seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah
Kivim peenestub mitmesuguse kõrge temperatuur ja sademed suurusega osadeks kivimite ja mineraalide koostis ei kivimite väliskuju muutub algul vähe muutu Murenemine Kõrgmäestikes- füüsikaline murenemine. Temperatuuri kõikumine. Kõrbes- füüsikaline. Sest päeval on soe ja öösel külm. Vihmamets- keemiline. Seal on palju sademeid ja kõrge temperatuur. Kliima mõju muldadele. Mõjutab murenemisprotsesse. Temperatuur ja sademed mõjutavad taimestiku tekkimist. Soojas on kiires preotsessid, külmas aeglased. Sademete hulk ja temperatuur mõjutab murenemise kiirust: Sademete hulk- tekitab keemilist murenemist. Temperatuur- temperatuuri kõikumine tekitab füüsikalist murenemist. Organismid mõjutavad mullateket: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, putukad segavad mulda. Mullahorisondid Mullahorisondid einevad üksteisest: muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega
kihtideks. 5.Mullatekketegurid:passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse. Reljeef- tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim.
g) teise nimega rabenemine 6. Millised on aktiivsed mullatekketegurid(3). Miks on neil selline nimetus-aktiivsed? a) Inimtegevus b) Kliima c) Organismid Nende mõjutusi on kiirelt näha, passiivsetel kulub rohkem aega. 7. Selgita kahe näite abil kliima mõju mulla tekkele. a) Sademed ja temperatuur on olulised organismide aktiivsuseks. Niiskes ja soojas-aktiivsus suurem, kuivas ja soojas-aktiivsus väiksem. Organismid on mullatekketegurid. b) Kliima mõjutab murenemisprotsesse. 8. Milliste mullaga seotud mõistetega on tegemist? a) mulla läbilõige...Mullaprofiil b) mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks...Humifitseerumine c) pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa
Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. * Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb
tagajärjel. Mullatekketegurid: Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista, on taimestik rikkalikum. Aeg e. vanus: mida vanem, seda toitainevaesem; vastavalt taimestiku struktuurile ja mulla horisontidele sõltuvad toitainetevarud. Aktiivsed Kliima: mõjutab murenemisprotsesse: sademed, temperatuur, tuul (otseselt), loomade abi, taimed (kaudselt). Organismid: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, mullaelustik. Inimtegevus: niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine; kihtide segunemine, huumust tekib juurde. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutstele. Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest
muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja
on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele- Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.* Mullahorisondid erinevad üksteises viljakuse, värvuse, tiheduse, niiskuse, orgaaniliste ainete sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid
omadused:mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. Aeg(mulla vanus)-aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima-kliima mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.
tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotamine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. · Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained, nim sialliitseks. Kuna kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad
ee õppevara geograafia IV kooliaste - Rannikud Saate selle enda arvutisse ka tõmmata. 1. Milliseid negatiivseid tagajärgi toob endaga kaasa maailmamere veetaseme tõus rannikuvööndi elanikele ja sealsele majandusele?(4)Üleujutatud madalamad saared ja rannikualad 2. Millest sõltub rannikute ilme? ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). 3. Millised tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?(5) lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused,merejää,taimed,inimtegevus. 4. Nimeta lainetuse poolt tekitatud pinnavorme (5)Kulutuspinnavormid, kuhjepinnavormid 5
a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand, rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb
seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim
struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu.*mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitaiinevarud aastatuhandete vältel ammenduvad,sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada.*ootamatu geoloogiline teg. Võib olemasoleva muldkatte aga hävitada, nagu juhtus nt põhja-poolkeral mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on sekundaarsed alumosilikaatsed savimineraalid.Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine.*Ilmastik, eelkõige sademed ja temp mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.*soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aeglaselt. Organismid-mullatekketeguritest on taimkate üks olulisematest, sest taimed toovad
Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus Reljeef Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused. Aeg (Mulla vanus) Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks mineraalaineteks, troopilises kliimas oksiidideks. Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks
Passiivsed mullateketegurid: 1) Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused 2) Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil 3) Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid: 1) Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse 2) Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett 3) Inimtegevus kultuuristamine: kuivendamine, niisutamine, maaharimine. Kui mulla puhverdusvõime ületatakse , võib see viia mullaviljakuse taandarenguni. Mullahorisondid. Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kiht.
keskmine veetase madal veetase (paguvesi) luited rannavall leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala Pagurand – madala veeseisuga e paguveega kuivaks jääv ala Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule,
Kompensatsioonihoovus Hoovuste tähtsus: - Soojusvahetus erinevate laiuste vahel - Setete transport (org. aine edasikandjad) - Mõju kliimale Rannikud ja rannaprotsessid Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus Lained tekivad: tuule maavärina või vulkaanipurske,
ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Päikese kiirgusenergia jaotud künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. · Aeg (vanus): Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Aktiivsed mullatekketegurid: · Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. · Taimestik määrab biogeokeemilise aineringe kiiruse ning mulla orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett
Peale turvas.(toorh) vaja vett(gleistumine). Sooldumine- auramine suurem kui sademete hulk. Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate. Veereziim- läbiuhteh- sademeid rohkem kui aurab(parasvööde) tasakaalustatud- poolkuiv, auramine ja sademete hulk tasakaalustatud. Auramise ülekaal- sademeid vähem kui auramist. Aktiivsed: kliima- murenemisprotsesse, sademed. Organismid taimkattetüüp, aineringe. Inimtegevus- väetab, mulla tallamine, kuivendamine, niisutamine, saastamine, erosioon. Maailma mullad- tundramullad- tundragleimuld, temp. Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez
(toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb). Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes või vulkaanide tuhal. Muldade kujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid, ootamatu geoloogiline tegevus võib mullakatte hävitada. -AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Sialliitne murenemine parasvöötmes toimuv mõõduka kiirusega murenemine, kus saadusteks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne murenemine troopikas toimuv aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad algkomponentideks e. erinevateks oksiidideks. Ilmastik (sademed, temp.) mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui mullasisest bioloogilist aktiivsust. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab
Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Raskusjõu mõjul toimub mullaosakeste ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Künkliku reljeefiga aladel on muldade mitmekesisus suurem 3. Kliima Eelkõige sademete hulk ja temperatuurid (a) Mõjutab murenemisprotsesse (b) Mõjutab vee liikumist mullas (c) Mõjutab taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu. Huumuse sisaldus ja muldade viljakus 4. Mulla vanus Mida vanemad on mullad seda paksemad nad on ja sõltuvad vähem lähtekivimist N. eetsi mullad on keskmiselt 10 000a 5. Loomad Vihmauss, putukate vastsed, mutt 6. Mikroorganismid
varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine. Selle tõttu on erinevates kohtades erineva vanusega mullad. Aktiivsed mullatekketegurid. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat, erineva suurusega mineraalide saamist, nimetatakse sialliitseks (Si + Al) murenemiseks. Saadusteks on teatud murenemise läbi teinud savimineraalid. Troopikas toimub keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad erinevateks oksiidideks (algkomponentideks). Seda nim alliitseks murenemiseks, sest taimed kasutavad ära muud ained peale alumiiniumi. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka
mineraalainete sisaldus ja kättesaadavus Reljeef: mulla niiskus, koostis, temperatuur; nõlvadel ja oru põhjas omadused on erinevad. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg, mulla vanus: muldade väljakujunemine toimub sadade aastate jooksul. Kõrg-Eestis üle 10 000 aasta vanad Kliima: mõjutab murenemisprotsesse ja organismide elutegevus. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 2. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3
annaabi.ee 
