hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID · Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus
füsioloogilise tähtsuse. Lipiidide lõhustamine toimub suurematel lastele kõhunäärme lipaasi ja sapi osavõtul. Kõhulahtisus hull lastel kehakaal väike, kui soolte limaskesta põletik (seedimata toiduga), siis verre imenduvad halvasti lõhustatud valgud, aminohapeteks lõhustamata. Tekib allergia. Laps sensibiliseeritakse teatud toidu suhtes. Silmad vajuvad auku.. nagu vananenud raske juhus. Kolmas komponent lima e. mutsiin. Limal on kaitsefunktisioon kaitseb limaskesta happe söövitava toime eest. Lima tekke regulatsioonis on oluline osa etendada ainetel, mida nim. prostaglandiinid. Prostaglandiinil veel funktsioone seotud haiguslike protsesside arenemisega: põletik, turse, valu teke, palavik. Põletiku tunnuste mahavõtmiseks kasutatakse ravimeid, mis pärsivad prostaglandiinide aktiivsust. Need ravimid pidurdavad mao lima teket, mida poleks vaja..
piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide imiku organism ei seedi (ei maksa talle heeringat või rasvast liha anda – tekib kõhulahtisus, ei seedi). Täiskasvanud mao lipaasi osatähtsus väheneb. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud kõhunäärme lipaas. 4) Mutsiin ehk limaaine – seda produtseerivad limarakud. Limal on kaitsefunktioon happe ja ensüümide söövitava toime eest, ei lase limaskesta ennast seedima hakata. Kui lima produktsioon häiritud, võivad tekkida nt maohaavandid. Seda häirivad mitmesugused ravimid – eriti mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (paratsetamool, ibuprofeen, aspiriin). Nende ravimite liigtarvitamisest võib tekkida maohappe liigproduktsioon, kuna takistavad maohappe loomulikke
Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut. Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3.Mutsiin ehk lima tema funkt on kaitsev funkt happe ja pepsiinide ees. Mitteteroidsed põletikuvastased ravimid. (paratsetamol, ibumax, ibuprofeen, ibumetiin, aspiriin). tekib hapet rohkem, lima vähem. Limal on kaitsefunktsioon happe söövitava toime eest. Lima produtseerivad limarakud. Sisaldab castle'i faktorit. Seda nimetatakse ka sisemiseks vereloome faktoriks. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. See on hädavajalik erütrotsüütide tekkeks punases luuüdis
Kasvajad Krooniline gastriit võib olla kas üle happesusega (võib üle minna haavandiks) alahappesusega (siin on suurem kasvajate eelsoodumus) Mao füsioloogia: KORRATA anatoomia/füsioloogia õpik! Füsioloogia: 2.5 l HCl seedimiseks. pH ca 0,9 – 2.5 Valke lõh. ensüüm- pepsiin ; Ravsu- lipaasid, HCl toimel inaktiivne ensüüm. Pepsinogeen akt. Pepsiiniks HCl: hävitab mikroobe, pehmendab tselluloosi. NB! HCl↓ ravi – mikroobid- seentevohamised. Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus b)Koffeiin, etanool, mineraalveed jm. gaseeritud joogid, puljongid. d)RAVIMID, mis on mõeldud asendusraviksmaonõre koostisosad koos või eraldi
Osa pepsinogeene võib pärineda ka duodenumi Brunneri näärmetest, suurem osa aga antrumi piirkonnast, veidi ka funduses. Pepsinogeen B all mõeldakse pepsinogeene, mis kuuluvad pH optimumi poolest 6 ja 7 hulka, aga pärinevad peensoolest. Mao lipaasid ei vaja sapi olemasolu, selleks et rasvu emulgeerida. Toimib piimarasvadele maos, seetõttu on tema tähtsus lapseeas suurem, kui sappi veel ei produtseerita; sapi aktiivsus tekib esimeste aastate vältel. Mutsiin (lima glükoproteiin), mida produtseerivad limarakud omab mao limaskesta suhtes kaitsefunktsiooni. Lima tekkes on oluline roll prostaglandiinidel (PGE2). Ained (näit. Aspiriin), mis selle teket pärsivad, pärsivad ka lima teket. Mao limaskesta kaitseb H+ ioonide vastu aktiivne HCO3- sekretsioon. Prostaglandiinid soodustavad HCO3- sekretsiooni. Kui lima ei piisa, siis võivad tekkida maos haavandid ülehappesuse tõttu. Vereloome sisemine faktor e
täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi. 16 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 16.1 Seedeelundid 63 16.1.1 Süljenäärmed Hoiab suu limaskesta niiskena (vajalik kõnelemiseks) Baktereid hävitava toimega Sisaldab süsivesikuid lõhustavat -amülaasi ja lipiide lõhustavat lingvaallipaasi Muudab toidupala libedamaks ja neelatavaks (limaaine mutsiin) 16.1.2 Magu Süsivesikute seedimine jätkub maos nii kaua kui seda võimaldab maomahla pH Maomahla ensüümide toimel toimub valkude ja lipiidide lõhustumine Maomahl sisaldab soolhapet, pepsiine ja lipaasi Maksas olev HCl teeb kahjutuks mikroorganisme 16.1.3 Maks Osaleb kõikide toitainete ainevahetuses, puhastab verd mürgistest ainetest, Maksas tekib sapp, vitamiinide ja vere varupaik, Maksas toodetakse glükogeeni, osaleb punaste vererakkudelagundamisel 16
ja N (sisaldus stabiilne), väga suur molekulmass, ruumiline struktuur. Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed (keraja kujuga mol) albumiinid, globuliinid (vereplasma v), histoonid (rakutuumas). Liitv Lipoproteiinid: v ja lipiidide kompleksid , närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. *Glükoproteiinid: v ja süsiv kompl, levinud rakumembraanis, seedetrakti nõredes mutsiin, hormoon türotropiin. *Nukleoproteiinid: v ja nukhappete kompl, sõltuvalt nukhapetes erist ribonukleo- ja desoksüribonukleoproteiine; *Fosfoproteiinid: v ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus
muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab enamuses vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhutavat -amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevat, lipiide lõhustuvat lingvaallipaasi. Süljes esinev limaaine mutsiin muudab toidupala libedamaks ja neelatavamks. Sülg hoiab suu limaskesta niiskena, mis on vajalik kõnelemisel. Süljehulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljenäärmete toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui pH langeb alla 5, muutub -amülaas inaktiivseks. Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine.
Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge. 55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. Õige konformatsiooni omandamine, rakkude vastastikune identifikatsioon ja adhesioon, tagab organellidevahelise liikumise, suurendab resistentsust proteeaside suhtes. Epiteelirakud produtseerivad mutsiine, mis on olulised epiteelirakke katva lima tekkes. Kodeeriv osa pikeneb ja lisajuppe jääb vähemaks? mutsiin vs mütsiin 56. Mis määrab A, B, O vererühmad. Neid määravad A v B aglutinogeenide olemasolu v puudumine. 57. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + 58. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega?
asuvaid väikesi süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab 98...99% vett ja 1...1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevat, lipiide lõhustavat lingvallipaasi. Süljes lahustunud ained toimivad maitsmissensoreile. Sülg vähendab organismi sattuva nakkuse vüimalust. Limaaine mutsiin muudav toidupala libedamaks ja neelatavaks. Sülg hoiab suu limaskesta niiskena, mis on vajalik kõnemisel. Süljehulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest, seda eraldub ka mittesöödavate ainete suhu sattumisel, viimasel juhul on süljel loputusfunktsioon. Sülje sekretsioon algab juba toidu nägemisel ja haistmisel ning ärritajate mõjul. Keskmine sülje hulk ööpäevas 1...1,5 liitrit. Seedimine maos: Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine
pärilikkuseinformatsiooni salvestamise, säilitamise ja kasutamise regulatsioonis. 2) Liitvalgud – liitvalkude jaotamise aluseks on nendes esineva prosteetilise rühma iseloom. Lipoproteiinid on valkude ja lipiidide kompleksid. Niisuguseid ühendeid leidub palju närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. Glükoproteiinid on valgu ja süsivesikute kompleksid. Glükoproteiinid on levinud rakumemembraanis, ka süljes ja seedetrakti nõredes leiduv mutsiin on glükoproteiin, samuti erütrotsüütides esinev veregruppe määravad faktorid ja rida hormoone. Nukleoproteiinid kujutavad endast valkude ja nukleiinhapete komplekse. Sõltuvalt nukleiinhappest eristatakse ribonukleoproteiine ja desoksüribonukleoproteiine. Esimeste kõige iseloomulikumaks esinemiskohaks on ribosoomid, teised aga paikenvad valdavalt rakutuumades, moodustades kromatiinaine. Fosfoproteiinides on prosteetiliseks
Mida kuivem toit, seda rohkem sülge eritub. Keskmine süljehulk ööpäevas on 1-1,5 l. Koostis: on kergelt leeliseline vedelik, mis sisaldab anorgaanilisi aineid - 98% vett ja 2% soolasid ning orgaanilist ainet – mitmesuguseid kaitsefunktsiooniga valke. Sekretsiooni intensiivistumisel muutub sülg aluselisemaks. - Ensüümidest sisaldab a(alfa)-amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid ning - lingvaallipaasi, mis lõhustab lipiide. - lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega - mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: - suu limaskesta niisutamine kõnelemisel - toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine - toitainete lõhustamise alustamine - kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi
rohkem sülge eritub. Keskmine süljehulk ööpäevas on 1-1,5 l. Koostis: on kergelt leeliseline vedelik, mis sisaldab anorgaanilisi aineid - 98% vett ja 2% soolasid ning orgaanilist ainet – mitmesuguseid kaitsefunktsiooniga valke. Sekretsiooni intensiivistumisel muutub sülg aluselisemaks. Ensüümidest sisaldab a(alfa)-amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid ning lingvaallipaasi, mis lõhustab lipiide. lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: suu limaskesta niisutamine kõnelemisel toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine toitainete lõhustamise alustamine kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii
Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat- amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaal lipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvalsüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regul. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline puudutus.
orgaanilist ainet.Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaallipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvasüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regulatsioon. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline puudutus
annaabi.ee 
