Till Ladina keelne nimi: Anethum graveolens L. Kuidas kasvab till Eestis? Tilli kasutati juba 5000.a tagasi Egiptuse arstide poolt. Aedtill kuulub sarikalsite sugukonda ning on üheaastane rohtaim. Õied (kui õitseb) on kollased. Õitseb juulist septembrini. Tillil on spetsiifiline lõhn ning tavaliselt kasutatakse kogu taime. Eestis võib till kasvada 1,2 m pikkuseks. Tänapäeval kasvatatakse tilli kogu Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas. Till on väga tuntud maitsetaim, tal on ka hüüdnimi ,,supinoku", sest supp tillita, ei ole supp. Ravimataimena kasutatakse teda ka väga laialdaselt. Maitseainena kasutatakse kogu maapealset osa, ravimina peamiselt seemneid. Biokeemia Tilli seemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. ...
Kõigi Jaan Luige loodud raidkujude aluseks oli kivist lapik risttahukas, trapets või lihtsalt põrandale laotud plaadid. Kujukesed ise on üsna mitmeti lahti mõtestatavad: nimelt on kunstnik pannud neile nimed, mis tundusid minule kohati arusaamatud ning see tegi teose loomusest aru saamise väga raskeks. Näiteks tema skulptuur ,,Inimene ja hobune" nägi välja umbes selline, et maa sisse on löödud neljaharuline sõnnikuhang ning selle peale on toetuma pandud mingi muinasaegne põllutööriist (midagi kolmeteralise vikati taolist). Inimese ega hobuse kujutist ma sealt ei leidnud, kuid vaatepilt pani mind pikaks ajaks seisatama ja kujutatu üle juurdlema. Jaan Luige skulptuurid jätsid endast mulje nagu üritaks kunstnik erinevaid sümboleid võimalikult ,,peidetult" eksponeerida. (Kõigepealt vaatad kujutist ja üritad aru saada, mis see täpsemalt on, siis teed väikese pettuse ja loed sildikest allpool ning seejärel juurdled uuesti kujutatu üle.)
Piiskop (Taani) Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskop 4. Eestlaste olukord peale Muistset vabadusvõitlust Õigused: 1. Esialgu isiklikud vabad, oli oma maa ja osa küla ühisvaldusest 2. Kauplemisest võis osa võtta 3. Soodsamatel tingimustel alistusid Läänemaa ja eriti Saaremaa, kes säi- litas olulisel määral iseseisvuse. 4. arvestati kui sõjalise jõuga 5. püsima jäi muinasaegne kombe- ja tavaõigus 6. kanda relva kuni 1507.a. Halvenes 1. majanduslikud olud halvenesid 2. kaubandus ja meresõit kui tulutoovad ametid linnakodanikele 3. Põlluharimisviisid/vahendid ei paranenud 4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9
Oleks, siis kui oleks võtnud ristiusu vastu vabatahtlikult; alistunud vene võimudele; b)Kas eestlastel oli võimalusi muistse vabadusvõitluse võitmiseks? Võimalus oleks olnud, siis kui oleks võideldud ühtse riigina, mitte iga maakond eraldi; kui oleks loonud liidu venelaste või leedukatega. Milline roll on muinasaja uurimisel arheoloogial?Milline on Teie maakonna .... ? : Peamine e. kandev roll, sest puuduvad kirjalikud allikad. Muinasaegne muistis: Kassinurme linnus jne. Aardepotid; vee äärest; looduslik kaitse jne. Milline roll on muinasaja uurimisel täppis- ja loodusteadustel? Määrab söe vanuse, pinnavormid, millal inimesed viimati seal elasid; Turba seest saab õietolmu abil määrata seal kunagi kasvanud taimed. Kliimat saab määrata; Põlluharimisviiside määramine; kivistised. Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide
nooremast pronksiajast. (u. 1800 a eKr 500 a eKr): Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. 16. saj. Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa väikeriikide alistumist (15/16 sajandi vahetus kuni 1561) Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Korilus- tegevus, mille käigus tarvitati loodusande toiduks. Venekirves- muinasaegne tööriist, mis meenutab kujult venet, on hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves. Kultus- tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast. Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein. Avaasula- asula, mille ümber pole rajatud kaitseehitisi. Kivikirstkalme- maapealne kalmeehitis ... Laevkalme- maapealne kalmeehitis ...
Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon". Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad. Araabia muusika Araabia kultuuri mõju ulatub Hispaaniast läbi Põhja-Aafrika Kesk Aasiasse. Neid rahvaid ühendab araabia keel j aislami usk. Muinasaegne Araabia karavani laul oli huda. Araabia muusika alus on erilised meloodiamudelid makaamid. Igal makaamil on kindel varjund näiteks uhkus, ilu ja elujõud. Araabia maades on levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse pilli või väikse andsambliga. Laulmisele on iseloomulik hääle liuglev liikumine ja rikkalikud meloodiakaunistused. Muhameedlikul palvusel kuuleb koorani esitust kõnelauluna.
Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu ja kaubanduse allakäik.Linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus, rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis. paradiisi saavad
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
alepõllundus. Mets raiuti maha ja seejärel pandi põlema, tuhk oli hea väetis. Tuhk kandis aga vilja vaid 3 aastat, pärast seda kaotas see oma väärtuse ja tuli vahetada maad. Metsaraie andis tõuke kliimamuutustele. Kuna vili ei saanud põldudel valmis küpsega lühikese suve tõttu, pidi seda kuivatama ja edasi töötlema rehielamutes. Rehielamud olid väga tervislikud, sest suits tubades tappis bakterid, kui inimesed surid, siis pimedate kuid tervetena. Muinasaegne kaubavahetus: Umbes alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome, Rootsi ja Venemaaga. Tänapäeva Tallinna kohale kerkis keskus Revala. Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: eestlased olid paganad, olid loodususklikud ehk animismid. Usuti et kõigel on hing ja, et pärast surma rändab hing teise kehasse. Sellepärast ei tapetud
mitmekülgne ning paeluv ajalugu, ulatudes keskaega ja olles väga sõdade- ning tulekahjuderohke. Ajalugu Tartu asetseb kohas, kus kitsamates kohtades oli võimalik ületada omaaegset tähtsat veeteed – Emajõge. Arvatavasti rahvasterändamise ajal Eestis 5. – 6. sajandil, rajati Toomemäele hilisema Tartu Tähetorni kohale muinaslinnus. Tänu soodsale asukohale sõjanduslikus ja majanduslikus mõttes, sai Tartust peagi tolleaegse Ugandi maakonna olulisim keskus. Linnuse muinasaegne nimi oli Tarbatu, mis tulenes arvatavasti muinasajal Eestis elanud ürgveise – Tarva nimetusest. Tartut mainiti kirjalikes allikates – Vana-Vene kroonikates esmakordselt 1030. aasta paiku, mil Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa väed Tarbatu linnuse vallutasid. Linnus nimetati ümber Jurjeviks. 11. ja 13. sajandi vältel vallutati linnus mitu korda venelastelt tagasi, kuni lõpuks langes mitu korda maha põletatud ja peaaegu varemetes linnus saksa ristisõdijate kätte 1224. aastal.
See tõi kaasa ka kliimamuutused mingil määral. Kõige vanemad muistsed põllud oli kasutusel Tallinna lähedal, siiani kasutusel. Põllunduses oli probleemiks P-poolsetel aladel vilja mitte küpsemine ja seega olid rehielamud järelkuivatamiseks. Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus olnud suits tappis ära bakterid. See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena. Muinasaegne kaubavahetus: Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge
kiviaedadest. Väga suured - kuni poolteisemeetrise läbimõõduga olid ka kivid ses müüris. Sellise võimsa ja töömahuka rajatise eesmärk pidi oluliselt erinema tavalise kiviaia omast. Võimalik, et müüriga taheti tähtis kultuspaik eraldada muust maailmast, et sinna ei astuks kutsumata külalise jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem, seega tõenäoliselt muinasaegne müür juba lammutatud. Seniste uurimistulemuste põhjal jääb veel selgusetuks, kas müür rajati kaitseotstarbel või kultuslikel esemärkidel. Selle seletamiseks lisavad mõttelennule omakorda hoogu vanad kohanimed nagu "Paasiaia põld", "Püha mets" või kogu ümberkaudse kihelkonna nimetamine Püha kihelkonnaks.7 5Ibid. 6 6 Lennart Meri. Hõmevalgem. Tallinn 1984. Lk 82 7 http://muinas.struktuur
?? 5. Eestlaste eluolu muinasaja lõpul. Territooriumi jaotus väiksemateks üksusteks. Väikseimad halduüksused olid külad, mis eksisteerisid juba rauaajal. Selles suurem üksus oli kihelkond. Arvatakse, et kihelkonnad moodustati kas kokkuleppeliselt või oli pantvangide loovutamise kohustus (viikingite poolt peale surutud), mis liitis külad kihelkondadesse. Kihelkondadest moodustusid maakonnad, mis olid sõjalis-poliitilised ühendused. Igal maakonnal oli oma malev (muinasaegne sõjavägi). Naised ja mehed olid muinasajal võrdväärsed. Seda võib järeldada leitud naisematusest. Naisele oli hauapanusteks pandud samad esemed, mis meestelegi. EI eksisteerinud mitmenaisepidamist. Selles on kaheldud Henriku Liivimaa kroonika valesti tõlgendamise pärast. Mitmenaisepidamisel on naistel ühiskonnas madal positsioon. Muinasusundis tajuti, et meie ümber on pühad asjad. Eksisteeris polüteism, mis tähendab, et ususti paljusid asju
voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu veeseisu alanemisele eraldusid järved ning saarest sai poolsaar (Pullat 1984). Roosisaarel olla asunud kunagi muinasaegne asulakoht (Puhkaeestis.ee). Asula juhusliku avastamisega on 10 seotud Võru fotograaf Ida Kepnik, kes kaotanud 1938. aastal järve kuldsõrmuse (Ploom 1968). Sõrmust kaldaäärsest veest otsides, sattunud ta aga erinevate üksikute luude peale (Ots 2001). Juba samal aastal toimusid väljakaevamised ning avastati hilisneoleetikumi asulakoht ja kalmistu (Kenk & Ploom 1972)
· Kiirelt arenesid Tallinn ja Narva, loodi sadamalinn Paldiski. Samas ülikooli sulgemise tõttu Linnad muinasajal Tartu mandumine; olukorda halvendas veelgi 1775 aastal toimunud tulekahju Muinasaegne linn tähendas linnust või kindlust. Võimsad linnused tekkisid 11.12. sajandil. Neid 6. Aadelkond ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Muinasaeg Hiljem tekkisid ka nn ,,aolinnad", kus kaupmehed kauplesid, puhkasid ja talvitusid
koostamisajaks peetakse 1241.aastat. Mõlema küla suurusena on selles ürikus kirjas 5 adramaad. Tolleaegne adramaa vastas arvatavasti ühele normaaltalule. Mõlemad külad kuulusid otse Taani kuningale. Edise ja Revino külad üheskoos moodustasid asustusajaloolase P.Johanseni oletusel vakuse ehk maksustuspiirkonna, mis muinasajal arvatavasti oli ühe pealiku alluvuses. Edise lääneküljel asunud Revino küla asukohta meenutavad praegu vaid muinasaegne kultuurkiht ja ahjuvarede madalad kühmud Revino lauda ümbruses. Samast leiame Edise poole suunduva muistse rannaastangu serva, mis sajandite eest ilmselt palju enam silma torkas kui tänapäeval. Isegi sedavõrd, et leidis kajastust küla nimes, mis Taani hindamisraamatus on kirjas kujul Reuanal, 1346 Reyuenalle, 1533 Rieuenallen, 1508 Reuonoya, 1712 Rewino. Soome keeles tähendab reuna ,,serv, äär", reuna-alue ,,ääreala", reunoja myöten ,,ääretasa",
Inimene muudab maastikke kiiremini kui loodus ise muutub. Me saame mineviku maastike rekonstrueerida võttes appi vanad kaardid, fotod, kirjeldused. Siiski ei ole võimalik üheselt taastada. Euroopat on võimalik jagada viide etappi maastiku muutuste ajaloos: 1) looduslik-eelajalooline maastik. 2) antiikmaastik, 3) keskaegne maastik, 4) põllumajanduslik maastik, 5) industriaalmaastik. Eestis maastikut aga 4 etappi: muinasaegne maastik- ürgkogokondlik kord, küttmine, korilus asendusid järkjärgult põllumajanduse ja karjakasvatusega. Selle aja jooksul muutus eestimaa ilme oluliselt. 2) mõisamaastik- 13saj -1919 a. algus. Maa kuulus baltisaksa mõisnikele, eestlane oli teoori. Mõisate kaudu levisid innovatsioonid - uued põllukultuurid, uued tehnoloogiad ja tööriistad. Levisid uued maastikukujunduspõhimõtted, talumehed püüdsid kopeerida mõisas nähtut oma elamistes
märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui kaubanduse- ja käsitöökeskused. Pärast vallutust kaasati osa senistest rahvajuhtidest uutesse võimusuhetesse, vastavalt maade ja inimeste alistamisele uute isandate poolt. Eestis läksid haldus- ja suhtusvõrgustikus võtmekohtadel asuvad linnused pärast ristiusu vastuvõtmist kohalike ja vallutajate ühiskasutusse. Püsis pärast vallutust osa muinaslinnuseid põlisrahva valduses. Muinasaegne ülikutekiht jäi püsima, sest mõned said läänimeesteks (Tõestuseks leidub palju ülikute haudu, mis pärinevad pärast ristisõda). Uued koormised: "Kristuse kohustus." Kohustus osaleda kirikute, linnuste, teede, isandate ja preestrite majade ehitamisel. Mingid koormised olid olemas enne vallutust. Kiriklikud koormised oli uus nähtus ühiskonnale, sest varem kirikuid ei eksisteerinud. Maa rahvas pidi osalema sõjakäikudel. Käsitöömeistritele peale vallutust pandi samuti koormised
annaabi.ee 
