kivimid lagunevad. Murenemist jaotatakse kaheks – keemiline ja füüsiline. Murenemine toimub pika aja vältel. 3. Muld saab kujunema hakata vaid poorsel murendmaterjalil, mis hoiab kinni vett ja õhku. Seega on murenemisel mulla tekkeks väga tähtis osa. 4. Üldpildis on nii, et mida niiskem ja soojem on kliima, seda paksem on murenemiskoorik (nt vihmametsades). Samuti on see paksem okasmetsades, kus temperatuur pole küll kõrge, kuid kus on niiske. 5. Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest. Lisaks mängib rolli ka aeg. Okasmetsades, kus on vähem sademeid ja aurumist ning ka madalam temperatuur võrreldes vihmametsadega, on murenemiskoorik märgatavalt õhem. Seevastu vihmametsades, kus on kõrge temperatuur ja sajab tihti, on murenemiskooriku paksus palju tüsedam. 6. Mõlemad protsessid, nii füüsiline- kui ka keemiline murenemine toimuvad
KT kordamisküsimused Geograafia. PEDOSFÄÄR. 1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee, õhu ja elusorganismide toimel. 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Lähtekivimiks. 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Näiteks Lõuna-Eesti võib see küündida kuni 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel aga kuni 100 m sügavuseni. Murenemiskooriku paksus sõltub kivide mineraalkoostisest ja mulla vee omadustest, samuti ka sellest kaua on murenemine toimunud. 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline murenemine, keemiline murenemine,bioloogiline murenemine. 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine?
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist.
Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste. Mineraalide põhilised omadused: kristalli kuju, värvus, läige, läbipaistvus, kriipsu värvus (mineraali värvus pulbrina), kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik.
on põhjustatud rasketest põllutööriistadest (tallamine, tihenemine) · KEEMILINE on põhjustatud tööstuse ja transpordi saastest, kõlvikute üleväetamisest ja taimekaitsevahendite väärkasutamisest MURENEMINE Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Murenemiskooriku sügavus sõltub: · kivimite mineraalkoostisest (kõvadus) · mullavee omadustest (agressiivne s.t. happeline), · samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Maailma erinevates piirkondades ulatub murenemiskoorik erineva sügavuseni. Näiteks: Lõuna-Eestis võib see ulatuda 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel Aafrikas aga kuni 100 m sügavuseni. · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide soojuspaisumise ja
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest
Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade
läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim- peenemaks murenenud pindmine kivim, millest hakkab tekkima muld. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. 4. Selgita, kuidas on murenemiskooriku paksus seotud temperatuuri ja sademete hulgaga. (õpik lk.62) Mida rohkem on sademeid ja kõrgem on temperatuur, seda paksem on murenemiskoorik. Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht. 5. Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine: toimub kivimi peenendumine nii, et koostis ei muutu: kuivas, külmas kliimaa, temperatuuri kõikumine; eriti intensiivne tundras, mägede piirkonnas.
5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning piisavalt sademeid. 6. Millest koosneb muld? ??Muld koosneb õhust, veest, toitainetest, lähtekivim, huumus?? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad
Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Aluskivim kivim, mis on lähtekivimi all. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont.
maakoore Murenemist intensiivssust mõjutavad: Lähtekivimi koostis, mienraalid, värvus, hetrogeensus(kivimis tekivad pinged) Reljeef erinevatel nõlvadel on temp kõikused on erinevad, murenemise intensiivsus on erinevad Kliima kliima mõju erinevates vööndites on erinevad 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self Lahustunud soolad 2...45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m
Läbikuivamisel kivistuvad Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Mullahorisont- mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu ja tihedusega mullakiht. Mulla osad: -tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) -õhk 25% -vesi 25% Mullatekkeprotsessid- Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad
-soodustavad HAPPEVIHMAD KORROSIOON- kivimipindane uuristumine ja krobelisemaks muutumine keemilise murenemise käigus murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine KUIDAS ON MURENEMISKOORIKU PAKSUS SEOTUD TEMP ja SADEMETEGA ( tv, 29 ül. 6) Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt. ekvatoriaalkliimas) Jahedas polaarses kliimas ( tundra) ja kuivas troopikas( kõrbed) on murenemiskoorik õhem Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist ( TV. lk. 29 ül 7) Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk
ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv (näiteks kõrbetes- seal suur ööpäevane temperatuuri kõikumine). Samuti parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes, kus pluss- ja miinuskraadid sageli vahetuvad. 4.Mis on murenemiskoorik? Kuidas sõltub selle tüsedus laiuskraaditi ning milline on seos t* sademetega? Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. 5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes.
tugevam on nende juurte mehaaniline mõju. 4.2. Mulla teke Murenemist haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nim mullateaduses lähtekivimiks. Selleks, et muld saaks hakata tekkima, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilisele murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks pea mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis sisaldab selliseid elutähtsaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja väävel ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Orgaanilise aine kogunemine paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks
Alates Devoni ajastu lõpust on üle esineda planeedil Maa? 2 peeneteralisem ja ümaram/ lihvitum sete. 350 miljoni aasta jooksul Eestis valdav olnud äärmusliku võimalust. kulutus. Arvatavasti toimus aeg-ajalt küll mere 2. Kuidas ja miks on pealetung, kuid sellele viitavaid setteid pole murenemiskooriku keemilis- säilinud. mineraloogiline koostis seotud murenemise kohas valitsenud - u 1,1 miljard a. tagasi oli hiidmandri Rodinia kliimavööndiga? osa 10. Misasjad on, kuidas ja kus 15. Millele viitab setendites esinev
Hästi arenenud juurekavaga taimede puhul lisandub ka mehaaniline murenemine, juurte kasvava läbimõõdu tõttu. Mulla teke. Kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nimetatakse lähtekivimiks. Mineraalne materjal peab olema piisavalt poorne, et hoiaks kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab toitained, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilise murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet. Orgaanilise aine kogunemine on parasniisketes tingimustes seotud kahe vastandliku, kuid paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H20, NH3. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja
protsessid Maa pinnal. Murenemise tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad ja muutub nende keemiline ja mineraalne koostis Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima, maapinna reljeef - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? Lähtekivim puruneb ja desintegreerub, kuid keemiline ja mineraalne koostis ei muutu - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine
maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustes 49. Eesti haritava maa boniteet. Eesti keskmine boniteet on 40! varieerub eestis 8…95 50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1)Bioloogiline faktor - taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed,
Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H2O 2. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimub orgaaniliste jäänuste muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosadega
Aeroobsed bakterid vajavad eluks õhuhapnikku (õhustatud mulda). Lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks. Nitrifitseerivad bakterid (mügarbakterid liblikõielistel) seovad õhulämmastikku vajalik lubjarikas keskkond. Anaeroobsed bakterid saavad hapniku lagundavatest ühenditest, esineb orgaanilise aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda (CH4, H2S). Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis (lähtekivimis) seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Mullatekke tegurid e faktorid (V.V.Dokutajevi järgi):1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid, suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toiteelementide akumulatsioon 2.Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab
soojuspaisumine ja kokkutõmbumine. Näiteks päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. 42.Keemilist murenemist soodustavad kõrge temperatuu,sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 43.Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest, samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Murenemiskoorik on õhuke tundratel Poolkõrbetes ja kõrbes ja steppis, sest sealsed kivimid on mineraali vaesed ja selles nendes kohtades sajab suhteliselt vähe. Paksud on vihmametsa pinnad, sest sealsed pinnakihid on väga mineraalide rohked ja seal on väga palju sademeid. 45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks
millega kaasneb kergesti lahustuvate ühendite väljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad välja kaltsiidikristallid. Hapendumine – erinevate elementide muutused. Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak. Muldade kujunemine on biokeemiline protsess. Huumuse kujunemine toimub taimede lagunemise teel. 14) Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline toime.
Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente. Mullatekkeprotsessid Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad
devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti - aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente. Mullatekkeprotsessid Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul. Mullatekke tegurid: 1. Bioloogiline faktor - taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad
annaabi.ee 
