Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu loodusliku valiku printsiibiga. Abistajate manipuleerimine Pealesunnitud koostöökoostöösuhetel on enamasti mitu tahku, mida tuleb üheskoos arvesse võtta. Konformism`moe' järgimine Eusotsiaalsed organismid Loomariigis tuntakse olendeid, kelle ennastohverdav käitumine on nii silmatorkavalt suur, et seda kaua aega peeti looduse seletamatuks imeks.
suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24
Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis, seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv. Toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine. Darviniliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisisesel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel kaks liiki, millel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne üks ei saa ilma teiseta elada. Mutualismi liigid: · Käitumuslik kohastumus akaatsias vs sipelgad · Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid nagu inimesed loomi
Levikulävi - S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, millien on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 - haigusele vastuvôtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kôik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism - üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism - kooseluvorm, kus môlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et
Levikulävi S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, milline on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 haigusele vastuvõtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kõik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohastumus. Näide 1: akaatsialised ja sipelgad:
Siis ei ole viljataimede vahel nii tihedat konkurentsi ja umbrohi lämmatatakse kiiremini ja efektiivsemalt. 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 1) [O O] Neutralism, interaktsioon puudub. 2) [ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju. 3) [ + + ] Mutualism, kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa).
Gause reegel Kaks liiki, kelle nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad, ei saa pikka aega koos eksisteerida, vaid üks tõrjutakse konkurentsist välja. Limiteeriva sarnasuse printsiip sama sööki tarbivatel putukatel erineb pikkus maksimaalselt 1,3 kordselt Nisside diferentseerumine: selleks, et liigid koos eksisteerida saaks, on vaja minimaalset vajalike ressursside erinevust e nissid ei tohi täielikult kattuda. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, mükoriisa tüübid; Mõlemale osapoolele kasulik vastasmõju. a) Käitumuslik kohastumus kaks liiki evolutsioonis omandanud käitumismustri, mis on mõlemale kasulik (meemäger vs meenäitaja) b) Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent c) Levimisega seotud mutualism peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism
struktuurile. Samad näited, mis eelmises küsimuses, sest koos konkurentsiga kaasnebki taimekoosluste liigilise koosseisu ja struktuuri muutus. Umbrohtude ja teravilja konkurents: nisu saagikus umbrohtunud põllul sõltuvalt külvitihedusest ja mustrist. Mida tihedamini vilja külvati nii ridades kui ka võrestiku mustriga, seda suurem oli saadud vilja biomass. Mida väiksema tihedusega vilja külvati (olenemata külvimustrist), seda suurem oli umbrohu biomass. 9. Mutualismi mõiste ja tüübid Mutualism- sümbiootiline suhe, mis on ühtmoodi kasulik mõlemale interaktsioonis osalevale liigile. 1.1. Troofiline mutualism- suhe, kus partnerid osalevad võrdselt toitainete ja süsivesikute hankimises ja tootmises. Näide: mükoriisa (seenele C ja taimele mineraalsed toitained), N-fikseeriv sümbioos. 1.2. Kaitsemutualism- suhe, kus üks liik vastutasuks toidu ja varjupaiga eest kaitseb teist liiki selle vaenlase vastu. Näide: võsu seenendofüüdid, sipelgad ja
Amplituudi ulatus on umbes -45 kraadi C- 40 kraadi C. Kui temperatuur langeb alla selle võib juhtuda, et ei teki lihtsalt pajuutusi, kui tõuseb üle selle, siis võib teda ohustada niiskusepuudus. 5 3.Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm ja sellises vormis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatult vajalikku kooselu. Näiteks mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Näiteks niidukäharikus ongi vetika ja seene sümbioos. Põdral on sümbioos tselluloosibakteriga. Selline sümbioos esineb kõigil rohusööjatel loomadel. Taimed sisaldavad tselluloosi ja loomad ise ei saada seda lagundada, seda teevad nende soolestikus elavad tselluloosibakterid
Darvinliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisiseseel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus. Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline niss, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. Mutualism (+protokooperatsioon, sümbioos), mutualismi liigid, mükoriisa, samblikud e. jägalad (konspekt, Begon et al. 13.5-13.11) Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (nt suureneb nendde ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne- ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Sarnane organismidevaheline suhe on ka protokooperatsioon, kus liikidevaheline suhe on ajutine ja fakultatiivne (st vabatahtlik). Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide
Ei saa olla liikide diferentseerumist – paradox Paradigma – teadusloos mindite vaadete/mõistete süsteem, mida pole vaja tõestada, võetakse tõepähe 47 2) MUTUALISM (+,+) – kahepoolselt kasulik Esineb sagedamini kui konkurents. Kõikidel hulkraksetel on oma mutualistid. Mutualism on: Oblikatoorne – hädavajalik Fakultatiivne – protokooperatsioon Mutualismi ligiid: 1. MUTUALISM KUI HÄDAVAJALIK KOHASTUMUS - Seotud evolutsiooniga nt: meemäger. Võib sandistada kariloomi. Ründab isaste põllumajandusloomade munandeid ja sööb ära ning jätab looma surema. On sõber meenäitajaga (lind). Mõlemaid huvitavad mesilased. Meemäger tahab vastseid ja mett kuid ei leia taru üles, meenäitaja aga tahab vaha kuid ei saa üksi mesilaste vastu. Nii leiabki lind pesa, mäger kisub pesa alla ja mõlemad saavad oma osa.
Suhkrutevaese toidu puhul on tegemist küllaltki kahjutu liigiga. 64. Organismide vastasmõjud: protokooperatsioon Protokooperatsiooni puhul on liikidevaheline suhe ajutine ning vabatahtlik. See annab mõlemale organismile eelise, kuid pole vältimatu. Nt aeroobne heterotroof produtseerib vetika jaoks CO2, saades viimaselt vastu O2. 65. Organismide vastasmõjud: mutualism Mutualism on mõlemale osapoolele kasulik kooselu vorm, seda vaadeldakse ka kui vastastikust pärasitismi. Kumbki mutualismi osapooltest proovib oma kasu suurendada, milleks kasutatakse ebaõiglasi võtteid. Mutualism on enamasti obligaatne ehk kohustuslik ja päratamatu, liigid on teineteisega väga tihedalt seotud ning enam eraldi hakkama ei saa. Tuntud mutualismi näide on samblikest, kes on liitorganismid – koosnevad seenest ja vetikast. Seen pakub vetikale soodsa elukeskkonna ja varustab teda vee ning mineraalainetega. Vetikas omakorda pakub seenele fotosünteesil saadud suhkruid. 66
taburetid) 1 Organismidevahelised suhted Biootilised organismidevahelised tegurid tulenevad organismidevahelistest suhetest.Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged>> küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid). Tulenevalt nende vastastikmõjude kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse: 1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3. Konkurentsi 4. Parasitismi 5. Kisklust e. karnivooriat (II astme tarbijad) 6.Taimtoidulisust e. herbivooriat (I astme tarbijad) Sümbioos liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen
keemiliste ühendite kaudu . Signaalmolekulide kaudu ei toimu suhtlus mitte ainult eukarüoodi ja mutualistlikke bakterite vahel vaid on näidatud, et ka patogeensed liigid suudavad neid signaale ära kasutada. 40. Kirjeldage erinevaid mutualistlikke suhteid eukarüootide ja bakterite vahel. Sümbioos on lai mõiste, mis tähistab erinevaid suhteid eri organismide vahel. Sageli peetakse sümbioosi all silmas vaid mutualismi kahe erinevast liigist organismi kooselu, mis on mõlemale poolele kasulik. Tegelikult hõlmab sümbioosi mõiste suhteid, mis võival olla kummalegi osapoolele kahjulikud, kasulikud või neutraalsed ja mis võivad lisaks ka ajas muutuda. Interaktsioonid, mis on pikaajalised ja erinevad üksteisest selle poolest, et on eukarüoodile kas kasulikud või kahjulikud: Prasitism suhe, mis on bakterile kasulik ja peremeesorganismile kahjulik
140 (20%), Firmicutes (16%) ja Bacteroidetes (6%). Samad hõimkonnad on valdavalt ka taimede risosfääris. Arhesid on kirjeldatud ainult üksikutel juhtudel, neid on leitud maisist, kohvipuu marjadest ning arktilises tundras kasvavates lugades (Juncus trifidus). Kuigi taimedest on leitud valdavalt neljast hõimkonnast baktereid, kuuluvad bakterid väga paljudesse perekondadesse ning taim-bakter suhe, kas tegu on mutualismi või patogeensusega, sõltub rohkem taime ja bakteri genotüübist, kui sellest, millise bakterina on ta varem kirjeldatud. Proteobacteria hõimkonnast on enim leitud taimedest -proteobaktereid (26%), millest omakorda on enim kirjeldatud liike perekondadest Pseudomonas, Enterobacter, Pantoea, Stenotrophamonas ja Acinetobacter. Perekonna Pseudomonas tuntud liikidest on kirjeldatud nii taime kasvu soodustavaid liike, P. fluorescens, P. putida kui ka taimpatogeene nagu P. aeruginosa, P
annaabi.ee 
