Tõi operetti valsi. Tuntumad operetid: ◦ „Nahkhiir“ Esindajaks Jaques Offenbach. Esimene operett oli „Orpheus põrgus“ (1858). ◦ „Mustlasparun“ Siit alustas võidukäiku kankaan,mis jõudis iseloomuliku numbrina 19. 20. saj ◦ „Viini veri“ vahetusel igasse kabareesse. Tuntumad valsid: ◦ „Ilusal sinisel Doonaul“
eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. Johann Strauss Kuulsamad teoseid: "Kaiser-Walzer" "Lood Viini metsadest" "Triks-traks-polka" "Neue Pizzicato Polka" "Nahkhiir" "Mustlasparun" "Ilusal sinisel Doonaul" Franz Schubert Franz Schubert oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Metshaldjas Ave Maria Arpeggione Noël Lee Franz Schuberti looming umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele 19 ooperit 7 missat Austria rahva pillid Parmupill Tsitter
uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" KASUTATUD KIRJANDUS. *Muusikaõpik VII-VIII *Google otsing *EE köide 7 EVELIN VIKS OOOPS1
14. Miks kasutas Chopin oma loomingus poola rahvamuusikat? Tal oli kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. 15. Nimeta Mussorgski tuntuim ooper ja klaveripalade tsükkel. Ooper ''Boriss Godunov'' ja klaveripalade tsükkel ''Pildid näituselt'' 16. Nimeta Tsaikovski 3 balletti ''Luikede järv'' ''Uinuv kaunitar'' ''Pähklipureja'' 17. Nimeta Johann Straussi kuulsamaid valsse (3-4) ''Lood Viini metsadest'' ''Nahkhiir'' ''Ilusal sinisel Doonaul'' ''Mustlasparun'' 18. Nimeta helilooja rahvus: a) Ferenz Liszt Ungarlane b) Jean Sibelius Soomlane c) Robert Schumann Sakslane d) Mihhail Glinka Venelane e) Giuseppe Verdi Itaallane f) Franz Schubert Austerlane g) Edward Grieg Norralane h) Isaac Albeniz Hispaanlane i) Fryderic Chopin Poolakas
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, kus esitatakse enamasti kogu tekst lauldes. See ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti , tantsu ja muusikat. Ooperi idee algatati 16. sajandi lõpul Firenzes. 17. sajandil oli ooper aga eelkõige muusikateos. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vana- Kreeka etendustes lauldi monolooge ja dialooge. Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti ja...
mujal maailmas toimub ning ooperid ei levinud Eestisse kiiresti. 5. Eevald Aava- "Vikerlased", Gustav Ernesaks- "Pühajärv", Eino Tamberg- "Raudne kodu" 6. Ooperilaulja ja poplaulja- ooperilauljad ei kasuta mikrofone ja seetõttu peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe. Operett (lk.65): 1. Vaata vihikust! 2. Johann Strauss noorem- "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" 3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile.
Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades" · ,,Tritsch-Tratsch-Polka" · ,,Neue Pizzicato Polka" · ,,Die Fledermaus" · ,,Mustlasparun" Muusikal meeldis mulle, kuna näideldi hästi, eriti siis kui purju jäädi ja sisu oli ka hästi läbimõeldud. Selle töö koostamine oli päris huvitav ja sain ka uut infot teada.
lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva tantsu ning peale nende veel ka ballette ja teisi operette. Kõige tuntum on Strauss tänu enda valssidele, teda nimelt kutsuti juba eluajal ,,valsside kuningaks". Tema teised tähtsaimad teosed on näiteks operett ,,Mustlasparun", valss ,,Ilusal sinisel Doonaul" ning ,,Lood Viini metsadest". Tema isa, Johann Strauss I oli samuti tuntud helilooja. Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest. Teades, et tal on vähe aega enne vangi minemist veel lõbutseda, otsutab ta minna koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile
parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68)
20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Kasutatud kirjandus : - 8. klassi Muusika õpik - http://miksike.ee/ooper - http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/ooper.html - www.miksike.ee/referaadid/operett_oops1.doc+operett&cd=2&hl=et&ct=clnk&
lesk". ,,Öö Veneetsias" kirjutas ta aga ajal mil oli armunud Adele Straussi- oma pankuri ja nimekaimu Albert Straussi noorde leske. Adele oli Strausside tutvusringkonda kuulunud juba helilooja esimese naise eluajal. Nüüd vallutas ta Johann Straussi südame täielikult. Seekord läks helilooja valik täppi. Adele osutus armastavaks ja andunud abikaasaks. Ta meeldis ja sobis väga hästi Straussi sõpradega. Straussi viimaseks sedöövriks jäi operett ,,Mustlasparun". See sündis tänu silmapaistvale ungari kirjanikule Mór Jókaile, kes pakkus heliloojale operetisüzeeks oma novelli ,,Staffi". Straussile see romantile lugu 18.sajandi alguse Ungarist meelis ning Jókai nõusolekul tellis ta ungari dramaturgilt Ignaz Schnizerilt libreto. Esimest korda lõi Strauss oma operettide tegelaskujude dramaatilise arengu, luues selleks suuri muusikalisi konstruktsioone. ,,Mustlasparunis" moodustasid ühtse terviku mitte
uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid husaarirõivaid, primadonna demostreerib etenduse jooksul vähemalt 45 jalustrabavat õhtukleiti. Tuntud ooperette: Jacques Offenbach, ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena". Johann Strauts noorem, ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri". Muusikal Muusikal on operetiga lähedased sugulased. Vahel on muusikali nimetatud ka ameerika operetiks, sest Ameerikas see zanr meie sajandi esimesel poolel kujunes ning tänaseni on enamik muusikaheliloojaid ameeriklased. Euroopasse levis muusikal alles pärast teist maailmasõda. Erinevalt operetist, kus tegevus muusikaliste numbrite ajal peatub, taotletakse muusikalis
,,Giocconda"/ ning seejärel laulja üks värvikamaid õnnestumisi - Colas Breugnon Kabalevski samanimelises ooperis. [4; 2008, 03.02] Laiemale üldsusele oli Georg Ots eelkõige tuntud paljude operetirollide kaudu. Juba oma lavatee alguses muutus ta tõelise operetiprintsina publiku lemmikuks kui d'Artagnan /Benatzky ,,Kolm musketäri"/, Pierre-Punavari /Romberg ,,Kõrbelaul"/ ja Jim Kenyon /Friml "Rose Marie"/. Lisagem Barinkay /J.Strauss "Mustlasparun"/, Andrei /Miljutin "Rahutu õnn"/, "Bajadeer" ja ,,Mariza"/, Petery /Kémény "Kusagil lõunas"/ ning omamoodi rollide roll oli Danilo Lehari operetis "Lõbus lesk". Lavaline elegantsus, sõna ja laulu nüansirikas sulam ning võrratu partnerlus Hanna osas esinenud Meta Kodaniporgiga hoidsid seda Paul Mägi lavastust värskena hooajast hooaega. [4; 2008, 03.02] Hingeline soojus ja sügav intellekt valgustasid Georg Otsa Cervantest - Don Quijotet M.Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast"
Pärast Strauss-seeniori surma 1849. aastal ühendas poeg nii enda kui isa orkestrid. Selle suure orkestriga andis J.Strauss kontserte Saksamaal, Poolas, Venemaal jm. 1872. aastal sai teoks J.Straussi Ameerika-reis. See oli suursugune ettevõte. Ta juhatas enam kui 100 000 kuulaja-vaataja ees 20 000 muusikust koosnevast orkestrist, abiks sada dirigenti. Aastatel 1863-1870 juhatas J.Strauss õukonna balliorkestrit. Johann Strauss on kirjutanud 16 operetti. Neist kuulsaimad on "Mustlasparun", "Öö veneetsias", "Viini Veri". Ennekõike on ta loonud orkestrile 168 valssi, nende hulgas "Ilusal sinisel Doonaul", "Roosid lõunast" ja "Kunstniku elu". SISUKOKKUVÕTE Üksi viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna Franziska Cagliarile, kuid tema mõtted on vallutanud hoopis
Offenbach oli üks 19. sajandi mõjukaimaid populaarmuusika autoreid terves Euroopas. Ta kirjutas peaaegu sada operetti, millest mõned olid tema eluajal ülipopulaarsed ja mõningaid mängitakse tänapäevani. Tema teostes on segunenud poliitiline satiir ja tuntud ooperite paroodia. Kuulsaimad neist on ,,Orpheus allmaailmas" (1858) ja ,,Ilus Helena" (1864). Tuntumaid operette Jacques Offenbach. ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena" Johann Strauss noorem. ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri" Imre Kalman. ,,Silva", ,,Bajadeer", ,,Krahvinna Mariza", ,,Montmartre´i kannike" Ferenc Lehar. ,,Lõbus lesk", ,,Krahv Luxemburg" Florimond Herve. ,,Mamzelle Nitouche" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL
22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu. Teatrist saadud külmetus arenes kiiresti kopsupõletikuks ja valsikuningas suri 3. juunil. Ta lõi klassikalise viini valsi, kirjutas sissejuhatusega ja koodaga mitmeosalisi ahelvalsse. Straussi muusika võlu seisneb vahelduvas rütmis ja elurõõmsas meloodias. Tema 16 operetist on menukaimad ,,Nahkhiir" (1874, e. l. esmakordselt 1912), ,,Öö Veneetsias" (1883, e. l. 1951), ,,Mustlasparun" (1885, e. l. 1898). Straussi tuntumad valsid on ,,Viini veri", ,,Lood Viini metsadest", ,,Kunstniku elu", ,,Kevadhääled" ja ,,Ilusal sinisel Doonaul". Strauss on loonud ka polkasid, kadrille, masurkasid ja galoppe. ,,Nahkhiire" sisu I vaatus: Teenijanna Adelel on probleem: ta tahaks minna peole, ent ei saa õhtut vabaks. Rosalindel on probleem: ta tahaks oma abikaasale Gabriel von Eisensteinile olla truu, kuid too
Tõusva põrandaga saal, elektrivalgustus, akustilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis ning auruküte, kõik see oli omal ajal uudne ja eesrindlik. 5 ESIMENE ETENDUS 4. septembril 1910 toimus Tallinna Saksa Teatri uues teatrihoones pidulik avakontsert. Avakontserdil mängiti Beethoveni pidulikku avamängu, loeti katkendeid Goethe ,,Faustist" ja Schilleri ,,Wallensteinist" ning kanti ette vaatus Straussi operetist ,,Mustlasparun". Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust. ÜMBEREHITUSED 1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet äratundmatuseni. Õnneks need plaanid siiski ellu ei jõudnud. 1950. aastatel sooviti teatrit muuta sobivamaks nõukogude teatrile. Remontide käigus kaotati
o Kujunes välja prantsusmaal Prantsuse opereti kuulsaim esitaja Jacques Offenbach · Operetiga ,,orpheus põrgus" o Sealt pärineb kankaan · Uus opereti keskus Austria, Viin. o Kuulsaimad loojad olid isa ja poeg Strauss-id o Tähtsamad ooperid: ,,lood viini metsadest" ,,nahkhiir" ,,mustlasparun" o 19. Saj lõpu loojad: Ferenc Lehar Imre Kolman Vene rahvuslik muusika · Venemaa muusika elu oli kaua aega Itaalia mõju all, oma muusikuid ei teatud palju, toodi sisse itaalia muusikat · Rajajaks peetakse Mihhail Glinka (1804-1857) (teda on võrreldud Buskiniga) o Kasutas oma teoste aineteks vene muinasjutte ja ajalugu o Kastuas oma muusikas vene rahvamuusikat o Tähtsamad teosed:
Noor strauss liikus kiiresti ülemaailmse kuulsuse poole. Orkester esines kõikjal euroopas, hiljem põhjaameerikas. Ise oli 1. viiul, dirigent, helilooja, arranzeerija, konfrausiee (õhtujuht). Uued meloodiad valmisid erakordse kergusega. Tööind ei raugenud. Suri kuulsuse tipul. 1825-1899 Muusikat kirjutas elu lõpuni 168 valssi 73 kadrilli 31 galoppi 31 masurkat 7 polkat 43 marssi 9 operetti: Viini veri Lood viini metsadest Kevadhääled Mustlasparun Mustlasprintsess Muusika Page 5 Hector Berlioz 10. detsember 2009. a. 7:52 1803-1869 Tulevane suurmuusik sündis arsti peres väikeses prantsuse linnas Jsere(?) jõe orus. Vanemate sooviks oli, et poeg saavutaks isa auväärse elukutse. Kuid hctoris helises sisemine muusika. Isa kinkis flöödi, mida poiss usinalt harjutama asus. 18aastaselt armus hector kohalikku neidu, kuid nende armulugu purustati.
14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72 Kaks süiti 72 Carmen 75 Operett Operetil on pikk eellugu, algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J. Offenbach), seda nimetati "genre primitif et gai". Esimene mitmevaatuseline operett oli 1858.a. Jacques Offenbachi (1819-80) "Orpheus põrgus". Termin operett tuli hiljem , algul nimetati opera bouffes. ,,Nahkhiir","Mustlasparun"(J.Strauss jun.) Veel Offenbachi operette: Imeilus Helena 64 , Pariisi elu 66, Hoffmanni lood 81 (tegelikult romantiline ooper). Operetile iseloomulikud jooned: · Meelelahutuslik iseloom · Kerge muusika · Aktuaalse sisuga laulud · Moodsad tantsud (cancan, valss, galopp, polka) ja marsid, eeskuju võeti Pariisi varieteest Kerge sisuga operett aitas majanduslikult ja materjalistlikult orienteeritud seltskonnal
20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operette : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Ooper - Operett Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist
On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand"). Operett (it k operetta - väike ooper), koomilise sisuga muusikaline lavateos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. Johann Strauss (,,Mustlasparun"); eestlastest Boris Kõrver (,,Ainult unistus"). Muusikal (ing k musical), kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Tavaelust võetud sündmustik, tegevuse kiire areng. Popmuusika. Muusikal on kommertsteatri zanr. Kasvas välja 19. Sajandi operetist à esimene muusikal ,,Oklahoma!" (1943. a New Yorgis). Eliitteatrid Broadwayl New Yorgis ja West Endis Londonis. Menukaim muusikalide looja on Andrew Lloyd Webber
annaabi.ee 
