SWEDBANK AB TAASKASUTUSKESKUS BYGERILI Koostaja: Gerili Narusing, K17 KÕ Rakvere 2017 1 SISUKORD 1ÄRIIDEE KIRJELDUS............................................................................................................3 2ÄRIPLAANI EESMÄRK.........................................................................................................4 2.1Ettevõtte missioon ja visioon.............................................................................................4 3ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS...............................................................................................5 4INFRASTRUKTUUR...............................................................................................................8 5SWOT-ANALÜÜS...................................................................................................................9 6RISKIANALÜÜS.......................................
..........................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2.1.3. Läti tarbija........................................................................................................20
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused kijad ostujõud dajad rendid dajad R ostukäitumine raha raha G
Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: · Majanduslik · Tarbijad · Juriidlis-õiguslik · Tarnijad · Demograafiline · Vahendajad · Kultuuriline · Konkurendid · Tehnoloogiline · Huvigrupid · Looduslik Makrokeskkond: 7. Ettevõttesisene turunduskeskkond Mikrokeskkond need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust.
Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused kijad ostujõud dajad rendid dajad R ostukäitumine raha raha G
7 3) ei peeta kinni äriplaani akadeemilisest laadist ning teksti lisatakse rahvalikke ütlusi, slängi jms; 4) kirjutajal on oma parasiitsõnad või -väljendid, mida korratakse lausest-lausesse; 5) esitatakse retoorilisi küsimusi; 6) lähtutakse rangelt äriplaani küsimustikust ning seetõttu kasutatakse palju eitavaid lauseid. Äriplaani küsimustik on koostatud võimalikult laiapõhjalisena. See ei sobi kellelegi 100%-liselt. Seega ei ole tarvis vastata nendele küsimustele, mis äriideega ei haaku. Näiteks, konsultatsioonifirma puhul ei ole vaja eitavalt vastata laovarusid puudutavatele küsimustele, vaid need tuleb lihtsalt vahele jätta. 2. AJALUGU JA TAUST Alapeatükk 3.1
sõbralikust teenindusest. Toote võrdlemisel konkureerivate analoogtoodetega tuuakse välja erinevused, tugevused ja nõrkused. Need aitavad oma toodet parandada ja täiustada järgmistes punktides: funktsioon – toote funktsioneerimine, kasutamine, kaitsmine; kvaliteet – toote komponendid (tooraine, materjalid, detailid), valmistusprotsess, vastupidavus, garantii; unikaalne omadus (annab tootele konkurentsieelise) – disain, pakend, valik, teenindus; ettevõtte stiil – nimi, logo, kuvand; tulevik – uued tooted. 3.2. Teenus Teenus on tegevus või tegevuste sari, mis on rohkem või vähem kombatamatu, ja mis võib, kuid ei pruugi aset leida kliendi ja teenindaja vahelises suhtluses ning mida pakutakse kui lahendust kliendi probleemile. (C. Grönroos) Teenuse tunnusteks on kombatamatus, varieeruvus, eraldamatus ning varude puudumine.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1.1 Organisatsiooni makrokeskkond 39 3.6.1.2 Organisatsiooni mikrokeskkond 41 3.6.2 Organisatsiooni ja keskkonna vahelised suhted 41 3.6.3 Organisatsiooni sisekeskkond 41 3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
tatakse tegevused tarneahela kontekstis sise- ja välislogistikaks. Siselogistika all peetakse eelkõige silmas logistikatoiminguid vaadeldava ettevõtte ulatuses. Välislogistika all mõeldakse logistika- operatsioone, mida teevad tarneahelas tarnijad, kliendid ja partnerid kohalikul, regionaalsel või globaalsel tasandil. Seoses koostöö süvenemisega on hakanud hägustuma ettevõtetevahelised piirid. Sageli on raske, vahel isegi võimatu märgata piirjoont, kus läheb siselogistika üle välislogistikaks ja vastupidi.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse õiguslikus kompetentsis ja Ühendusel oli rangelt majanduslik sisu. Siiski kasutati keskkonnaregulatsioone vabakaubanduspiirangute kõrvaldamiseks ja üksikprobleemide lahendamiseks (radiatsioon, transpordireostus). Alates 70-ndatest aastatest suurenes aga üldine huvi keskkonnaprobleemide vastu ja Euroopa Ühenduse kitsas pühendumine majandusküsimustele ei olnud enam põhjendatud. Euroopa Ühenduse keskkonnategevus algas 1972.a. kui kinnitati neli vertikaalset