· Kaupade etiketitamine · Istikute istutamine · Harvendamine Põhiline töö meil oligi taimede istutamine.Potistusmasinal.Kuna meie praktika algas kevadel,enne hooaja algust ,tuli taimed kiirelt potistada.Istutasime suurtes kogustes taimi. Enamus aega me ainult potistasimegi.(kivikilbikud,tageetesed,tomatid,võõrasemad) Potistamise vahepeale puhastasime ka püsikuid.Eemaldasime neilt puukoore multsi ning lõikasime vanad õied,lehed ,varred maha ning eemaldasime sambla. Igal hommikul ,kui olime taimekasvatuses,voltisime kaste.Hooaeg oli alanud ning kaupa läks meeletult välja.Voltisime ka tööpäeva lõpus ning keskel. Puhastasime ka ampleid,andsime neile tagasi esindusliku välimuse. Üldiselt igapäev ka harvendasime.(tomateid,tageeteseid,kivikilbikuid,võõrasemasid) Riisusime müügiplatse,et need esinduslikumad välja näeks
lisada ehk parimad sordid, milledest eraldi juttu polnud: Goldfinger (kõrgus 100cm, ) tuntuim suureõieline kollane. Õie läbimõõt 3-4cm, õied ei pleeku. Tugeva kasvuga sort. Ideaalne hekiks. Dart`s Golddigger ® (kõrgus 50cm, laius 100cm) uus sort, mis ei jää õie suuruselt ega kasvutugevuselt alla Goldfingerile, kuid kasvujõud on suunatud laiusesse. Goldstar (kõrgus 70 cm, laius 70cm)- suured kuldkollased õied kompaktsel põõsal. Sobilikud kasutuskohad: kiviktaimla, multsi- ja püsikupeenar, madal vabakujuline hekk. Abbotswood (kõrgus 100cm)- puhasvalged õied on 3-4cm suurused, õisi rikkalikult kuni külmadeni. Sobib kasvatada multsipeenardes. Manchu (kõrgus 30cm, laius 80cm) väikeste valgete õite ja hõbehallide lehtedega laiuv kääbuspõõsas. Sobilik istutuskoht püsikupeenar ja väiksem kiviktaimla. Lovely Pink® (kõrgus 80cm)- säravroosade pooltäidisõitega uus elujõuline sort, ei pleeku
Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Vanametalli ümbertöötlemine kulutab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Näiteks ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise. PUIT - Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Puidujäätmeid saab kasutada energia saamiseks: kütteks, puitplaatide tootmiseks, purustada ning valmistada multsi või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna. Jäätmete taaskasutus Eestis 2012. aasta oli Eesti jäätmekäitlusele pöördepunktiks. Eesti on võtnud tõsise suuna jäätmete taaskasutamisele. Tavainimese roll Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid. Inimene saab: 1) Tarbimist vähendada 2) Prügi sorteerida 3) Pakendeid puhastada 4) Pakendeid kokku pressida 5) Taarat koguda
ma oma referaadis räägingi ,et kuidas püsililli väetada. 3 Püsilillepeenra väetamine Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada
Sügisel võimaldab piisav niiskus ja mullatemperatuur põõsastel hästi juurduda, nad talvituvad kahjustusteta ja hakkavad varakult kasvama. Rasketel savimuldadel, halvasti kaitstud maa-alal, samuti nõrgemate istikute korral annab mõnikord paremaid tulemusi kevadine istutamine. Istutamist tuleb alustada kevadel esimesel võimalusel, sest karusmarjapõõsaste vegetatsioon algab vara ja juurdumata taimed on väga tundlikud kuiva suhtes. Karusmarjapõõsastel on kasulik kasutada ka multsi. Võrreldes katmata mullaga on multsitud mulla temperatuur suvekuudel veidi madalam, kuid ühtlasem- ei teki mullakoorikut ja väheneb vee aurustumine ning muld püsib niiskem, mulla mikroorganisme, vihmausse jt. mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on
Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki. Käsitsi korjatavate istandike eluiga on pikem, ent kui põõsaste vahekaugus on liiga väike, muutuvad vanemad istandikud ülemäära tihedaks, valgusolud halvenevad ning see omakorda loob soodsamad tingimused haiguste ja kahjurite levikuks
..6,5) taimedele. Turbaias on võimalik hoida hulgaliselt vett kinni. Turbaaias on suvel võimalik hoida jahedat ja niisket keskkonda. Turbaaed ei nõua erilist hoolitsust, sest on praktiliselt umbrohuvaba. Turbapätsi on võimalik kasutada ka kui kuivenduselementi. TURBAAIA PUUDUSED: Turbaaed ei pea vastu väga kaua öeldakse , et umbes 10 aastat. Siis tuleb seda uuendada (vahetada turbapätse, lisada turvast ja multsi). Turbaaed peaks asuma varjus! Turbaaiale valitud kohas ei tohi toimuda mulla ülearu kiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja seda on raske uuesti märjaks saada. Turbaaeda ei rajata käidavate teede äärde. Ei sobi ka mullaraja äärde, sest pätsidele pritsiv muld kiirendab turba lagunemist. Turbaaed ei tohiks asuda ka suurte puude all, sest peenrasse kasvavad
umbes kolme tonni maagi kaevandamise. PUIT - Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Puit on parim võimalik taastuv tooraine. Reeglina kasutatakse pakkematerjali valmistamiseks madalakvaliteedilist saematerjali (näiteks kaubaalused) või töödeldud puitu (näiteks vineeri), mis ei sobi kasutamiseks kõrgema kvaliteedinõuetega toodetes. Puidujäätmeid saab kasutada energia saamiseks st kütteks, puitplaatide tootmiseks, purustada ning valmistada multsi või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna. Puidu taaskasutamiseks Eestis on perspektiivsem põletada katlamajades kogutud ja ohtlike lisanditeta puidust pakendijäätmeid koos muude puidujäätmetega (puukoor, puidutolm, saepuru, puidust ehitus-jäätmed jm). Eelpool loetust järeldub, et jäätmete taaskasutamine on õigustatud tegevus, kus jäätmete suunamisega taaskasutamisse antakse neile uus elu. Pealegi säästab
põhi ülespoole potile ja nii saab teha odava minikasvuhoone. Varjulises kohas püsivad õhk ja muld pudeli all niiske, iga päev ei pea kastma ega piserdama (Sander, 2009). Samuti võib kevadeti anda taimele peotäis väetist kuna taim üritab oma esialgset võra taastada pärast lõikamist, mistõttu vajab ta palju toitaineid. Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Hooldus Enamik kasvama läinud puid ei vaja suurt hooldust. Piisab kergest ilulõikusest, multsi lisamisest ja 8 lehtede riisumisest. Puud vajavad juurdumiseks kastmist ning väetamist. Värskelt istutatuid puid tuleb pidevalt kasta, eriti juhul kui nad on istutatud liivasesse mulda. Värskelt istutatud puud vajavad väetist. Puid tuleb väetada kevadel. Maapinnale lagunenud orgaaniline materjal tuleb multsida. Orgaaniline mults laotatakse maha, et vähendada umbrohtumist
Ohtra lämmastikväetise kasutamisel kasvavad pehmete ja lopsakate lehtedega taimed, mis on lehetäidele eriti meelepärased. 6. Kasulik on orgaaniliste multsidega multsimine. Mults kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multsi kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multsikihi taimejuurteni tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse
vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed,
vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed,
viinapuurea kõrval kulgevast torust. Sellel niisutusviisil on palju eeliseid, nende hulgas täpsus, lihtsus ja võimalus manustada koos veega veel muid aineid, näiteks väetisi. Maaharimine Teiste taimede kasvatamine viinapuuridade vahel takistab mullaerosiooni ja laseb viinapuudele mehhanismidega ligi pääseda ilma pinnast segi pööramata. Hoolikas taimede valik (rohi, rukis või . ) võimaldab niitmise või maasse kaevamise teel saada toitvat multsi. See on loomulikum väetamise viis kui anorgaanilised väetised, mida ikka laialdaselt kasutatakse. Pinnas tiheneb aja kui, seda on võib-olla tarvis künda või isegi sügavalt koorida, et hõlbustada õhustamist ja veeläbilaskvust. Kahjuks võib mullakihi lahtikaevamine põhjustada erosiooni. Haigused Viinapuude seenhaigusteks on mädanikud. Mädanikud saavad alguse surnud taimeosadest (sageli kevadel äraõitsenud lilledest) ja arenevad, kui on piisavalt niiskust
Aladel, kus keskkonna kemikaalidega saastumise oht on eriti suur (karstialad, läheduses olevad veekogud jm), tuleks loobuda kultuuride kasvatamisest, mille puhul ei saa läbi ilma keemiliste taimekaitsevahendite kasutamiseta. Kaaluda tuleks alternatiivsete taimekaitsevõtete kasutamist. Aianduses ning köögiviljanduses, vähemal määral teistes taimekasvatuse valdkondades, on võimalik kasutada bioloogilisi tõrjemeetodeid, reavahede kattematerjali ning multsi, katteloori jm. Kasulike putukate arvukuse hoidmiseks tuleb jätta põldude ümber kaitsealad. 8.2 Taimekaitsevahendid ja nende kasutamine Taimekaitsevahend on toimeaine või seda sisaldav valmistis, mis on ette nähtud: · taime ja taimse saaduse kaitseks taimekahjustajate eest või nende mõju vältimiseks; · taimede eluprotsessi mõjutamiseks muul viisil kui toitainena (näiteks kasvuregulaatorid); · taimsete saaduste säilitamiseks juhul, mille suhtes ei kohaldata teisi seadusi;
annaabi.ee 
