Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Must auk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
augu, einstein, rosen, auku, augus, mustas, mustast, singulaarsus, universum, galaktika, horisont, lõpmatu, lahend, linnutee, mustade, black, chrome, diana, klas, kiirusele, kohaks, kukub, visata, keraks, külgetõmbejõud, tõmbama, pannud, albert, nathan, tulema, valgest, asuvat, sild, ussiauk, lahendid, häda, kukkuma, teatada, kumb, sagittariusMustad augud Mis on mustad augud? Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast on mustad augud on niisugused kosmilised kehad, mis omavad väga suurt külgetõmbejõudu. Põhimõtteliselt võiks igast kosmilisest kehast teha musta augu, kui õnnestuks nende külgetõmbejõudu suurendada. Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et
12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. · Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. · Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kollapsiks.
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Mustad augud Autor: Alan Dadajev Õpetaja: Marko Häelm 2015 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised.
.......5 Üldrelatiivsusteooria.......................................................................................................6 Mustade aukude kvantaurumine......................................................................................7 Informatsiooni kadumine mustades aukudes..................................................................7 Must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni...................................................8 Tõestus musta augu olemasolust.....................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Lisad .............................................................................................................................11
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber.
Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?....................................................................................34 7
................................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Kuidas tekkis maailm? Mis peitub taevas? Universum on tohutult suur ja täis saladusi. Ükski inimene ei saa iialgi Universumist kõike teada aga see ei takista mind seda lähemalt uurimast. Valisin oma referaadi teemaks Stephen Hawking’i ja tema panuse füüsikasse, sest füüsika ja Universum on mind alati huvitanud ja leian, et minu valitud teema katab seda ala väga hästi. Olen ka varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga seekord võtsin asja tõsisemalt ette
Kas Star Trek? ....................................................................................... 34 Uus maailm braanide maailm ................................................................................... 38 Sõnaseletusi ................................................................................................................. 46 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha
maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Seega on ka tähtedel oma eluring. Nad sünnivad, elavad oma elu, surevad ja annavad teed uutele põlvkondadele `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Kui Päike kustub, siis aeg ei peatu, sest universumi teised tähed kiirgavad energiat edasi. Üldiselt kogu universum siiski kulub vähehaaval, kuigi väga-väga aeglaselt `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Energia kiirgub Päikeselt ja teistelt tähtedelt. Kuid kust energia sinna sai? Kuidas sai aeg alguse? Kõik tähed, mida te taevas nähe võite, kuuluvad perekonda, mis kannab nime Linnutee. (Teda kutsutakse ka meie galaktikaks ehk Galaktikaks) Meie Päike on üks neist tähtedest. Kõik teised tähed on samuti täieõigluslikud päikesed. Isegi kõige pimedamal ööl
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
põnevusest ja teadmatusest, tõelisest soovist, midagi uurida ja milleski paremini selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei
........................................................... 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM.......................................................................................... 15 4.3. HELIOTSENTRISM....................................................................................... 16 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM...........................................................................16 4.5. PAISUV UNIVERSUM.................................................................................... 17 5. TAEVAS............................................................................................................. 17 5.1. TAEVAKOORDINAADID................................................................................ 18 5.2. TÄHTKUJUD................................................................................................. 19 5.3. TAEVAKAARDID..............................................
See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks.
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
muistseid asju, et nad paistaksid meile täitsa uutena. Kui lugejal midagi selle vastu pole, siis katsuksime edasi anda muljet, mida me ühes temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
80. Elu on kibe tablett, mida mitte ükski meist ei suuda magustamata alla neelata 81. Elu on teater, ainult ilma proovideta 82. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sita peal 83. Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid 84. Elu on justkui raha. Sa võid seda kulutada nii nagu tahad, kuid sa saad seda kulutada ainult ühe korra 85. Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again 86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90. Elu on veider naliüks lausutud sõna altari ees ja juba oledki abielus, üks unes kogemata pillatud lause ja juba oledki lahutatud 91. When life gives you a thousand reasons to cry, show life that you have a million reasons to smile 92. Rõõm ja valu on elu maitseaineteks 93
liiatigi veel sedavõrt, et ta jäi isegi keset treppi seisatama. Ja ta oleks ehk kauemgi seisnud, kui ta poleks kuulnud ülal ukseavamist ja toatuhvlite põrandal lohistamist. Jah, muidu ta oleks võinud siin hulga aega seista ja nuusutada, nuusutada -- nii magusasti lõhnas kogu trepiruum. Ainult kord elus Indrek oli midagi samataolist tundnud -- sootuks üürikeseks. Siis ta oli seisnud kirikus pingi otsa juures ja temast oli mööda läinud kolm naist, kõik mustas, kõik looris, üks nähtavasti vana, teised noored, sest nad talutasid seda ühte. Nad läksid kolmekesi altari ette ja põlvitasid seal terve koguduse silma all suuril paelahmakuil. ,,Õpetajaproua leinab oma ainust poega," sosistati siis Indreku kõrval. Veel praegu ta mäletab, kui imeliselt need sõnad teda tol korral olid puudutanud. Lõhnab siis õpetajaproua lein nõnda? oli ta endamisi soninud. Ta oli
annaabi.ee 
