algosakesteks, toiduahels ning toitainete vahetuses. Kübarseeni kasutatakse söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. Aastatest kasutatakse seeni ka antibiootikumide tootmiseks. Veelgi hiljem on hakatud seene toodetavaid ensüüme tööstuslikult valku lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse ka bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Seened osalevad ka mullatekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, ning põhjustavad organismidel haigusi. Seened võivad inimestele olla nii kasulikud, kuid ka hästi kahjulikud. Näiteks võivad seened hävitada paari aastaga terve maja, süües läbi keldris tähtsad puust talad, mille tagajärjel maja võib kokku variseda. Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt
....kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2. Hallitusjuust. 3. Antibiootikumid penitsiliin rohehallikust, valuvaigistid. Negatiivne: 1. Kahjustavad tarbepuitu (majavamm) 2.Nahahaigused varvaste vahel, küünte all jne. Samblikud on autotroofid. Koosnevad tallusest. On keskkonnasaaste tundlikud. Tähtsus: 1. Osalevad mullatekkes (murendavad hapetega kivimeid) 2. Fotosüntees 3. Loomadele toit ja elupaik 4. Inimestele: ravimiteks, lõnga värvimine, ehituses soojapidamine
võimalused. Mis on muld? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. 3 Organismid omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes, eriti huumuse tootjate ja transportijatena. Nad hoolitsevad ka mulla õhutamise ja läbisegamise eest. 0.1 Muldade määramine Muldi määratakse paljudel juhtudel väheste tunnuste, näiteks mulla lõimise ja lähtekivimi järgi. Mõnikord läheb tarvis ka füüsikalist ja keemilist analüüsi. 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on: · Mullahorisondid · Mulla lõimis, mis iseloomustab mulla mineraalosa osakeste suurust.
2) isiidide abil tallusel tekivad väljakasvud, mis sealt tahti murduvad · mükobiont võib tallusel moodustada ka vijakeha, kus arenevad eoskotid koos eostega · samblikud kasvavad peaaegu igal pool · tavaliselt on substraadiks kivi, puukoor või pinnas · samblike puhkeseisund => kui samblik kuivab ära · kasvavad aeglaselt; on väga vanad Tähtsus: · osalevad mullatekkes seene osa (mükobiont) toodab samlikuaineid, millest isa aitavad kive murnedada (mullatekke I etapp) · aitavad varustada mulda lämmastikuga · samblikud on toiduks · teatud liike kasutatakse bioindikatsiooniks- nt. õhu saastatuse hindamiseks (lihhenoindikatsioon) põõsassamblik ainult puhtas lehtsamblik koorikasmblik ka saastatud kohtades roheline kirme => vetikas e. pleurokokk väga saastatud kohtades
BIOSFÄÄR 1. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 2. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. 3. Biosfääri keskseks osaks on elu toimimine. 4. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistestainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Organismid, eriti lagundajad, omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes. Nad toodavad huumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni. 5. Mullatekketegurid: Lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus 6. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. 7
mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4) süsinik vabaneb huumuse tulemusena; (5) süsihappegaasi tuleb inimtegevuse tulemusena näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produkstiooniprotsessis läheb süsinik uuesti ringesse. Lämmastikuringe Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Peamiselt leidub lämmastikku atmosfääris (78%) ning sealt saab ka tema ringe alguse. Esmalt imendub lämmastik maapinda ning bakterid seovad teda liblikõieliste juuremügaratele. Seejärel kandub lämmastik edasi mullabakteritele mis eritavad neid enamasti mulda
energiaallikaid. Koos seentega on nad biokeemiliste ühendite ja loomade-taimede jäänuste lagundamise esmased läbiviijad. Taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega. Potentsiaalselt kahjulike ühendite ja elementide puhverdamine ja kahjustamine (raskemetsallid). Gaaside ja vee ringlemine atmosfääri ja hüdrosfääri vahel. Liikide ja geenide bioloogiline elupaik. 30. Mullaelustiku osa mullatekkes, mulla veereziimi reguleerijana, osa toitainete ringes, primaarproduktsiooni suurendajana, kliima reguleerijana. Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana:
ökosüsteeme mõjutanud oma tegevusega, näiteks kunstlik kõplapõld sai püsida vaid tänu sellele, et inimene järjepidevalt ja kasu eesmärgil sekkus looduses kulgevatesse protsessidesse maad harides. Ka metsade arengus on inimesel suur osa kui nt mets on maha põletatud või raiutud, siis taimed leidsid uusi kasvukohti jne. Ka tahtlikult on inimene sisse toonud erinevaid taimeliike. Ning taimkatte muutmisega on inimene ka esile kutsunud nihkeid mullatekkes. Ka huumuse sisaldust mullas on inimene oma tegevusega vähendanud liiga sügav künd. Põllumajandus mõjutab ka oluliselt keskkonnaseisundi halvenemist, sest nt mürkkemikaalid ja raskemetallid kujuvad mulda ja sellega hävineb mullaelustik. 10. Milline on olnud inimese ja looduse suhete ajalugu? See on lahutamatult seotud rahvastiku dünaamikaga ja majanduse arenguga. Sp on inimtegevusest loodusespõhjustatud nii muutusi ja looduskasutuses toimunud nihkeid otstarbekas
ülejäänud Lapimaa pinnareljeefi. Tekitanud lohke ja künkaid. Mõhnad, voored, oosid jt kõik on liustike kujhe ja kulutus tegevuste tagajärg. Ka järved asuvad liustike poolt tekitaud negatiivsetes pinnavormides. Liustikud on jääajal ära kandnud enamik Lapimaa pealiskorra settekivimitest ja kulutanud tugevaid aluskorra kivimied ümaraks ja madalaks. Paljudes kohtades paljandub alukord maapinnal või on väga lähedal huumuskihile, mistõttu osaleb aktiivselt mullatekkes. Aluskorra kivimid, peamiselt graniit ja gneiss, on happelise koostisega, mistõttu ka enamus muladest Lapimaal on happelised ja vähese toiteainete sisaldusega. Taimesti ja loomastik ei ole väga liigirikas. Liikide arv väheneb laiuskraadide suurenedes. Laiuskraadide suurenedes väheneb ka soojade päevade arv, mis on soodsad taikattekasvuks. Seda kompenseerib osaliselt polaarpäev, mis toidab taimi öö-päeva ringselt kiirgusega ja nii
Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud 3 faasi tahke, vedel ja gaasiline. Mulle põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike, on ta mulla aktiivseim komponent mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks faktoriks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihid, mis erinevad üksteised huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehhaanilise koostise
sagedamini saviliiv või liivsavi (65,7%). Lõimis on saviliiv 17,4% maa-alast, 11% lõimisest on keskmise rähksusega saviliiv või kruus ning vähim – 5,9% maast on lõimiseks liivsavi. 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel Mulla teket ja arengut mõjutavad tegurid on lähtekivim, rohelised taimed, mikroorganismid, kliima, reljeef, aeg ja inimetegevus. Bioloogiline aineringe tagab uue orgaanilise aine juurde tekke mullas. Väga oluline koht mullatekkes on taimedel, sest taimed ja ka mõned mikroorganismid sünteesivad primaarset orgaanilist ainet. Taimed mõjutavad mulla teket nii kasvu ajal tarbides, transpiratsioonil kui ka pärast surma, ladestudes varena. Seega aitavad aktiivselt aine ja energia muundumisele ning ümberpaiknemisele kaasa kõrgemad taimed. Loomad muundavad orgaanilist ainet ja aitavad kaasa mulla mineraliseerumisele, selle tulemusena tekivad mulla horisondid. Mullatekke oluliseks mõjuriks on kliima, mis kujundab
· Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 5-6 miljardit tonni C-d. Lämmastikuringe-so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg
taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent, mullatekke ja aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine. 9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse,
võõrkehad. 17 Mullatekkeprotsessid Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Tingimused, mis mõjutavad mullatekkeprotsesse: 1. kliima 2. lähtekivim 3. reljeef 4. aeg, maakoha vanus. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Järelikult kõige suurem roll mullatekkes on olnud just elusorganismidel. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Muldade tekkimine on pikaajaline protsess. Paarikümne sentimeetri paksuse mullakihi moodustumiseks kulub olenevalt kliimast ja muudest keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis-
Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 60. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 61. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad:1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Järelikult kõige suurem roll mullatekkes on olnud just elusorganismidel. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Muldade tekkimine on pikaajaline protsess. Paarikümne sentimeetri paksuse mullakihi moodustumiseks kulub olenevalt kliimast ja muudest keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalisgeograafiliste
1. Ühendatud terviklik ,,loodusgeograafiline ahel Muld geoloogia reljeef maastik taimkate maakasutus 2. Kindel süsteem ja loogika ,,SUDOKU" NB!PEDOINFORMAATIKA mullastiku algandmete kvaliteedist, kuid ka mullaalastest teadmistest Mullageograafia kästileb piirkonniti muldade paiknemise seaduspärasusi ja vormistab need erineva täpsusega kaardiks (detailsemad - ülevaatlikumad) Kaasajal peetakse viit tegurit mullatekkes oluliseks: 1. Kliima (Eesti väiksuse tõttu ei ole see oluline) 2. Organismid 3. Reljeef 4. Lähtekivim (kõige tähtsam)! 5. Aeg NB! Piirkondlikud erinevused eksisteerivad: 1. Sademete ja päikesekiirguse jaotuses 2. Muldade külmumises, kuid need mõjutavad mulla kasutamist, mitte arengut Lähtekivimi ja veereziimi erinevused on peamised tegurid, mis on mõjutanud erinevate omadustega muldade teket ning evolutsiooni
Üldistatult koosnevad suur osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust – huumushorisont. Kiht, millest toitaineid valja uhutakse ja mis on enamasti heledam kui selle peal ja all olevad kihid – väljauhtehorisont. Tume kiht, kuhu jäävad pidama väljauhtehorisondist välja uhutud ained – sisseuhtekiht. Kivim, mis moodustab mulla mineraalosa – mulla lähtekivim. Massiivne kivim, mille peal asuvad eelnevad kihid ja mis ise mullatekkes ei osale – mulla aluskivim. Mullale iseloomulikud horisondid moodustavad mulla profiili. Mulla tüüpe ja klassifikatsioone on maailmas väga palju. 97. Mullastikku määravad tegurid? Üks mullastikku määravatest peamistest teguritest on kliima, eriti sademete hulk. Kui sademeid on palju, uhutakse mulla pindmistest kihtidest välja palju toitaineid, mis jäävad alumistesse kihtidesse, kui aurumine on suur kuid põhjavesi kättesaadav (läbi kapillaartõusu),
2) kõik organismid eritavad hingamisel CO2; 3) surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel; 4) CO2-te vabaneb huumuse lagunemisel; 5) CO2-e lisandumine inimtegevuse tagajärjel turba, kivisöe, põlevkivi, maagaasi, nafta põletamine; 6) CO2-te vabaneb vulkaanipursetel jm. seesuguse loodusliku tegevuse tagajärjel (metsatulekahjud äikesest jne.); 7) vees settib CO2 karbonaatidena; 8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsiooniprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enam-vähem tasakaalus tema vabanemisega, kuid inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 56 miljardit tonni C-d. Viimase 100 aastaga on CO2 sisaldus tõusnud 0,029%-lt 0,035%-ni. Lämmastikuringe Lämmastikuringe so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse.
annaabi.ee 
