Neetide tegelik lõikepinge ja tema kontroll lubatuga: Neetide tugevus lõikele tagatud Neetide lubatud muljumispinge vastavalt juhendile: Kontrollin nurkterase tugevust: Järelikult on neediavad nõrgestanud nurkterast üle lubatud piiri, tuleb valida uus nurkteras. Valin Ruukki kataloogist uue nurkterase. Sobilikuks osutub 75x75x10, mille ristlõikepindala on 14,1 cm2. Uue nurkterase telje asukoht: Needirea asukoht: Kui neetide tugevus muljumisele on tagatud, on tarindi tugevus muljumisele tagatud Neetide tinglik muljumispind kontaktis nurkterastega. Kontrollin nurkteraste ja neetide tugevust muljumisele: Neetide tegelik muljumispinge: Tarindi tugevus muljumisele tagatud. Arvutan vahelehe vähim võimalik paksus tugevustingmusest needi ja vahelehe muljumisele Tugevustingimus muljumisele: Valin Ruukki kataloogist sobiva ristkülikristlõikega vahelehe tooriku ja kontrollin
Võlli t1 = 4+0,2 mm Rummu t2 = 3,3+0,2 mm Liistu l = 70-0,3 mm Soone l = 70+0,3 mm Liistu kõrgus h = 7 mm 3 Tugevusarvutus liistliitele l lv - (5...8) Siit saame et liistu pikkus peaks jääma umbes 62-65 vahele. Õnneks ongi olemas just vastava pikkusega liist (eeliarvude reast valituna) ehk l = 63 mm lt = l w = 63 10 = 53 mm ( see on ümarate ostega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele) Arvutan muljumispinge: 2M 2 600 c = = = 310,0775MPa 310 MPa d1 ( h - t1 ) (lt - w) 0.030 (0.007 - 0.004) (0.053 - 0.01) c = 310 MPa > [ ] c = 150 + 150 0,25 = 112.5MPa Muljumispinge liites on suurem kui lubatud muljumispinge [ ]c vahelduva koormuse korral. Lisame teise liistu (180 kraadise nurga alla, ehk otse võlli teisele küljele) ja
5 2 1.5 1 0.5 0 -0.5 -1 uc, uc [mm] 3 3. Ühenduse vastavad arvutuslikud kandevõimed arvutada EVS-EN 1995-1-1 kohaselt Tingimused: o Kasutusklass I o Koormuse kestusklass – lühiajaline o Puidu tugevusklass C24 kmod = 0,9 γM = 1,3 fc,0,k = 21 MPa fc,90,k = 2,5 MPa fv,k = 2,5 MPa ft,0,k = 14 Mpa 3.1 Muljumisele f c ,α ,d∗b ef ∗t v 3,0∗32∗30 Fc , d= = =4,1 kN cos α cos 45 f c ,0, d 14,5 f c, α ,d = = =3,0 MPa f c ,0,d 14,5 ( )
Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 3,5 0,8 = 2,7 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 15,75 mm TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 10 * 2,7 * 10 -3 * 0,045 * 0,01575) = 3300 / (0,75 * 10 * 2,7 * 10-3 * 0,045 * 0,01575) = 3300 / 0,000043 = 78 MPa < 200 MPa, järelikult sellise hammasliitega on tugevus muljumisele piisav. Lõikepinge: = M / (0,75z * b * l * r) = 3300 / (0,75 * 10 * 4 * 10 -3 * 0,045 * 0,01575) = = 3300 / 0,0000212 156 MPa > [] = 100 MPa, lõikepinge on liiga suur. Valime järgmise variandi: 10x32x40, siis b = 5 mm, f = 0,4. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 4 0,8 = 3,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 18 mm Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 10 * 3,2 * 10 -3 * 0,045 *
h = 8 mm ; t1 = 5 mm; t2 = 3,3 mm Kui d1=40 mm siis, Völli w: 12 N9 Rummu w: 12 JS9 Völli t1: 5+0,2 Rummu t2: 3,3+0,2 Liistu l: 56-0,3 Soone l: 56+0,3 · Liistu 12 x 8 mm pikkus: l lv (5...8) = 100 (5...8) = 95...92 mm Valitakse 90 eelisarvude reast. Ümarate otstega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele. lt = l w = 90 12 = 78 mm ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 4. Tugevusarvutused Arvutatakse muljumispinge = 15 3846153 Pa 154 MPa > [] = 112,5 MPa · Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, lisatakse veel üks liist 180° nurga all ja tehakse kontroll muljumisele.
5. Vahelehe paksus ja laius Vahelehe paksus: Vahelehe laius: 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 64 Tugevustingimus on täidetud. 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa
2. Poltidevaheline kaugus a valida konstruktiivselt vastavalt karpprofiili laiusele h (vt. RUUKKi kataloog). 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada jõud enimkoormatud poldile Fmax. 4. Arvutada poldile mõjuv eelpingutusjõud Fpolt ning valida sobiv lõtkuga poltliite polt. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik seib. 5. Koostada tugevustingimused lõikele ning valida lõtkuta poltliite polt. Kontrollida valitud polt (profiil, muljumisele. 6. Valida lõplik keermesliite variant. Põhjendada oma valikut. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, mm 400 500 650 700 750 800 850 900 950 1000 F, kN 4,4 3,6 2,4 2,8 3,2 4 4,2 5,6 6 7 UNP (U-nr) 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350
Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 106 Tugevustingimus ei ole täidetud. Lahendusi on 2: Lahendus 1: Suurendada konstruktsiooni tugevust Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget , Tuleb suurendada konstruktsiooni tugevust lisades juurde ühe needi: 89 (Tugevustingimus on täidetud) 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa
Ø60 Liist b×h = 18 × 14 kus b – liistu laius (mm), h – liistu kõrgus (mm) l = 28-140 mm (mina valin l = 100), kus l – liistu pikkus (mm). Liistu pikkus valitakse standardreast ja kontrollitakse tugevusarvutustega muljumisele. t1 = 9,0 t2 = 5,4 Vaba liite korral on mõõtme b tolerantsitsoonid: rummu soonele – D10, liistule – h9, võlli soonele – H9 0 ,149 0 , 065 liistusoone laius rummus 18D10 0, 052 liistu laius 18h9 0 , 052
bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget
bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget
6 6 n 6 · Ohtliku need ühe lõikepinna summaarne sisejõud Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5;6 = · Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge · Tugevuskontroll 51MPa [ ] = 56 MPa · Suhteline alapinge 56 - 51 x = 100 = 9,8% 51 Tugevustingimus on täidetud! 5. Neetide kontroll muljumisele · 24 10 = 240mm2 Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala AC = d 0 = 18,5 12 = 222 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 2 24 11 = 528mm 2 2 AC = 2d 0 T = 2 18,5 9 = 333 mm 2 Kuna 240mm 528mm siis needi ja vahelehe kontakt on ohtlikum kui needi ja 2 2 nurkterase kontakt. 260 103 =181MPa 243MPa
· neetide ja lehtmaterjali muljumisohtu; · lehtmaterjalide purunemisohtu tõmbel. Tegemist on kahelõikelise neetliitega. Seega kahelõikelisele needile lubatud jõud on: z n d 2 F = 0 [ ] Lõige = 60,29 kN 4 Seega tugevustingimus lõikele on: 4 F 4 60,29 10 3 = 2 [ ] = = 100 kN []lõige d n z0 0,008 2 6 2 Tugevustingimus muljumisele: F = [ ] F 60,29 10 3 0,008 0,007 6 F 20,26 kN n d Plaatide kontroll tõmbele: N = [ ] Tämme ANETO Lõige a-a: N =F ANETO = 2 (h k - 3 d k ) + b - 3 d = 5,718mm 60,29 10 3 = = 10,5 Mpa 0,005718 Keevisliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 140 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa = 6 mm 1 = 5 mm F = 200 kN
6.8. Tugevuskontroll. Probleem: Tugevustingimus ei ole täidetud! Lahendus 1: Suurendada kontstruktsiooni tugevust. Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget. Suhteline ülepinge 37 - 36,3 x = 100 = 1,92% 36,3 Ülepinge on 1,92%, see jääb lubatud piiridesse. Tugevustingimus on tingimuslikult täidetud! 7. Neetide kontroll muljumisele 7.1.Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala Kuna pindalad on võrdsed siis on mõlemad sama ohtlikud ja ei ole vahet kumma puhul kontroll teha. 7.3. Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa
A polt d 12 [ S ] 1,5 4 Farv 4 1,3 104 10 3 d1 = = 20,750mm [ ] 3,14 400 Farv=1,3*Fp Polt M24, d1=20,752mm Lõtkuta poltliide: Poldi tugevustingimus nihkele: Fmax 4 Fmax = = < [ ] = 150 A d 2 4 Fmax 4 *10.4 *10 3 MPa => = = 9 .4 [ ] [ ] Polt M12, d=12mm 3. Lahenduse kontroll Polt M12 muljumisele. Fmax F 10,4 *10 3 c = = max = = 87 MPa < [ c ] = 210 MPa Ac 1 d 0.010 * 0.012 Tagatud, kuid liiga kulukas. Targem valida lõtkuga polt. Leiame b: t=2d b=a+2t=a+4=200+4*24=296mm 4. Vastus: Valin lõtkuga poltliite, poldi M24, mille d 1=20,752mm, ava läbimõõt da=25mm ja seibid siseläbimõõduga dseib=25mm, välisläbimõõduga D=44mm ja paksusega S=4mm. b=296mm, t=48 ja a=200
4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! = kontaktis olevate materjalide lubatavatest muljumispingetest vähim 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast kvaliteetne neetliide! = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.17
Sele 3. On toodud lihtsustatud lõikepinge jaotus teljes. Telje tugevustingimus lõikel on 27,6 Mpa ,telje materjaliks valisin masinaehitusterase mille mark on E335 [6, lk 17] ning voolavuspiir ReH on 335 Mpa. See teeb varuteguriks S umbkaudu 12 kordne, mis on tegelikkuses isegi liiga palju, kuid painde pinged tulevad sellise võlli läbimõõduga tõenäoliselt suuremad ning 17mm sobib võlli läbimõõduks. S=Rm/ Telje kontroll muljumisele Arvutan telje tugevuse ka muljumisel. Selleks kasutan tugevusõpetuse konspekti näidet ,,Lõige Neetliite" [7] Esmalt arvutan välja kronsteini seinte ja telje vahelise tingliku kontaktpindala ) [7, lk 17] Kus: d0 - telje läbimõõt, 17 mm - kronsteini seina paksus, 7 mm Lisa 1. On märgitud kronsteini seinade paksused ja telje läbimõõt . )=238*10-6 m2 Järgmiseks arvutan telje ning kronsteini seinte kontakti muljumisele valemiga
8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm Hammaste töökõrgus h = (D d)/2 2f = 2,2 mm Keskmine raadius r = (D + d)/4 = 32,5 mm
Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t = 2d saame plaadi laiuse b: b = a + 2t = a + 4d = 308 mm
Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5 = 252 + 7,52 = 26,1 kN · Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge Q5 4Q5 426,1 103 Neet ; = = 97, 097 10=6 97=MPa A0 d 0 0, 0185 2 Neet 2 · Tugevuskontroll 97 MPa < [ ] = 100 MPa · Suhteline alapinge 100 - 97 = 100 = 3% 100 Tugevustingimus on täidetud 7. Neetide kontroll muljumisele · Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala AC = d 0 = 18,5 12 = 222 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 2 AC = 2d 0 T = 2 18,5 9 = 333 mm 2 Kuna 222 mm 2 < 333 mm 2 siis needi ja vahelehe kontakt on ohtlikum kui needi ja nurkterase kontakt. · Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa
· Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge Q 4Q 4 33,75 10 3 neet = 3 = 3 = 90056617 Pa 902 ,1MPa = 74641719,8Pa 75MPa A0 d 0 0,024 · · Tugevuskontroll 90 MPa [ ] = 100 MPa · · Suhteline alapinge 100 - 90 x = 100 = 10% 100 Tugevustingimus on täidetud 5. Neetide kontroll muljumisele · Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 24 10 AC = d 0 = 18,5 12==240 222mm 2 mm 2 · Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala 6 2 AC = 2d 0 T = 22 24 89==384 18,5 333mm 2 2 mm
h = 11 mm t1 = 7 mm t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus l lv (5...8) = 90 (5...8) = 82...85 l = 82 mm antud piirkonnas pole ühtegi nimipikkust, seega valisin sellel lähima arvu. lt = l w= 82 18= 64 mm 3. Teostada liistliite tugevusarvutus Arvutatakse muljumispinge: Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, siis lisatakse veel üks liist 180o nurga all. Kontroll muljumisele: Kontroll lõikele: Vastus. Liistliite tugevus nii muljumisel kui ka lõikel on tagatud. 4. Hammasliide Valin kerge seeria hammasliite 8 x 62 x 68 Hamba laius B = 12 mm, faas f = 0,4 mm Hammaste töökõrgus:
Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4
Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga. Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta, kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega. 14.Hammas-ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Konstruktiivselt on hammasliide sarnane mitme liistuga liistliitega ning moodustub hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka
ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, Spargel - roheline ja valge, Pomelo, Rambutan, Salak ja Viigimari. 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass, Banaan, Granaatõun, Karambool, Kääbusapelsi, Lime, Limkuats, Mango, Rambutan, Papaia, Kirssananass. 2.1 ANANASS Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpsed ananassid on transpordiõrnad ning eriti tundlikud muljumisele. Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult. Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Küpsed vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid. Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust
Talale tuleb arvestada toeribid. 5.8 Tala seina kontroll nihkestabiilsusele Ainult toerividega tala seina tingsaledus: Kui tala on painduv toeribi, saame mõlkteguri suuruseks: Tala põikjõukandevõimeks (arvestades mõlkumist) saame: 16 Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5.9 Seina kontroll kohalikule muljumisele katuseroovi toetamisel katusetalale Roovtalalt IPE 240 katusetala ülemisele vööle mõjuv koormus, kui roovide samm on 4,25 m: Profiili IPE 240 arvutuseks vajalikud mõõtmed: Keevitatud I-tala seina kohaliku mõlkumise kandevõime Kandevõime leidmine järgmiste etappidena: 1. Valtsprofiili IPE 240 jäiga toepinna pikkuse leidmine: 1. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine:
2. On teada ülekantav pöördemoment, liistude arv ja mõõtmed. Leitakse liistus tekkivad pinged; 3. On teada liistu mõõtmed ja arv ning lubatavad pinged. Leitakse lubatav liistliitega ülekantav pöördemoment. a.) Prisma- ja segmentliist : Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel, et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt. Erisurve tingimus: m = 2T/ (zKl(d + k)) [m], kus K = h t1. Lõiketugevuse tingimus: l = 2T / (zbld) []l. Arvutus muljumisele on standardliistude puhul põhiline, mittestandartsete liistude puhul tehakse kontroll ka lõikele. Segmentliist on prismaatilisest kitsam ning seda kontrollitakse ka lõikele. b.) Pikikiil: Kiilu laiema külje muljumistugevuse tingimus: a. ühe kiiluga liites: m = 12T / (bl(b + 6fd)) []m; b. kahe, teineteise suhtes 180º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 3fd) []m; c. kahe, teineteise suhtes 120º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 6fd) []m. c.) Tangentsiaalkiil:
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telg- ohtlik punkt (punktid)? inertsimomendid, mis on arvutatud pööratud 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! teljestikes? 4.14. Defineerige tugevustingimus 5.16. Millised on kujundi peateljed? muljumisele! 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kvaliteetne neetliide! 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes 4.17
Tugevust määratakse: survele, tõmbele, paintele ja väändele. Tõmbetugevus: määratakse materjalidel, mis deformeeruvad tugevasti pingete tulemusena (to, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). Sõmermaterjalide purunevus muljumisel: betooni jämeda täitematerjali tugevuse ligikaudseks hindamiseks kasut
korduskasutatavad? TIHVTLIIDE = liide, kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte. 3. Milles sesneb vedrutihvti eripära? · püsivad paigal tihvti külgede elastse deformatsiooni poolt tekitatud hõõdejõu toimel; · tihvti pilu ei tohi sulguda; 4. Nimetage liistliidete eelised ja puudused. Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni ja valmistamise LIHTSUS; 1
pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tõukepinkidel või kammlõikuriga. tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta, kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega. 46. Hammas- ja profiilliited
Eesti Ratsaspordi Liit 9 Veterinaaria Muljumine · Pehmete kudede muljumist tuleb ette, kui hobune jääb jäsetpidi kuhugi vahele, näiteks lööb jäseme läbi boksitrellide. Sisuliselt tekib muljumine ka näiteks sadulavöö liiga tugeval pingutamisel. Eriti ettevaatlik peab olema kummiga sadulavööga, kus kumm tekitab vöö järelpingutuse. · Muljumisele on iseloomulik, et tekkimise hetkel on suhteliselt raske reaalselt hinnata kahjustuse ulatust, kuna muljutud koed hakkavad nekrotiseeruma hilje, sõltuvalt sellest, kui suure verevarustuse häire on tekitanud muljumine. SAGEDAMINI ESINEVAD HAIGUSED. ESMAABI JA PROFÜLAKTIKA. Longe · Lonke puhul on hobusel jäsemele toetumine või selle edasiviimine valulik või mehhaaniliselt takistatud ja seetõttu võtab ta ühe jäsemega lühema sammu, kui paarisjäsemega.
Neetliidete arvutus Põhikoormuseks on detailide nihutav pikijõud. Algul võtab väliskoormust vastu kinnitatavate detailide vahel olev hõõrdejõud. Sellele järgneb neetide koormamine: paine, pindsurve ja nihe. Külmalt paigaldatud liidetes arvutatakse neet lõikele. Hõõrdejõu mõju arvestatakse lubatavate pingete valikul. Sümmeetriliselt rakendatud koormuse puhul loetakse koormuse jagunemist neetide vahel ühtlaseks. Needid arvutatakse lõikele ja kontaktsurvele (muljumisele). Lubatavad pinged: 0,7...0,9 , c 1,7...2,0 Suuremad väärtused valitakse puuritud avade puhul. Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide arv. lõike Tugevustingimus lõikel 1
kiirusega. Materjalis esinevate defektide korral heli levimise kiirus muutub, sellel faktil põhineb ultraheli defektoskoopia. - resonantsmeetod Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see kokku langeb (resoneerib) omavõnkesagedusega. Sellist Kui betoonist proovikeha allutada vahelduvale külmutamisele- sulatamisele, siis moodustuvad 1.5.4.1.4.1 Pinnakõvadus Hardness Pinnakõvadus on materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali pinnakõvadust mingi materjali pinda kindla mõõdetud jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega vastavas surveseadmes. Pinnakõvadust hinnatakse moodustunud jälje raadiuse või sügavuse järgi. Tänapäeval tuntumad meetodid selliste määramiste teostamiseks on Rockwelli (HR) ja Brinelli(HB) meetod. 1.5.4.1.5.Kuluvus Kuluvus on materjali omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumise tingimustes.
19 Liistliide sisaldab palju mõõtmeid ahelas ning koostu projekteerimisel tuleb tingimata arvestada erinevate tingimustega. Liistu ristlõige on seotud võlli läbimõõduga ning antud soovitused mõõtmetele. Liistu pikkus valitakse soovitavalt standardreast ja kontrollitakse tugevusarvutusega, peamiselt muljumisele. Liistu materjaliks tavaliselt teras tõmbetugevusega vähemalt 590 MPa. Rummu pikkus võetakse 8 kuni 10 mm liistust pikem st liist ei ulatu rummust välja. Kui arvutuste tulemusel osutub rummu pikkus 1,5d suuremaks, tuleb kaaluda kahe liistu kasutamist või kasutada nuutliidet või pressistu. Liistude mõõtmed on normitud kuid tuleb arvestada, et erinevates rahvustandartites on erinevused. Liistliidetes on soovitatavateks tolerantsideks ja istudeks võlli ja rummu silinderpinnal:
o A = As). Projektis peaks kajastuma, kas töötav ristlõige asub poldi keermestamata või keermestatud osas. Soovitatav on liide projekteerida nii, et kõik töötavad lõiked paikneksid keermestamata osas. Üleni keermestatud polte kasutatakse tavaliselt õhukeste elementide ühendamiseks, sel juhul paiknevad töötavad lõiked keermestatud osas. Varianti, kus osa poldi töötavaid lõikeid asub keermestamata ja osa keermestatud osas, kasutada ei tohi. Kui lõikele ja muljumisele töötavad poldid läbivad täitelehti mille kogupaksus tp on suurem, kui üks kolmandik poldi nimiläbimõõdust d, vt joon. 7.2, tuleks valemi (7.6) kohast arvutuslikku lõikekandevõimet Fv,Rd vähendada teguriga p, mis leitakse valemiga 9d p = 1,0 . (7.7) 8d + 3t p Joon. 7.3: Täitelehti läbivad kinnituselemendid
Näidake võimalikud purunemisvariandid ja purunemise ärahoidmise teed. Tappliide - töötab survele, eristatakse: ühe- ja kahe hambaga ning kolmiktappe. Elemente saabühendada nii piki kui ka ristikiudu, aga samuti ka nurga all. Tapid tsentreeritakse raskuskeskme joone järgi. Määratletud on sisselõike sügavus ja nihkepinna pikkus. Võib puruneda mitut viisi: suubuva elemendi ots survele; "alumine" element muljumisele; võib lahti lüüa "alumise" elemendi küljest killu (selle kohta oli mul konspektis kuskil ka paar joonist) jne. Raidseotis töötab nihkele, enamasti ei kasutata. Hambad purunevad nihkele. Tüübelühendus töötab nihkele, jäik ühendus, Tüübleid kasutatakse nihkejõudude ülekandmiseks ühelt elemendilt teisele. Määratletud on tüüblite kaugused omavahel ja elemendi otsast. Ühendatavad elemendid rebitakse lahti tulenevalt nihkejõudude
annaabi.ee 
