1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n:
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5
Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis o: 5-12 roiete välispind
Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale
Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülen millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene 1. Suur pöörel jagunenud Kraniaalseks ja (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis). Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et caudalis). 2. distaalses otsas seesamluud: kaks sääremarja Kolmas pöörel (Trochanter tertius). seesamluud (ossa sesamoidea musculi gastroc Õndlalihase kõõluses Õndlalihase-seesamluu sesamoideum musculi poplitei). NA NA Lateraalne vasarik on sääreluuga kokku kasvanud NA
d) Nucl. solitarius: ÜVA, gangl. sup. et inf., keskkõrva, keele tagum. 1/3, kurgukitsuse ja neelu ülaosa limaskesta , tonsilla palatina, sinus caroticus et glomus caroticum e) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA, gangl. superius f) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA, gangl. superius IX närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralise koljuõõnest for. jugulare kaudu. Harud: 1. N. tympanicus 2. R. sinus carotici 3. Rr. pharyngei 4. R. musculi stylopharyngei 5. Rr. tonsillares 6. Rr. linguales 13 3.3.1 N. tympanicus ÜVE Algab gangl. inferiuse piirkonnast, siseneb trummiõõnde (canaliculus tympanicuse kaudu), tõuseb ülespoole ja moodustab nn. caroticotympanicitega plexus tympanicuse. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille lõppharuks on n
roiet ja aitab keha pöörata. Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel. (Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!) II. Eesmine rühm. M. rectus abdominis: o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i. - ramus superior ossis pubis (tuberulum pubicum`i ja sümfüüsi vahel), lihase kõht on jagatud 4 - 5 segmendiks, nende vahel on intersectio tendinea`d; lihase ümber on vagina musculi recti abdominis;f. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette-lateraalsele, b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette (m. erector spinae antagonist!), c) aitab tekitada kõhupressi - prelum abdominale`t. M. pyramidalis:väike rudimentaarne lihas os pubis`e ja kõhu keskjoone vahel. III. Külgmine e. lateraalne rühm. M. transversus abdominis: o. - 6 alumist roiet, fascia thoracolumbalis, crista iliaca (labium internum) ja lig. inguinale lateraalosa; i
apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr
apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr
tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD hallux - SUUR VARVAS
Esimene faasis larv ehk vastne areneb vaheperemehe kehaõõnes protserkoidiks. Tema I astme vaheperemehike. Arenguks on tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees sõltuvalt regioonist kas magevee või mere kalaliikede esindaja. Sattudes uue subtraadi protserkoid sisseneb kala kudedesse (hepar, musculi, kalamarjasse jne ) ja hakkab arenema plerotserkoidiks . Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning
kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS
kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse:
V -erum Gen. Pl. 3. käändkond -um -ium Nimisõnad, mille tüvi lõpeb Nimisõnad, mille tüvi lõpeb ühe konsonandiga. kahe konsonandiga, -is, -es, -e, -al, -ar-lõpulised nimisõnad ning II rühma omadussõnad. Casus Singularis Pluralis Nom. Musculus rectus `sirglihas' Musculi recti (II, II) Oculus dexter Oculi dextri Mamma dextra Mammae dextrae Atrium dextrum `parem Atria dextra koda' Tumor malignus Tumores maligni `pahaloomuline kasvaja' (III, II) Regio lata `lai piirkond' Regiones latae Gen. Musculi recti Musculorum rectorum Oculi dextri Oculorum dextrorum Mammae dextrae Mammarum dextrarum
buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita)
d) Toime künnarliigesele m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! m. triceps brachii a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m
lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, nucl. n. accessorii, m. stylopharyngeus – n. glossopharyngeus, r. musculi stypopharyngei, nucl. ambiguus, m. rectus oculi superior- n. oculomotorius, r. superior, nucl. n. oculomotorii d) millised kraniaalnärvid väljuvad: fissura orbitalis superior: n. occulomotorius, n. trochlearis, n. ophtalmicus, n. abducens, , foramen rotundum – n.trigeminus, foramen jugulare kaudu – n. vagus, n. accessorius, n. glossopharyngeus ! 2. b) mälumislihaste innervatsioon - närv, kraniaalnärvi haru, 2. neuronikeha (tuum) - nucl. motorius n. trigemini, n. trigeminus, n
refleksikaare aferentse osa. Rr pharyngei Ühinevad neelukonstriktoritel samanimeliste X närvi ja sümpaatikuse harudega plexus pharyngeus'eks, mis innerveerib neelu lihaseid (ülemises osas) ja limaskesta koos näärmetega, pehmesuulae lihaseid, kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid. R musculi stylopharyngei M stylopharyngeus'ele Rr tonsillares Kurgumandlite- ja kitsuse limaskestale Rr linguales Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3 limaskesta ja näärmeid, kust juhivad ka maitsetundlikkust 6
Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS
roideid Süvad rinna lihased Välimised roietevahelihased Sisemised roietevahelihased Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculi Roide Alumise roide Tõstavad mm. Roide Ülemise roide Langetavad (mm.) alumine serv ülemine serv roideid intercostales ülemine serv alumine serv roideid intercostales lülisambast (kulgevad interni rinnakust (kulgevad
annaabi.ee 
