ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet ( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles on kõik 8 olulist aminohapet õiges vahekorras. Neid inimesele olulisi aminohappeid saame vaid söödavast toidust, sest meie organism ei suuda neid toota. Munavalk mitte ainult ei sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14%
C.Toitudes ainult lihast ja kalast,tekib organismis järgmiste asendamatute aminohapete defitsiit: Leutsiin.fenüülaniin.Nende aminohapete vajaduse rahuldamiseks peaks sööma piimatooteid. D.Munade vahustamisel on mõistlik vahustada kumbki muna pool eraldi,sest munakollane ja-valge sisaldavad erinevaid valke ja valgustruktuurid denateeruvad erinevalt.Samuti sisaldab munakollane rasva,mis takistab vahustumist.Muna kalgendub kuumutamisel ja seetõttu ei ole võimalik munavalku renatueerida,sest kõrgemat järku valgustruktuurid ei saa taastuda. E.Lihastoidu valmistamisel peaks vältima selle tugevat pruunistamist ja pikaajalist hautamis,sest lihavalkude intensiivsel töötlemisel toimub teistkordne denaturatsioon,väheneb ensüümide ligipääs lõhutavatele sidemetele ja liha omastavus väheneb.Piimakokteilide valmistamisel ei saa kasutada suure happesusega mahla,sest piima happesuse suurenemisel piimavalk laguneb. 3.Täitke lüngad ja vastka küsimustele. A
(PbS). Vastavas katses kastutatakse Pb2+ -ioonide saamiseks pliietanaadi e pliiatsetaadi lahust. Ühend moodustab aluselises keskkonnas naatriumplubaadi(II), millest sadeneb valguga reageerides välja PbS. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O PbS + 4NaOH Töö käik · Valan katseklaasi 2 ml 0,5% pliietanaadi lahust · Lisan ettevaatlikult tilgakaupa 10%- list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob · Lisan 1ml munavalku · Loksutan ning seejärel soojendan mõned minutid: lahus muutub pruuniks Algul pliietanaadi ja NaOH lahuse kokkusegamisel moodustub Pb(OH)2 sademena, kuid alust lisades muutub keskkond aluseliseks ning moodustub naatruimplumbaat Na2PbO2. Munavalku lisades reageerib naatriumplumbaat valgust vabanenud oleva sulfiidiooniga. Soojendamisel reaktsioon kiireneb ning lahusest sadeneb välja pruunikas PbS, mis indikeerib tioolrühma olemasolu munavalgus. Reaktsioon oli positiivne.
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4
· Haudumiseks 37,6 kraadi, 55% õhuniiskus; Muna moodustumine: Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri minutit kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 6070 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet minutit imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna
Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 6070 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta
1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Enamasti kaasneb valkude denatureerumisega ka valkude välja sadestamine. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi väärtusest väga palju siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. 1. katseklaas 2. katseklaas Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse 1 Töö käik: 2ml munavalku kuumutatakse. ml etaanhapet. Kuumutada. Tulemus: Katseklaasi on tekkinud valge sade. Tulemus: Peale kuumutamist on katseklaasis Valk oli denatureerunud ning välja sadestunud. segu selge, puudub sade. See on tingitud sellest, et etaanhappe pH erineb valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse (,,+" või ,,-") laengu ning valk-valk interaktsioonid lakkasid. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega
COOH COOH (CH3COO)2Pb + 2NaOHNa2PbO2 + 2CH3COOH Na2S+Na2PbO2+2H2OPbS+4NaOH 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 2 tilka CCl3COOH lahust, mille tulemusena tekkisid lahusesse kollased tükid. Järegmisena loksutasin katseklaasi hoolikalt,, mille tõttu tekkis udune valge sisu katseklaasi. Järeldus Trikloroäädikhape (TKÄ) sadestas munavalku, mistõttu sain häguse valge vedeliku. TKÄ sadestab peptiide, mille molekulmass on üle 10 000. 1.1.6. Valkude sadestamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) ~2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Loksutades saadud lahus hägustus. Lastes seista 5 min, oli näha sademe moodustumist. Peale seda filtreerisin poole kogusest, saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni
Pärast lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame segu, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine Pb++ toimel. Pruunikas sade tõestab, et lahuses on PbS ja see t'estab tsüsteiini olemasolekut. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Reaktsioon denatureeriva faktoriga. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust CCl3COOH lahust(tilk) Töö käik: Pärast munavalku CCl3COOH lisamist t ekkis valge sade. Mis molekulassiga sade on? Sade on molekulaar massiga umbes 65000(kuna munavalgu koostises on valdavalt albumiinid) Mis molekulmassiga valgud sadenevad `TKÄ toimel? Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, mida kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. 1.1
Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas roosakas sade. Valk denatureerus ja sadenes lahusest välja. Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm moodustab
saada kõik organismi tegutsemiseks vajalik ja kahjuks ei ole siia juurde tuua statistilisi andmeid, kuidas toodud aineid tegelikult igapäevaselt keskmiselt tarbitakse inimese kohta, kuid huvitav on siiski teada, palju üht või teist toiduainet peaks tarbima, seetöttu on need siin ka ära toodud: Loomse valgutarbe katteks peaks keskmine inimene tarbima (ära sööma) päevas: a) kas 14 g munavalku (kaks 63 g või kaks ja pool 50 g raskust kanamuna); b) või 16 g piima-või kalavalku (s.o. 0,48 l "talupiima" 3,3% valku või 0,57 l "poepiima" 2,8 % valku või 103 g roogitud räime); c) või 18 g lihavalku (s.o. 115 g peekoni söödavat osa). Tegelikus elus on õige tarbida neid kombineeritult, kuid eelistades seejuures piima vähemalt 50% loomse valgu kogutarbest (kui põhilist kaltsiumikandjat igapäevases toidus).
Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu 35 tundi kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja 70 moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt
annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi 5 tilka Milloni reaktiivi. Valku sisaldavas katseklaasis tekkis koheselt piimjas sade. Soojendasin katseklaase, mille käigus munavalku sisaldava katseklaasi sisu värvus punakas-tumepruuniks, mis tõestas türosiini olemasolu. Zelatiini lahus jäi pigem muutumatuks, millest võib järeldada, et zelatiinis puudub aminohape türosiin. 1.4. Sulfühüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Teoreetilised alused Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes
reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik: · 2 katseklaasi: ühte valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust · mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi · soojendasin reaktsioonisegusid 40-50 kraadini Tulemused ja järeldused: Munavalku sisaldav reaktsioonisegu muutus kuumutamisel punaseks, mistõttu võib järeldada, et munavalk sisaldab türosiini. Zelatiini lahuse värvus ei muutunud, järelikult puudus türosiin. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või pruunika sademe
sadesta peptiide, mille molekulmass on alla10 000. Seetottu saab trikloroaadikhapet kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lammastikuuhenditest, nagu valgu hudrolüüsi produktid. Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisasin mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutasin hoolikalt. . Töö tulemus TKÄ toimel toimes valgu denatureerimine, mille tõttu valk sadests. Kuna TKÄ ei dasesta madalamolekulaarsetele lämmastikühenditele, võime järeldada, et sadestunud munavalku koostises on ainult kõrgema molekulaarmassiga polüpeptiidid. 1.1.6 Valkude valjasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid pohjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb valjasadestumine lahusest. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses,
tõekspidamistest. Kanamuna ehitus elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna moodustumine munajuhas: munajuh muna funktsioon a viibimise alaosa aeg lehter 15-20 min Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. valgu-osa 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. 8 Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. kitsus 60-70 min Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab
Kanamuna ehitus Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikkus, Muna viibimise Funktsioon alaosa cm aeg Lehter 8–9 15–20 minutit Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 60–70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta.
hallituse ja bakterite vastu. Muna ümaras otsas paikneb õhuruum, mis on seda suurem, mida vanem on muna. Munavalge ehk albuumen koosneb 87% veest ja 12,55 valkainest, millest suurem osa albumiin. Munavalge sidemed on kaks albumiinist spiraalset membraanivääti, mis asuvad kummalgi pool rebu ja hoiavad seda paigal. Mida värskem on muna, seda tihedam ja tugevam on rebu ümbritsev munavalge ehk munavalge tihekiht.Rebu ehk munakollane moodustab mitu kihti tüüpilist munavalku nimega viteliin, mille värvus varieerub tume- ja helekollase vahel. Rebu kaitseb läbipaistev membraan. Rebu värv sõltub kana toidust. Rebu sisaldab tahket ainet ligi 50%, valke 16% ja rasvu 30%. 50g muna sisaldab: B12 vitamiini, D vitamiini, foolhapet, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus asub kogu muna rasv. Munad jaotatakse A- parima kvaliteediga
annaabi.ee 
