Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a. On huvitav, et vahepealselt alalt pole analoogilisi odaotsi veel leitud. Noorema pronksiaja odaotsad on samuti kõik putkega, kuid viimane on märksa lühem. Suhteliselt lühikesed on ka teravovaalse kujuga ja alaosas suurima laiusega lehed. Noorema pronksiaja odaotsad jälgivad Skandinaavia pronksikultuuri traditsioone. http://ornament
Kunstinäituse arvustus. Mina käisin 12. oktoobril Tallinna Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos, külastamas näitust "Türgi Rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu
Prants ja Suurb olid varem jõudnud paremad asumaad enda valdusesse haarata, aga Sks vaja pärast ühinemist tooraine allikaid. b) Prants ja Sks tüli, Elsas Lothringi maa pärast. c) Põhja Balkan on põhiliselt rahvastatud slaavlastega ja Venemaa pidas oma kohuseks neid kaitsta, see maa kuulus, aga A-Ule, Venemaa ja A-U konflikt. Lisaks oli põhja balkan rahvustelt kirev lisaks erinevad usud-'. d) Mustamere väinad- Venemaa tahtis endale, Ven ja Türgi konflikt. e) Võidurelvastumine- Vene võttis ümberrelvastumisprogrammi, Sks tahtis enne sõda alustada kui Venemaa veel tugevamaks saab. f) Sovinism g) 100 aastat tagasi puudus kriiside reguleerimiseks rahvusvaheline organisatsioon. Ajend: a) Sarajevo atendaat 28. juuni 1914. Gavilo Princip- atendaadis põhisüüdlane; Ferdinand ja tema naine said surma. Atendaat tekitas Juuli kriisi. 23. juuli A-U esitab
Transpordiks kasutatakse lennukeid An-24, An-26 ja Tu-134. Allveelaevatõrjeks on kasutusel helikopterid Ka-27 ja Ka-29. Merejalaväelasi on laevastikus kolm mehaniseeritud brigaadi, millele llisandub suurtüki brigaad. Rannikukaise üksustes on kaks suurtüki brigaadi ja üks rannikukaitse raketi brigaad (SS-C-1B Sepal). Baltimere laevastiku uuendamisel pannakse põhirõhku õhtutõrje arendamisele. Lõuna väeüksuste juhatusele alluv Mustamere laevastiku peamised baasid asuvad Sevastopolis ja Feodosias, mis mõlemad asuvad Grimmi poolsaarel Ukraina territooriumil. Ukraina eelmine valitsus soovis Vene Föderatsiooniga lepingu lõpetada ning Vene merebaasid oma territooriumilt välja viia, kuid praegusel presidendil Vladimir Putinil õnnestus uue Ukraina valitsusega sõlmida leping 2042. aastani, mis annab võimaluse Mustamere laevastikus läbi viia reforme. Mustamere laevastiku põhiülesandeks on kaitsta Venemaa
Seal sai Peet kunstihariduse joonistamises , maalikunstis ning dekoratiivmaali alal. Aastal 1909 lõpetab Aren kunstikooli õppekursuse kuldaurahaga. Siitpeale algab ta osavõtt eesti kunstielust. Areni kunstiloomingu algjärk on otseselt seotud Noor-Eesti kultuuritaotlustega. Selle rühmkonna poolt 1910 korraldatud kunstinäitustel võidab Peet üldise tunnustava tähelepanu maaliga "Öö". Jaanuaris 1913 asub Aren pikemale välisreisile, esimeseks peatuseks Mustamere-äärne Alushta linn Krimmis, teekaaslaseks haige kolleeg Paul Burman ning Burmani õde. Paari kuu pärast, mis mööduvad pingelises loovtöös, jätkub teekond üle Odessa, Kiievi ja Lembergi Viini ning sealt lühema peatuse järele Müncheni, kus Aren astub sealse tol ajal kuulsa kunstideakadeemia suvekursustele, kavas hiljem külastada Pariisi. Ootamatult puhkenud maailmasõda tühistab kõik. Arenil ja Burmanil ei õnnestu lahkuda Saksamaalt.
Segametsadele iselloomulikud puud:seedermänd , pärn , tamm , vaher , kask , kuusk , mänd . P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid
2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt * Ypres- positsiooni lahingud, gaasi kasutusele võtt Kriis Venemaal * langesid 6mln. Põhjustavad rahutusi sõjaväes- suur hulk langenuid * majandus kaos- tööjõu ja tooraine puudus, transpordi ja kütusekriis, nälg * keisrivõimu autoriteedi langu
seejärel rinne stabiliseerus , juuni 1916 murdis vene A-U kaitseliini läbi, tekitades suuri kaotusi, et edukalt jätkata puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia kuulutas A-U sõja, uus rinne, mai 1915 saksa pealetung, rinde läbimurdmine Gorlice lähedal, vene armeel suured kaotused, 1915 üritasid inglased haarata mustamere ja vahemere vahelisi väinasid, türklased peatasid selle ja takerduti positsioonisõtta, 1917 ameeriklased sekkusid sõtta Muutused ühiskonnas- pikk sõjaaeg kurnas rahvast füüsiliselt ja vaimselt, kehtestati üldine töökohustus, toidupuudus, epideemiad, mõned riigid varisesid kokku, suur hulk naisi asusid tööle tehastesse(mis aitas lõppkokkuvõttes kaasa iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saamisele), suurenes riigi osa majanduses
vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta.
Läänemeres näiteks Szczeini laguun, mitmeid laguune esinev Aadria mere põhjasopis). Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva vulkaani kaatris asuvat veekogu. Laguuni taimestik ja loomastik erineb mere omast. Limaan suudmelaht, kitsas sügavale maasse ulatuv madal merelaht, mida eraldab merest maasäär. Tekib vajuval rannikul jõesängi suudemosas jõevooluga kantud setete toel. Rohkesti on limaane Aasovi ja Mustamere põhjarannikul. Lained, looded ja hoovused Merevee liikumised: lained, looded (tõus ja mõõn), hoovused, apvelling. 3 Lained ruumis leviv perioodiline häiritus. Maailmameres tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maarävinad, vulkaanilised protsessid jm. Lained kannavad edasi neid tekitanud välismõju energiat. Veeosakesed ise liiguvad vaid väikese amplituudiga. Eriatatakse järgmisi laineid:
järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla. Hamsiin-süüria kõrbetes, kuum ja kuiv kõrbetuul, 50päeva 1 tsükkel. Ookeani mõju kliimale. Mereline ja mandriline. Amplituud Me väike Ma suur. Sademed Me suur Ma väike. Eestis õhutemp. min Me väike Ma suur. temp. Max Me väike Ma suur. Tuulte tugevus Me tugev, Ma nõrk, Kevad Me jahe Ma soe.Hoovused. soe. (atlandi) sademeid toob, temp. Tõstab. Külm(Labradoori)
Inglismaa kolooniad: Kanada, Austraalia, India. Prantslaste kolooniad asuvad põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa ja Türgil olid ka vastuolud mustamere väinate tõttu. Tekkisid sõjalised liidud suurriikidel ei olnud kaitseolukorda, üks liidutest on kolmik liit jus kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, teine sõjaline liit Antaat sinna kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa tekkis kolme erineva lepinguga. Esimene maailmasõda algab 1914. Millised on Esimese maailmasõja alguse põhjused? Eesti kuulus ikka Venemaa alla 20. sai. tulekul, oli juba Venemaaa koosseisus 18 saj algul, Eesti oli Venemaal üks arenemaid tööstus
Vologda 7 2 - 9 Tauria (Krimm) 2 210 470 8 6 2. Kaukaasia 4 281 497 12 14 s.h. Stavropoli 1 279 37 3 3 Kubani 880 48 4 4 Mustamere 791 71 4 Kutaisi 621 47 4 3 Karsi ja Erivani 546 195 1 1 3. Kesk-Aasia 440 85 5 4 4. Siber ja Kaug-Ida 4 202 273 6 106 s.h. Tobolski 2 031 56 3 35
Keskaegse Euroopa kujunemine Euraasias on läbi aegade olnud kaks piirkonda, kus sobiliku kliima, tervisliku elu ja haiguste vähesuse tõttu on rahvaarv alatasa saavutanud kõrgema taseme, kui nende piirkondade ressursid ülal pidada lubavad. Sellisteks piirkondadeks on olnud Skandinaavia poolsaar ja Mongoolia stepid. Skandinaaviast rändasid välja germaanlased, Mongooliast väljarännanuist on tuntuimad hunnid (IV-VI saj.) ja mongolid (XIII saj.). Hunnid jõudsid IV saj. II poolel Mustamere põhjaranniku steppidesse, kus hävitasid 375. a. idagootide riigi ning ajasid idagoodid sealt minema. Idagoodid põgenesid hunnide eest, ajades enda ees liikuma läänegoodid ja vandaalid. Läänegoodid tungisid Itaaliasse ja vallutasid 410. a. Rooma, vandaalid liikusid läbi Hispaania Põhja-Aafrikasse, vallutasid seal 439. a. Kartaago ja rajasid oma riigi. 455. a. vallutasid nad omakorda Rooma. Suureks rahvasterändamiseks nimetataksegi 375. a. alguse saanud peaasjalikult
Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta
Kui lugeda kokku nimetatud regiooni potensiaali (elanikkonna arv, SKP, ning relvastatud jõud) siis ei hää taha maha Venemaast ning moodustab geopoliitilise tasakaalu Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Arvestades nende riikide arenguvõimalusi kas Euroopa Liidu või Ida- Partnerluse raamides. Ajalugu on näidanud et see regioon mis asub lääne ja idahuvide vahel on edukals saanud hakkama mõlemi poolt tulenevate ohtudega. Täna kujutab GP Vahe-Euroopa endast veritkaalset telge Lääne- ja Mustamere vaheliste tugiüinktide vahel, millest nii põhjas kui lõunas asuvad GP tiivad (Skandinavia ja Balkanite-Türgi.)Kuivõrd Vahe-Euroopa on ajaloos olnud nii ida kui lääne huviobjektiks ning nende omavaheliste sõdade tallermaaks ja läbisõiduteeks, siis peab vahe-Ruroopa moodustama monoliidi. Värav asend loob nii positiivseid kui negatiivseid geopoliitilisi ilminhuid. Euroopa Venemaa Vahe-Euroopa
Kr 800 e.Kr. * Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri. * Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri. * Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast. * Tumedal ajal võeti kasutusele raua kasutamine, mis andis aluse hilisemale arengule. * Uuesti kõrgkultuuri tasandile jõuti umbes aastal 800 e.Kr(- 500 e.Kr) ja selle nimi oli Arhailine periood. * Toimus kolonisatsioon kreeklaste väljaränne vahemere ja mustamere rannikule. * Esimesena tekkisid agraarkolooniad, sest oli vaja põllumaad, millest oli jäänud Kreekas väheseks. * Teiseks tekkisid kaubanduskolooniad selleks, et Kreekasse tuua asju, mida nad ise ei tootnud ning samas oma enda toodangut turustada. * Hõberaha kasutamine 7 saj e.Kr võeti see kasutusele Lüüdias, kust see levis edasi Kreekasse. -) Müntide mõlemad pooled kaeti kujutistega, et vähendada võltsimist.
· Vanas eas pidas valgustust ,,nooruse patuks" · Oli eriti oskuslik propagandist ja manipulaator, avaliku arvamuse mõjutamine · Ühiskondlikus sfääris taandareng: aadli võim kasvas ja talupoegade sunnismaisus süvenes! · 1773-74 talurahvasõda · K II jaoks oli aadli toetus vajalik ! · Sai lisanime ,,Suur" eelkõige tulemusliku välispoliitika tõttu · Sõjad Türgi vastu ja Venemaa laienemine lõunas (Mustamere rannik) ja läänes (Poola kolm jagamist) · Üldiselt jätkas P I uuenduspoliitikat: Venemaa kultuurielu läänelikustamist ja moderniseerimist ning riigi laienemist läände PUUDUV OSA !!! Poola riik ja tema likvideerimine - Poola allakäik ja kolm jagamist (1772,1793,1795) · 960. aastatel riigi algus ja rooma kat. usu vastuvõtmine. I Poola-Leedu Unioon (1386-1596): Jagelloonide dünastia II Mõlema Rahva Vabariik (1569-1795): valitav kuningas
Ta käis kahe eesti poisiga (Ignatsi Jaak ja Kaknu Hansu Jüri) kuningas Karl XI juures, näitamaks, et eestlased on suutelised õppimiseks. 1632 - Avati Akademia Gustaviana. Koostati eesti keele grammatika Stahli ja Forseeliuse poolt. Virginius (Kambia pastor) tõlkis oma poja abiga Uue Testamendi eesti keelde. PÕHJA SÕDA (1700-1721) Sõdivad pooled: Venemaa. Tsaar Peeter I. Üritas alguses vallutada mustamere rannikut. Käis euroopas liitlasi otsimas ja õppimas. Soovis väljapääsu Läänemerele, sest seni oli ühendus "korstna kaudu" - Murmanskist. Venemaad toetas Saksamaa. Rootsi. Kuningaks oli aastast 1697 Karl XII, kes oli 15 aastane. Rootsi kuninga noorusest tingituna lootis Peeter I Rootsit kiiresti võita. Sõja kulg: Saksimaa väed alustasid sõda rünnates August II juhtimisel Riiat. Vene väed taandusid Narva alla.
See puhkes sellest, et kui roomlased olid Itaalia alad vallutanud siis itaalikud olid saanud Rooma riigi elanikeks, aga neil polnud kodanike õigusi. Nad alustasid koos oma liitlastega Rooma vastu ülestõusu. Tulemuseks oli kompromiss ja nad said roomlastega võrdsed kodanikuõigused. Rooma sel ajal pidas ka palju välissõdu, 58-51eKr vallutas Caesar suure osa Galliast, sel ajal tehti ka suur sõjaretk Britanniasse. Gallia langeb Rooma alla. Veel üks tähtsam sõda peetakse Mustamere rannikulasuva Pontose riigiga, mida valitseva hellenistlikud valitsejad, kes kannavad nimetust Mithridates. ______ kodusõjas mängis olulist rolli Sulla. Ta oli edukas väepealik ja aastal 88eKr valiti ta konsuliks. Ta hakkas palju hõivama idapoolseid alasid ning üheks neist oli Pontose riik, mida valitses kuningas Eupator. Eupator ajas Rooma vastast poliitikat, ta tahtis Aasiast roomlased välja kihutada jne. kui Pontose ja Rooma vahel puhkes sõda siis Sulla määrati
annaabi.ee 
