rütmi ja bluusi seadetega kaasaegses kontekstis, tema mäng oli alati otsene ja mängu kvaliteedil oli hiigelsuur mõju järgmise põlvkonna saksofini mängijatele. Davise mängu stiil näitas, et temas on nii hard-driving swing lauljat kui kui ka seda et ta saab suurepäraselt hakkama ka õrnade ballaadide laulmisega. Ta mängis swingi, bopi, hard bopi, Latin jazzi, and soul jazzi. Mõni tema salvestistest 1940. samuti pidada r'n'b alla kuuluvaks. Ta musitseeris sageli koos Cootie Williamsi, Lucky Millinderi, Andy Kirki, Louis Armstrongi, and Count Basieiga, ja tal oli ka oma bänd ning paljud salvestused tegi ta ise. See oli 1946 aastal, bändi nimi oli "Eddie Davis and His Beboppers", kuhu koosseisu kuulusid Fats Navarro, Al Haig, Huey Long, Gene Ramey and Denzil Best. Soul Jazz Soul jazz oli areng Heavi bopist ning, milles oli ka mõjutusi bluusist, gospelst ja r'n'b-st . Olulised
Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm
tegeleda tahavad, ammendades publiku emotsioone, et iga järgnev esitus veel paremini teha. Mulle meeldiski see kõige rohkem, et Randvere oma emotsioone publikule nii silmnähtavalt edastas, mitte ei mänginud tuimalt oma osa ära. Johan Randvere on Eestis üks paljulubavamaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis. Ta on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Sellel kontserdil musitseeris koos Randverega tuubamängija Madis Vilgats. Arvan, et paljud õpilased said positiivse kontserdielamuse, kaasaarvatud mina ise. Saime avardada oma silmaringi muusikavaldkonnas teades, et igapäevases keskkonnas, kus me elame, ei pea olema ainult üks ja ainus muusikastiil, mida kuulata saab. Ma ei usu, et õpilased selle kontserdi käigus midagi negatiivset omandasid, pigem oli kõik meeldiv ja kaasahaarav.
1.Mis aastal sündis Joseph Haydn? 2.Kes oli Beethoveni õpetaja viini klassikutest? 3.Kuidas seostub Eszterhasy õukond Haydniga? 4.Mitme osaline teos on sümfoonia ühele pillile? 5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma teostes palju ettearvamatuid dünaamikaefekte (nt
Tegelased: Bennetite pere Mr.Bennet (vaikne, rahulik, sarkastiline, luges palju) Mrs.Bennet (rumal, elueesmärk oli lapsed saada abielluma, ei osanud käituda ja suur ego) Jane Bennet (väga heasüdamlik, avameelne, tark ja sundimatu) Elizabeth Bennet (avameelne, salakaval, julge ja tark) Mary Bennet (haris ennast kogu aeg, luges, musitseeris jm) Kitty Bennet (järgnes Lydiale, küll aga hiljem ilma temata hakkas käituma) Lydia Bennet (loll, häbematu ja flirtija) Longbourni mõisas, vara oleks edasi läinud pojale, aga polnud ühtegi. Seega nõole mr.Collinsile, kes oli abielus mrs.Lucase tütre Charlotte'ga. Elasid Rosingsis, leedi Catherine de bourgh'i kõrval. Bingley'd Mr.Bingley (naiivne, sõltus sõpradest, avameelne ja sundimatu) Bingley õed (silmakirjalikud, õelad ja näitlejad)
tantsugruppiga. Kontserdisaalis ringi vaadates, võis märgata ema-isa käekõrval muusikat nautima tulnud kolme-nelja aastasi jõnglasi, ning ka juba soliidses eas vanapaare, ning muidugi igas vanuses inimesi, kes 3- 70 aasta vahele jäävad. Kontserti alustas lühikese kõnega Dave Benton, milles tunnustas Michael Jacksoni loomingut ning tema isiksust. Seejärel tuli lavale sikk ja elegantne Uku Suviste, kes esitas järgemööda alguses üksi paar lugu, ning seejärel musitseeris koos Kristjan Kasearuga. Kristjan Kasearu suhtes oli mul ka kõige rohkem eelarvamusi, sest teine ikkagist tuntud kui rokimees. Ometi sobis Kasearu veidi kähisev rokihääl poplugudega imehästi. Järgmisena oli esinemiskord mustanahalise James Wertsi käes, kes proovis ebamugavatesse toolidesse aheldatud publikut üles kütta. See tal kahjuks eriti hästi välja ei tulnud, sest mingit kaasaelamist publikult peale plaksutamise oligi veidi liig oodata.
kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning väga edukas ja isegi innovatiivne helilooja, kes käis ajaga kaasas, hilisbarokist vararomantismini. Ainult et ja seda tunnistasid ka tolleaegsed Viini kriitikud Mozartist ülemat ei ole. Nii vajus Salieri pärast surma tundmatusse. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta,
1. Iseloomusta A. Tsehhovi lapsepõlve- ja kasvukeskkonda, selle seoseid loominguga. Sündis väikekaupmehe pojana. Tema vanaisa ostis raske töö ja vaevaga enda perekonna pärisorjusest vabaks. Isa oli väga andekas(joonistas, musitseeris, juhendas kirikukoori), kuid oli väga range ja lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Pidid poes müüjatena pikki tunde veetma, vahel said ka peksa. Kasvas väga karmis ja ranges keskkonnas, sellest hoolimata oli vanematele väga tänulik, sest nad olid temast kasvatanud väärika ja aruka inimese. 16-aastaselt jäi isa pankroti ja põgenes Moskvasse, kus õppisid ta vennad, hiljem läks ka ema teiste lastega järgi. Anton jäi üksi
mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli kanda livreed, nagu teenritel, oli ta päris rahul oma õuemuusiku tööga, mida Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal.
o Igale raagal olid oma reeglid ja motiivid o Igal aastaajal, igal päeval, naiselikud, mehelikud, jumalikud raagad o Esitamisel oli kindel tava o RAAGA koosnes 5-9 helist o Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini o Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund ehk RASA Rasasid oli 9 armastus, ülbus jne. o Igal RAAGAL oli kindel TAALA ehk rütmimudel · Alati Musitseeris TRIO Solist, Löökpilli mängija (tablaga), keelpilli mängija (burdoonpilli tampuraga) · INDIA MUUSIKA o India muusikas oli tavaliselt ühehäälne, esines harva ka mitmehäälsust o Improviseeriti noodikirja tundmata o 7 astmeline helilaad 22 veerandtooni o Muusika osad 1. Sissejuhtatus - vaikne ja aeglane, püütakse anda meeleolu, mõtlik, tutvustatakse
Ta on söönud talutoitu ja joonud hapupiima. Ta on nagu pehkinud haavahalg, vibalik nooruk. Sai pärats Matsi surma Aiaste peremeheks. Taavet on juba poisikeste saati külarahvale kerglase mulje jätnud. Tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab. Ta oli ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. Kui ta ennast ilusti riidesse pani, lipsu ette sidus ja halli sametkaabu pähe pani, oli ta nagu dzentelmen. Vahel musitseeris Roosile (64). Ta on uhke mees, kelle turi ei nõtku kummarduma ega hääl paluma. Ta pole sugugi kitis mees, kui mängus on au, olgugi, et ise on raskustes. Mobiliseeriti Siberisse. Tagasi tulles mõistab, et on sama aegunud ja tarbetu kui katelgi, mille marki keegi ei tea. Tal pole enam kohustusi, tal tuleb vaid elada elamise ja enda pärast. Ta teab, et elu koosneb unistustest ja tahetest, ning mõlemad teevad ühevõrra õnnetuks, nõudes millegi muutumist või murdumist.
Referaat BEDRICH SMETANA Tallinn 2006 Tsehhi päritolu helilooja. Sündis 2. märts 1824, Litomyslis ning suri 12 mai 1884 Pragues. Tsehhi rahvusliku muusikakultuuri alusepanija, instrumentaalmuusika ja ooperi rajaja. Pärit väikesest provintsilinnast Litomyslist. tema isa oli õllepruulija. Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861
muusika. Oma muusikaga on ta kujunenud norralaste üheks rahvuslikkuse sümboliks. Kuulame: "Liblikas", "Halling" sarjast "Norra talupoja tantsud" ning soololaulu "Sind armastan" JEAN SIBELIUS (1865 1957) Soome helilooja. Sündis Hämeenlinnas. 10-aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ning ka tema esimesed kompositsioonkatsetused on pärit samast ajast. 15- aastaselt hakkas ta võtma viiulitunde. Musitseeris tihti koos oma õe ja vennaga. 1876-1885 õppis ta Hämeenlinna lütseumis. 1885. aastal alustas ta juuraõpinguid Helsingi ülikoolis ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti, kus ta pühendus viiuli- ja kompositsiooniõpingutele. 1889-1891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892. aastal debüteeris ta dirigendina. Samast aastast algas ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama Saksa muusikakirjastus Breitkopf & Härtel.
mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli kanda livreed, nagu teenritel, oli ta päris rahul oma õuemuusiku tööga, mida Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal.
oma mehi, ka vaimulikud petsid ning üldlevinud arvamus oli:"Ikkagi on parem enne midagi teha ja siis kahetseda, kui tegemata jätta ja samuti kahetseda. Kui avaneb võimalus, tuleb seda ära kasutada." Eriti paelus siin loo salajasus. Ent varsti sai selline teguviis õpetuse levis neetud haigus süüfilis, ainuüksi paavsti perekonnas esines kahe kuu jooksul seitseteistkümmend nakatumist. Leonardo oli noor faun. Ta oli meeletult ilus, elegantne, tegi nalja, vestles põnevalt ja näitles, musitseeris ning mõtles välja aforisme ja mõistatusi. Nii kadus temal neli aastat. Selle kohta on ta ise öelnud:"Sa ei saa teha seda, mida sa tahaksid? Niisiis taha seda, mida teha saad. Mõttetu on tahta, kui sul puudub võim." Ta võitis nimelt Medicite tähelepanu ja sai õukonda. Peagi levis palju kuulujutte erinevate inimeste kohta, et nad olevat armastust vääriti seksuaalselt ära kasutanud. Maja seintele riputati väikese praoga
Peale nende olid nagu ikka, ajale kohaselt levinud õnnemängud ja täringumänud. Kuningas mängis neid ka raha peale. Oma teisel valitsemisaastal oli Henry väga sissevõetud tennisest ja täringutest, mida taibates mõned mõjukad isikud tema lähikonnast tõid kohale prantslasi ja lombardlasi, kes kütsid üles kuninga mängukirge, mille läbi ta kaotas tohutuid summasid. Kogu oma elu austas Henry muusikat. Kõikjal kus ta käis oli ta saadetud muusikast. Ka oma sõjakäigul. Ise musitseeris ta väga osavalt, nii et kõik inimesed olid suures vaimustuses. Seejärel oli kuningas suures vaimustuses hobustest. Oma valitsusaja lõpus tegeles ta pistrikega. Tarkus ja võimed Tema lingvistilised võimed olid kadestusväärsed. Ta rääkis suurepäraselt erinevaid keeli. Kõigele lisaks oli ta suure lugemusega. Ta ei lugenud mitte ainult haritud härrasmehele sobivat kirjandust ja jumalasõna või vagajutte, vaid ka raskepäraseid traktaate ja keskaegsete skolastikute koguteoseid
Talle meeldis oma samme mõõta ja põhjalikult üle lugeda, talviti olid tema sinkavonkalised bussi- ja rongirajad kilomeetrite pikkused. Talle meeldisid väga verstapostid, eriti nulliga lõppevad. See on nii tänaseni. (Ibid, lk 16) 21. augustil 1970 sündis perre neljas laps Karl. Urmas pidi tema ja Siiri järele vaatama. Suur osa sellest kulus aga oma nootide valvamisele, et neid kahe püsimatu eest kaitsta. (Ibid, lk 17) Kodus ei olnud klaverit, kuid Urmas musitseeris kuulmise järgi ema akordionil. Kuna poiss oli veel üsna väike, pill aga suur, sättis ta akordioni põlvedele ning rihma üle selja, nii et lõõtsa tõmbas ta 7 varvastega ja klahvistik oli klaveri eest. Tänu oma suurepärasele muusikalisele kuulmisele ja omapärasele pillivalitsemisoskusele oodati teda eksootilise rändmuusikuna kõikvõimalikele suvila-
naturaalselt, rõhutades nende primitiivseid elemente. Tema muusika oli agressiivne ja karm. (Classical Music...1994: 18) 4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967) Zoltàn Kodàly oli Ungari helilooja, kasvatusteadlane ja musikoloog. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta maal, kus elas kokku kaheksateist aastat. Tema vanemad olid tihedalt seotud klassikalise ehk kunstmuusikaga. Zoltàni ema mängis klaverit ja laulis, isa musitseeris viiulil, seejuures polnud kumbki professionaalne muusik. Sellegipoolest oli muusikal nende elus tähtis roll. Lisaks puutus Zoltàn juba lapspõlves kokku rikkumata ja naturaalsete folklauludega, mida esitasid tema sõbrad maakoolist. Ilmselt sai sealt alguse sügav huvi nende kahe muusikastiili vastu. Kodàly oli väga andekas, õppis vähese vaevaga selgeks klaveri, viiuli, vioola ja tsello. (The New Grove...1980d: 136-137)
Seepärast ei olnud ta eriti rahul sellega, et peab kiskjaid treenima ning Beatty assistendina nendega areenil töötama. 10- aastaselt oli ta õppinud kuulmise järgi klaverit mängima. Nüüd oli sellest palju kasu, kuna tsirkuse klaverimängija oli end enne etendust täis kaaninud ega olnud võimeline etendusel mängima. LaVey pakkus ennast asemele ning tuli oma ülesandega hästi toime. Selgus, et ta teadis muusikast rohkem, kui endine mängija ning ta ka musitseeris tunduvalt paremini. Beatty vallandas joodiku ning tegi LaVeyst tema asemiku.LaVey saatis oma muusikaga nn. inim kahurikuuli ning Wallandase köietantsijaid. Saanud 18-aastaseks, lahkus LaVey tsirkusest ja liitus karnevaliga. Temast sai mustkunstniku assistent. Ta õppis hüpnoosi ja okultismi ning oli väga omapärane inimene. Üheltpoolt töötas ta keskkonnas, kus elu näitas oma tooremat külge ilmalik muusika, saepuru, metsloomade
annaabi.ee 
