seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. Ketassõled-Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna- Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis
Relvadest on saadud odaotsi, nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste). Enamik relvadest pärineb Alulinna, Kirimäe ja Rikassaare peitleiust. Ehetest lisanduvad loendisse metallist ehtenõelad, sõled, kaela- ja käevõrud, sõrmused ning kaelakeede (helmed, ripatsid jms.), vööde ja rõivaste osad. Noorem rauaaeg Noorem rauaaeg jagatakse kaheks alaperioodiks, viikingiajaks (8001050) ja hilisrauaajaks (10501200/1250). Noorema rauaaja muististest on kõige esinduslikumad linnused ja asulad. LEIUD: savinõud, kirved, noad, noatuped ja nende osad, sirbid ja vikatid, naasklid, adraterad, tulusrauad, pintsetid, kalastusvahendid, metallivaluvahendid, sepatööriistad, käärid ja õmblusnõelad, kaalud ja kaaluvihid, lukud ja võtmed, ratsavarustus, kammid, odaotsad, nooleotsad, mõõgad, mõõgatupe osad, võitlusnoad, kilpide osad, rõngasrüüde fragmendid,
Pronksiaja lõpus (9.6. saj. e. Kr.) on hobune muutunud tavaliseks koduloomaks. Asvas ja Ridalas moodustasid hobuseluud ligikaudu 10%, Irus koguni 36% kõigist koduloomaluudest. Hobuseluude küllaltki suur osatähtsus kindlustatud asulate arheozooloogilises materjalis näitab selle liigi kõrget arvukust ning hobuse pidamist ka lihaloomana. Hobuse kasutamisest ratsutamisel annavad tunnistust Asvast ja Irust leitud suitsekangid. Rauaaja alguse muististest on meil vähe luumaterjali. Kalmetest on leitud teiste loomaluude hulgas ka hobuseluude ja hammaste fragmente, kuid ohvriloomana meil hobune ilmselt olulist tähtsust ei omanud. I aastatuhande teise poolde dateeritud muinaslinnustes on hobuseluude osatähtsus veel väga kõrge. II aastatuhande linnustes ja keskaegsetes linnades on hobuseluud nõrgalt esindatud. Seda võiks seostada kristliku tauniva suhtumisega hobuseliha söömisesse. Eesti muinasaegses ühiskonnas ei olnud hobusel
Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. 5 EHTENÕELAD Prees 6
Skandinaaviast tuli nii pronks kui ka arvukalt pronksesemeid. Skandinaaviapärane on ka siinne kalmetüüp kivikirstkalme. Pronksiajal on võetud läänemeresoome keeltesse ka arvukalt germaani laensõnu. Nähtavasti põhjustas seda elav kaubandus Eesti kindlustatud asulate ja Skandinaavia võimukeskuste vahel. Läänest on tulnud metall ja luksuskaubad, Eesti alalt läände on võidud viia hülgetraani, karusnahku, mett või muid küttimise-koriluse tooteid. Enamus pronksiaja muististest paikneb Eesti rannikupiirkonnas. Sisemaalt teatakse lisaks juhuleidudele vaid üksikuid kinnismuistiseid. Kindlasti elati ka Kesk- ja Lõuna-Eestis, kuid seal ei olnud tollal kombeks matta surnuid kivikalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal küttimise ja koriluse osakaal majanduses suurem kui rannikualadel. KOKKUVÕTE Eesti pronksiaega iseloomustab karjakasvatuse, põllumajanduse, ehitustegevuse ning kaubavahetuse hoogsam areng
2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega. Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia. Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende valmistamisaja ja koha jne. Etnoloogia ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete töövõtete ning esemete, käsitöötoodete, tööriistade, olme ja tarbeesemete ning muu seesuguse säilitamise ning uurimisega. (Kasutatakse ka terminit kultuurantropoloogia)
Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased. Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal.
venekujulised kivikirved ja lameselgsed kirved. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist, kiltkivist ja luust nooleotsi, tulekivist ja luust odaotsi, luust pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Leitud on ka ehteid, sageli hauapanustena. Levinuimaks on rõivaste küljes või kaelas kantud mitmesugused ripatsid ja helmed, mis on tehtud hammastest ja luust, kivist ja merevaigust. Neoliitilistest muististest on leitud ka luust, merevaigust ja savist voolitud pisiplastikat. PALEOLIITIKUM Ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood, algas üle 2 miljoni a. tagasi, kui Homo habilis ja Homo ergaster esimest korda tootlesid kivist tööriistu. Kuulsad paleoliitikumi mälestised on: o Altamira o Baile Herculane Rumeenias o Lascaux' koopamaalid VANEM PALEOLIITIKUM
Need on valmistatud peenema mineraalse lisandiga, erandina mingi orgaanilise massi või paekivi purruga segatud savist. Nõude pinnad on hoolikalt töödeldud: lihvitud, silutud või tasandatud, harvem riibitud. Nõude maksimaalne läbimõõt asub valdavalt nivendil. Ornament on vähene ja paikneb üldiselt vaid nõude ülaosas serva all ja kaelal. Ornamendielementidest esineb täkkeid ja lohke. Omaette tüüpidena eristatakse Ranniku- Eesti muististest, peamiselt kivikalmetest leitud nööri- ja kammivajutistega kaunistatud peenkeraamilisi nõusid, mis kuuluvad eelrooma rauaaja teise poolde. Nöörijäljendid on peened ja sageli siksakmotiivis nõu võrikul. Kammivajutised paiknevad üldiselt ühe reana õlal, kaelal või serval. Eelrooma rauaaegseid nöörornamendiga savinõusid on leitud Lääne- ja Loode-Eestist. Erinevalt kiviaegsest nöörkeraamikast kaunistati neid nõusid tavaliselt siksakilise nöörvajutusega
seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest eKr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse kultuuri kunsti kohta on ENE-s väljatoodud järgmist: Induse kultuuri muististest tuntakse eelkõige linnu -- Harappat ja Mohenjo Darot, kust on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com
Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes, rajati esimesed põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Saaremaal ja rannikualadel ehitati ka kindlustatud asulaid, kus tegeleti kaubanduse ja pronksivalamisega. Eesti sai tugevaid mõjutusi Skandinaavia pronksikultuurilt. Noorem pronksiaeg 1100 eKr Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi. Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas
Rahvasterännuaja alguses lõppes Eestis tarandkalmete ehitus. Periood, kus rajati kõige arvukamalt linnuseid. Eelviikingiaeg (600 - 800) Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.) Viikingiaeg (800 - 1050) Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) Vanem rauaaeg Meteoriitraud Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja-Iraak). Valmistatud u. 5000 e.m.a. Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse sattusid esimesed raudesemed Küprose ja Kreeka kaudu. Rauaajal kujuneb Euroopas üsna palju erinevaid kultuure
Juminda poolsaarelt Rooma mündiaare. Lätis pandi Roomarauaajal surnutele kaasa. Ehted kohapeal tehtud, kuid algvormid sisse tulnud, roomarauaajal otsekontakt Vistla suudmealaga? Virumaal sellised ehted nagu Vistla suudmeala, aga vahepealsetel aladel taolisi ehteid pole. Rooma kaupmeestega suhted, kes käisid Vistla suudmealal karusnahku, merevaiku ostmas. Tacticuse ,,aesti" =Eesti(baltlased). Mingi ühine nimetus kõikidele võõrastele? Keskmine rauaaeg Pilt muististest on suurem ja kirjum. Hakatakse rajama arvukalt linnuseid, et oleks võimalikult kergevaevaga ja hästi kindlustatud. Eraldisesisvad mäekünkad (mägilinnused) puidust kaitserajatised. Neemikute peale, nt Toolse linnus. Voore peale Ringvalllinnused, nt Kuusalu Pajulinn (soisel pinnal) Keskmisel rauaajal linnuse ees asula. Linnused rajati, sest: 1. kohapeal vastuolud ülikute vahel 2. välised vastased Kalmistute osas erinevused. 1
keiser, sellest ajast alates lõpetab oma eksistensi Rooma riik. Seda on sageli peetud ka keskaja alguseks. Ka järgmine sajand on tähtis, tulevad avaarid, mõnevõrra hiljem bulgaarid (türgikeelne rahvas, kes panevad aluse Bulgaariale).6.-7.sajandil olid slaavlased üldse väga aktiivsed. Nn lõunaslaavlased liikusid Balkanile ja Doonau aladele. Ka järgmiseid sajandeid võib nende hulka lugeda. Rootsis ja Soomes on 5-6saj rahvasterännu aeg. Selle aja muististest leiti väga rikkalikult kuldesemeid. Ei teata, miks need nii levinud on. Võib-olla leiti neid seetõttu, et in peitsid sõda eest oma asju ära. Sel aastal avastati Inglismaalt muinas-Euroopa kõige suurem kuldaare üldse, pärineb 7-8sajandist. Kokku 1500 eset, 5kg kulda, 1.3kg hõbedat. Need on relvade küljest eemaldatud kaunistused. Sel ajal oli ka üsna mitu looduskatastroofi. N aasta 536, sel aastal ei paistnud päike.
sakslastelt osa alasid ära võtnud. Tema ideid kasutas Saksamaa ka I ja II MS ajal. 20. saj on raske välja tuua üksikuid inimesi, kes on muinasaja uurimisse suure panuse andnud. Nt 1930ndatel ja 1940ndatel oli arheoloogia väga natsionalistlik. Pärast II MS oli murrang muinasaja uurimises 1960ndad, siis oli peale kasvanud uus põlvkond, kes oli hariduse saanud pärast sõda. Neid arheolooge iseloomustavad uued ideed ja nad hakkasid vanemast põlvkonnast eemalduda. Arvasid, et on võimalik muististest palju rohkem välja lugeda. Nimetasid ennast uueks arheoloogiaks (teoreetiliseks arheoloogiaks). Hakkas muististe uurimisel kasutama palju loodusteaduslikke meetodeid ja ka täppisteadust. Loodi erinevaid teooriaid. 3. LOENG Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö jaguneb kaheks uurimisviisiks ehk kaheks etapiks. Esimene etapp on välitöö, teine etapp on kameraaltöö (siseruumides tehtav töö). Välitööd võib ka 2ks jagada:
annaabi.ee 
