riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19. Lautade jt. tootmishoonete ehitus, taastamis-või turuväärtus. Kulumi arvestus erinevatel püsiteguritel. Kulum=(soetushind-hind kasutamise lõpus)/kasutusaeg aastates 20
Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu. Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik Veisekarja taastootmine: 100 Lehma 1. 25 lehma (praak) 2. 2 lehma(surnud), - 100 vasikad 1. 8 vasikad(surnud) 2. 46 pullvasikad(nuumale), - 46 lehmvasikat (karja täienduseks) 1. 3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62 Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25
jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas. Kolhoosidele kirjutati ette müügikohustused, külvipinnad ja algaastatel ka tehnoloogiad (näiteks kartuli mahapanemine ruutpesiti).Väikesed kolhoosid ei suutnud
vahele, kust nad ise enam välja ei saanud. Vanaema, ema ja Paula tulid koju ning päästsid nad pika pusimise järel lahti. Minategelaseni jõudis arvamus, et kõik, mis ümberringi oli, oli vaid kuju võtnud aeg. Järgmisel päeval läks minategelane vanaemaga koos kolhoosi väljadele lehma söötma. Nad jäid aga ohvitserile vahele, kes lubas sellest mitte teatada, kui vanaema võtab endale püssi ja hakkab patrullis käima. Vanaema oli vihane, ent nõustus. Ühel hommikul hakati mullikat tapma. Laps kamandati tuppa, ta kuulis siiski emalt, mis toimub ning hiilis lauda peale pealt vaatama. Kui mullikas surnud oli, põgenes ta metsa. Ta jooksis seal ringi ning kui nägi Liisut tulemas, hakkas koera mängima, et mitte Liisut näha. Ta ei tahtnud Liisuga ikka rääkida, end siiski kutsus mt ta lõpuks neile ja rääkis, et nad mullika ära olid tapnud. Liisu, vanaema ning mt. läksid külla hiljuti naabertallu kolinud ingerlasele. Talle viidi kaasa liha ning sahhariini
lüpsiharjumustele. Esmapoeginud lehmi peab harjutama piima tootma ja piima andma. Lüpsja meelelaad, kannatlikkus ja suhe lehmaga on otsustava tähtsusega hea tulemuse saavutamisel. Tingimused, mis võivad teha lüpsi kergemaks: Enne poegimist: · viia mullikas kolm nädalat enne oletatavat poegimist lehmade keskkonda. · Puudutada udarat ja nisasid ning hõõruda või pigistada nisasid 7 · Harjutada mullikat uute helidega ja uute tingimustega Pärast poegimist: · Väga hea lüpsihügieen · Lüpsimasin peab olema puhas ja tehniliselt korras · Vältida tühilüpsi · Vältida jõu kasutamist · Hoida nisade nahk korras 1. 9. Pärast lüpsi Pärast lüpsi: · loputada ja puhastada lüpsiaparaadi välispind · tühjendada piimaliin, kogur ja piimapumba piimavoolik piimajääkidest vett kasutamata
meelitama, praalides, et ikka tema juures käiakse, kus on parem ja lõbusam olla, kus on rikkused, ähvardades lõpuks isegi koera järele saata, kui Nipernaadi tema kutse peale naerdes hoopis murule istus. Ilmselgelt tundis ta kadedust, et ükski parvepoiss sel aastal tema juures ei peatunud. Kui Habahannes uhkustas oma rikkusega, siis Nipernaadi väitis talle vastupidist, näidates, kuidas ta on hoopis vaene (näiteks pole ta suutnud isegi mullikat naabrile annetada) ja luisates kui suured rikkused tal enesel on. Habahannes läks selle jutu peale väga vihaseks ja ta lubab muretseda selle eest, et kiidukukk lapikuks lüüakse. Jõudnud koju, hakkab vana Habahannes tütre mõjutamisel kahtlema võimalik tõesti, et Nipernaadi ongi rikas, ehk olid ka need parvepoisid, kes enne teda kiiruga mööda läksid, tema alluvuses. Nii läheb ta tagasi Nipernaadi juurde lepitust otsima ja kutsub viisakamalt Nipernaadi endale ja tütrele külla
rohumaast tulenevaid puudusi. (http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/karjatamise- viisid#.UugMj_0Zs1A) 2. Karjatamiskoormus Karjatamiskoormus näitab, mitu looma peaks optimaalselt karjamaal olema hektari kohta. Erinevatel taimekooslustele on välja selgitatud erinevad karjatamiskoormused, sõltuvalt koosluse taimestikust, mullastikust ja teistest tingimustest. Karjatamiskoormuse mõõtühikuks on lü/ha kohta. Loomaühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa või näiteks viis lammast. Puiskarjamaade karjatamiskoormus soltub pinnase viljakusest ja niitmisintensiivsusest. Puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,31,0 lü/ha, vajadusel horendada puistut ja poosastikku. Rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha kohta
Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks sobivale asukohale. Parnassise jalamil märkaski ta valget mullikat, kes ta eest minema sörkis kuni kukkus väsinuna kokku. Kadmos teadis, et linna rajamiseks tuleb teha jumalale ohvriand, kuid lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allikat valvas Arese poeg, lohemadu, kes tappis kõik Kadmose kaaslased.
jooksis Aimega alla tagasi - Maire tegi ukse lahti ja minategelane sai toast välja alla teiste juurde, kus oli ka vanaema Juuliga jutustamas, uurisid fotot - hakati koju minema, vanaema läks Võtiksaare lauda poole, kästes lapsel ees koju minna, kui neiu ajas jonni ja hoides distantsi järgnes vanaemale - järgmisel hommikul sadas lund ja minategelane tegi hoovile oma jälgi kuniks onu ta tuppa ajas, perekond sahmerdas ja saladuskatte all ütles ema minategelasele, et minnakse mullikat tapma - neiu hiilis ka lauda juurde ning jälgis salaja pere toimetusi mullikaga, vaatepilt oli üsnagi ebameeldiv talle ja ta jooksis metsa ja otsustas suure ringiga koju minna nagu tunduks, et ta oleks terve aeg jalutanud, ta ei tahtnud, et pere tema luuramisest teaks - metsas nägi ta Liisut, ta kõhkles endiselt Liisuga suhtlemise ees sellepärast, mida tagatoas näinud oli ja otsustas hakata koera mängima teeseldes, et ta Liisut ei märka, siiski tuli Liisu
viina osta, isegi siis, kui endal viinad kaasas, milleta tegelikult kosjaskäimine mõeldav polnudki et hobusel jalad lahti läheks ja ta jõuaks kosilase kohale toimetada. Eesti pulm ennemuiste Jõudnud neiu juurde, andis isamees vastu tulnud koerale vorsti ja läks sisse, peigmees jäi välja ootama. Isamees teatas, kord sisse jõudnud, et otsib kaduma läinud lindu tavaliselt kana. Vahel otsiti ka mullikat või vasikat. Tavaliselt, kui kosjatulekut oodati, oli isamehel vastas hambamees, kes sama hea jutuga oli. Räägiti siis kadunud linnukesest ja hakati teda otsima. Lõpuks ajas hambamees siis koera tagakambrisse ja too tõi sealt välja ühe linnukese teise järel, kuni siis viimaks kositav välja toodi ja isamees tema otsitavaks tunnistas. Seejärel avati kosjaviinad kui seda kohe ei joodud, läks pruut kiiresti vanaks. Lauale toodi liha, leiba ja piima kindlasti ka kanamune
karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel (sh. puittaimedel) kasvama hakata. Ebaühtlaseks söödud rohustu sobib hästi rannikulindudele, kes vajavad lagedat rohumaad, kuid pesitsevad kõrgemas taimestikus. Optimaalne karjatamiskoormus puiskarjamaadel on 0,3-1 lü/ha, loopealsetel 0,2-1 lü/ha, rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha. Loomühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa, viis lammast. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht- kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse,
aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Näide: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22.aprillil poegis 6 mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21.novembril osteti juurde 5 lehma, karjast praagiti 17.oktoobril 11 lehma. Lahendus: 100x365 =36500 söötmispäeva 6x254 (22.04..31.12) =1524 10x230 (16.05..31.12) =2300 5x41 (21.11...31.12) =205 11x289 (01.01...16.10) =3179 Kokku 43 708 söötmispäeva Keskmine aastalehmade arv=43708:365=119,75 Aastas toodeti piima selles karjas 511119 kg Aastalehma keskmine piimatoodang oli 511119:119,75=4268 kg.
lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Näide: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22.aprillil poegis 6 mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21.novembril osteti juurde 5 lehma, karjast praagiti 17.oktoobril 11 lehma. Lahendus: 100x365 =36500 söötmispäeva 6x254 (22.04..31.12) =1524 10x230 (16.05..31.12) =2300 5x41 (21.11...31.12) =205 11x289 (01.01...16.10) =3179 Kokku 43 708 söötmispäeva Keskmine aastalehmade arv=43708:365=119,75 Aastas toodeti piima selles karjas 511119 kg Aastalehma keskmine piimatoodang oli 511119:119,75=4268 kg. Kontrollpäeva piimajõudlusnäitajate arvutamine vahelduva kontroll-
Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial, lendleb, lendleb, laskub maha, eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall. ,,Musti, Musti, tule ruttu hüüab koera ärevalt. ,,Vaata, vaata, vana Utu puges läbi tara alt!" Musti jookseb, Musti tõtt; ajab looma pahateolt. Tallekese sülle võtab Mall ja toidab teda peolt. Päeval Mallekese kari rahulikult rohtu sööb, karjasele maitseb mari, Musti rataskuuti lööb. Tuleb õhtu, vajub päike, kari kõnnib koduteed, järel Mallekene väike, kaelas marjust helmekeed. Aga möödub, möödub suvi
summa jagamisel päevade arvuga aastas. SÖÖTMISPÄEVADEKS loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, välja arvatud tema karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade karja tuleku päev (osteti mujalt karjast) arvatakse lehmade söötmispäevade hulka. · PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS · NÄIDIS: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22. aprillil poegis 6 mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21. novembril osteti juurde 5 lehma, karjast praagiti 17. oktoobril 11 lehma. · PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS · Lahendus · 100 x 365 = 36500 söötmisp · 6x254 (22.04...31.12) = 1524 · 10x230 (16.05...31.12) = 2300 · 5x 41 (21.11...31.12) = 205 · 11x289 (01.01...16.10) = 3179 · KOKKU 43 708 söötmisp · PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS · Keskmine aastalehmade arv = · 43 708:365= 120
keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas, väljaarvatud karjast väljaviimise päeva. Mullika poegimise kuupäev ja lehmade sissetuleku päev (osteti mujalt) arvatakse lehmade söötmispäeva hulka. Näide: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22.aprillil poegis 6 mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21.novembril osteti juurde 5 lehma, karjast praagiti 17.oktoobril 11 lehma. Lahendus: 100x365 =36500 söötmispäeva 6x254 (22.04..31.12) =1524 10x230 (16.05..31.12) =2300 5x41 (21.11...31.12) =205 11x289 (01.01...16.10) =3179 Kokku 43 708 söötmispäeva
annaabi.ee 
