ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks
.................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile ................................................................................................................6 Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid: ...............7 Mürkide toimeviisid: ................................................................................................................................................8 Levinumad mürkained ..............................................................................................................................................9 Õnnetused ja nende ennetamine .............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus:.........
Platsentaarbarjäär kaitseb loodet ema veres leiduvate kahjulike ainete eest. Mõned ravimid suudavad selle barjääri läbida ja last soovimatul viisil mõjutada. Relaksant – lihaste lõdvenemist põhjustav ravim. Resorptsioon – ravimite või muude ainete imendumine. Tiitrimine – ravimi aeglane, jaokaupa manustamine kuni soovitud tulemuse saavutamiseni. 4.1.Üldine farmakoloogia Ravimite toimeviisid Retseptorite stimuleerimine või pärssimine Retseptorid on organismi osad, mis suudavad erutust vastu võtta. Antud juhul on nendeks suured molekulid, mis asuvad raku välisseinal, aga vahel ka raku sees. Nende toimimist on kõige parem võrrelda ukselukkudega, kus ravim on võtmeks ja retseptor lukuauguks. Põhimõtteliselt on olemas neli võimalikku olukorda: 1. Võti sobib lukuauku ja keerab luku kinni. Farmakoloogias nimetatakse seda agonismiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
