ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada." (63-65) See tsitaat annab väga hästi edasi mõtte, et tuleb pidevalt edasi liikuda ning areneda. Selline tõde on kindlasti aegumatu, kuna ilma arenguta ei oleks inimkond siin, kus ta on praegu. Igapäev õpime enda kohta midagi uut ja tänu sellele liigume edasi, igaühel peaksid olema eesmärgid, mille poole püüelda. Väga lihtne on kinni jääda oma mugavustsooni. ,,Pisiseigad määravad sündmuste saatuse." (50) Üsna tihti võime planeerida asju, kuid lõpuks peame siiski tõdema, et lõpptulemus oli oodatust siiski mingil määral erinev. Pisidetailidel on suur võimalus muuta kogu üldpilti. Minu arvates on see väga levinud, et plaanid mis inimesed on endale loonud, võivad igal hetkel muutuda.
jalajälgedest maailmas, vajades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2,8 Maa jagu ressursse (World Wildlife Fund, 2014). See raport peegeldab tõsiasja, et Eesti peab viivitamatult võtma keskkonnasõbralikuma suuna ning leidma viise, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Eesti elanike keskkonnavaenuliku käitumise taga on kõige tõenäolisemalt tarbijate pime teadmatus. Inimesed ei teadvusta endale oma tarbimise tagajärgi ja ohte planeedile. Nii sulgutakse mugavustsooni, kus valikuid tehakse läbimõtlemata ja pimesi, vastavalt harjutud kommetele. Selleks, et astuda samm lähemale keskkonnasäästlikumale Eestile, tuleks esmalt algatada mahukas teavituskampaania, mis paneks elanikud reaalse fakti ette, mis on nende tarbimisharjumuste tagajärjed ning miks tuleb tarbida mõtestatult ja säästlikult. Seeläbi mõistavad elanikud oma vigu ning nende mõju ümbritsevale ja hakkavad otsima viise, kuidas muuta oma käitumist
Kui riik ei reguleeri oma rahastamisotsustega temaatikat, millega tegeleb Eesti teadus, ei telli meilt majandusele, keskkonnale ja tervishoiule vajalikke uuringuid, siis pole ju meie ettevõtetel siinses teaduses ka partnereid, kelle uuringuid erainvesteeringutega toetada. Siis ostetakse uuringud välismaalt (nagu kuuldavasti tegi meie Viru Keemia Grupp, kui hakkas põlevkiviõli tehnoloogiat arendama). Marustel on muidugi õigus, kui ta resümeerib: „et saada üle „mugavustsooni ringkaitsest“, võib olla kasu ka kõrvalt juhtimisspetsialistide/saneerijate kaasamisest“. Paraku pole selles midagi uut. Palun võrrelge välismaa nõustajate soovitusi: Manchesteri Ülikooli Tehnikateaduste ja OECD raporti 2014 Tehnoloogiapoliitika Instituudi 2003.a. originaaltekstist: hindamisaruandest meie teaduskorralduse kohta (allakir jutanuminu tõlge
Videoettekande analüüs Kõneleja: Ülane Vilumets "Sinu võimalused - väliskogemus" https://www.youtube.com/watch?v=xg8RscQ7sOE Eesmärk: Innustada noori tegema muutusi oma elus ning proovima asju ka väljastpoolt oma mugavustsooni. Tutvustada noortele võimalusi, mida elul on pakkuda, kui sa võtad otsuse ja juhid oma elu ise. Samuti rääkida noortele kogemustest ning õpivõimalustest, mida koolipingist ei saa, kuid välismaal suvi läbi tööd rabades on võimalik kogeda nii mõndagi. Süvenemise soodustamine: 5 punkti Esineja rääkis väga selgelt, lihtsalt ning kaasahaaravalt. Toodud näited põhinesid tema enda elukogemustel ning seega tegid jutu palju inimlikumaks ning hästi jälgitavaks. Tekst oli
enda mõtetega ühiskonda sulanduvad. Minu meelest ei tohiks keegi karta oma arvamust välja öelda. Meie maailm vajab teisitimõtlejaid, teisitimõtlejad aitavad parandada maailma andes uusi mõteid ja ideid mille peale jälle teised ei pruugi tulla. Ühiskond peaks olema avatud meeltega ja võtma igat uut vaadek kui nende enda oma. Üldjuhul aga ühiskond teisitimõtlejaid ei salli, kuna enamik neist üritavad reeglina ühiskonnaliikmete mugavustsooni muuta. Inimesed kardavad muutusi ning hoiavad enamjaolt kümne küünega kinni nii praegusest eluolust kui ka minevikust. Minule Näiteks meeldib muutus, sest Muutus on edasi minek ja edasi minek on hea. Ja alati on ju võimalik tagasi minna targema ja kogenumana. Edasi minek on areng, areng millegi parema poole. Ja kas see siis polegi kuhu meie ühiskond püüdleb? Kuhu püüdled sina, või äkki ei taha sa ültse kuhugi püüelda? Kuidas iganes sa mõtled on sul selleks täielik õigus
Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi hüvanguks, siis me ei saa sellest kohe aru vaid see nõuab harjumist. Koopavõrdpildil on see toodud näitena vangist, kes vabastatakse ja valguse kätte viiakse. See valgus kõrvetab silmi ning pimestab. Vang tahab tagasi oma pimedasse mugavustsooni, kus ta enda arvates ,,näeb" ning mõistab ümbrust. Just harjumine on see märksõna, mis nii oluline on. Kui see sama vang peale sunniviisilist valguse käes olemist lõpuks harjub, hakkab ja nägema ning jõuab mõistmiseni. Temas tekib haletsus endiste kaaslaste vastu, kes istuvad all koopas ning endiselt peavad varjudelt lugemist kõige otstarbekamaks tegevuseks. Kui me räägime sellest samast vangist, kes nüüd harjus valgusega. Siis teame, et talle ei
rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity students-e" (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata. Kasutusele on võimalik võtta ka leebemaid meetodeid, mis suurte rahasummade laiali jagamist päriselt ei nõua. Üks neist on nii-öelda mänguraha kasutuselevõtt. Ka meie majandussuunitlusega kool võttis eelmisel aastal kasutusse päris enda rahaühiku PMG, mille eest saavad õpilased endale puhvetist söögipoolist soetada. Pirita Majandusgümnaasiumi
rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity students-e" (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata. Kasutusele on võimalik võtta ka leebemaid meetodeid, mis suurte rahasummade laiali jagamist päriselt ei nõua. Üks neist on nii-öelda mänguraha kasutuselevõtt. Ka meie majandussuunitlusega kool võttis eelmisel aastal kasutusse päris enda rahaühiku PMG, mille eest saavad õpilased endale puhvetist söögipoolist soetada. Pirita Majandusgümnaasiumi
Mina leian vaikselt alustamine ning kohaneda uue turuga oleks olnud otstarbekam. Selline lähenemine alati üldiselt näitab ära kas on mõtete suurendada ja lisa investeerida juurde oma tegevusse. Peale selle siis hakata kvalieeti parandama, kui klientidel on aimdus juba selle hea järele. Töötajate palka tõstes samuti tasapisi ja järk järgult tekiks töötajatel ka motivatsioon pingutada selle nimel, mitte kohe kergelt saadud hea noos paneb töötaja liiga mugavustsooni istuma. 4
tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile omase passiivse käitumisega indiviidid on reeglina vähese algatusvõime ja entusiasmiga, isiklikku mugavustsooni klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks. OBJEKTSUS SUBJEKTSUS ! Subjektideks nimetatakse psühholoogias teadvustatud aktiivsuse kandjaid, kes oma isiklike ambitsioonide nimel on ! valmis panustama, võtma vastu otsuseid, vastutama, riskima
1.5 Tegevuse õppimine Tegevuse õppimisel lähtutakse kolmest staadiumist. Esimene staadium nõuab tähelepanu, et vältida suuremaid vigu ning omandada liigutuste põhitegevus. Teises staadiumis me õpime oma tähelepanu kordineerima, ühendades liigutused teadmistega, mistõttu paraneb tegevuse sujuvus ja ei ole vaja enam nii intensiivselt keskenduda. Kolmandas staadiumis muutub 7 tegevus automaatseks ning saavutame mugavustsooni. Automaatilisusega langeb tegevuse üle kontroll ja muudatuste teostus raskeneb. Näiteks kui me oleme keskendunud mingile tegevusele, hakkame tegevust sooritama ning vastane hüüab meie nime. Meie aju automaatselt reageerib sellele ja kuna meie tegevus on autopiloodi peal siis me viime tegevuse lõpuni hoolimata sellest, et see ei pruugi enam kõige paremini välja tulla. Sellepärast erakordsed esinejad ei luba endal automaatsesse staadiumisse jõuda. Automaatilisust saame
Ehkki esmapilgul võib kirjeldatud olukord paradoksaalne tunduda, ei ole selline asjade seis sugugi üllatav. Ilmselt on üsna kerge ette kujutada situatsiooni, kus töötaja on kõigega, mis tema tööd puudutab, rahul: kõik vajalik on olemas, midagi ei häiri ega torgi tagant. Selline töötaja on justkui vati sees, tal on hea ja mõnus olla ja ta ei tahagi sellest mugavustsoonist välja tulla. (Jamnes 2004). Seega võivad rahulolu tõstmise võtted töötaja hoopis sellesse mugavustsooni lükata, selle asemel et tekitada temas soovi midagi oma käitumises muuta või midagi teisiti teha. Selleks, et leida tegureid, mida on võimalik lihtsalt ja selgelt mõõta ning millel on samas selge mõju ettevõtte äritegevusele, on maailma edumeelsemates/edukamates organisatsioonides hakatud töötajate rahulolu asemel hindama töötajate pühendumust. (Ibid). Pühendumust saab käsitleda kolme aspekti kaudu: kui hästi töötaja oma
Nii ja naa. Inimene peab oskama õigesti aru saada, Oleneb Teatud olukordades jah, laisad leiavad alati kõ Vahest on hea mitte midagi teha, kuid see on ka Mis on võiksid all järgnevatest valikustest olla laiskuse positiivsed väljundid? Annab stiimuli, et oma põhitegevust saab siis teha 101% paremini laiskus ei ole hea, see pigem toob rohkem probleeme, kui kasu. Energia kokkuhoid Teadlikkuse kasv, et mõni tegevus ei ole vajalik Võimalus jääda mugavustsooni ning mitte ette võtta midagi, mida ei oska Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Võimalus jääda mugavustsooni ning mitte ette võtta midagi, mida ei oska Energia kokkuhoid annab palju aega mõelda Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele
taimetoitlusega, teostatakse ümbertöötlusi ning pakutakse säästlikumaid vahendeid äraelamiseks (nt säästuelektripirnid). Rahvas igatseb usaldusväärset infot maailmas toimuva kohta, kuid meedia annab tihtipeale vaid omakasupüüdlikku, segadusttekitavat ning vastuolulist infot. Samuti kiputakse probleemidega tegelema alles nö ’’viimases staadiumis’’, kui tegelikult võinuks palju ära teha juba varem. Tehnoloogia areng ning kiire elutempo on viinud ühiskonna mugavustsooni, kus unustatakse jälgida enesegi vajadusi, rääkimata siis looduse vajaduste järgimisest. Tsiteerides Oshot, on tänapäeva-inimestel raske viia tasakaalu tööalased, perekondlikud ning ühiskonna poolt pealesurutud nõudmised ning vajadus puhata ja lõõgastuda. Liiga sageli piirduvad meie oskused stressiga toimetulekul vaid õhtuse dringi või kergesti kättesaadavate unerohutablettidega. (Osho, 2004) Globaalne soojenemine on ülemaailmse ulatusega näide elutähtsate ökoloogiaseaduste
o Path dependency Sisemise kasvu teooria Romer ja Lucas Kapital, tööjõud ja tehnoloogia Tehnoloogia endogeensus o Tehnoloogia on ettevõtete investeerimiste tulemus, mis aitab arendamisele kaasa o Tulude kasv pikalt (mida rohkem arendamisse investeerida võib tulu kasvada pikemalt (mastaabisääst)) Valitsuse sekkumine o Panustaks rohkem ettevõttete tehnoloogia arendamisse, et ei jäädaks mugavustsooni Jääb formaalsete mudelite juurde Romeri viis punkti Investeeringud teadmiste loomisesse ja R&Dsse ettevõtete poolt oluline kasvu määraja Spill-over Ettevõtte eelised ja oligopolistiline turg R&D alainvesteerimine Riigi inimkapital ja teadmised määravad tema pikaajalise kasvu Uus majandusgeograafia Krugman Tuum vs perifeeria Ideed: o Juhus ja path dependence o Imperfektne turg
● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid ● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus. Rahvusvahelistumine on viis, mis võimaldab suurendada sissetulekuid, osaledes rahvusvahelisel turul, laienedes teistesse geograafilistesse piirkondadesse, mis võivad olla suurepärased ärivõimalused. 7. milline võiks olla riikide rahvuslik huvi globaliseerumise osas? · ühiskond vajab turu uuendamist, uute kaupade ja teenuste esilekerkimist · luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet
Olulised on siin ka lapsevanema või karjäärispetsialisti roll, et aidata noorel kogetut analüüsida (võib juhtuda, et noor iseseisvalt sellega hakkama ei saa väheste oskuste tõttu), perspektiivi seada ja kultuurišoki puhul ka vajadusel (stress, kurbus, apaatsus) sellega toime tulla. Ja oluline on õpirändest saadava kasu kinnistumine. Kokkuvõtvalt: Õpiränne arendab noores inimeses: võimekust tegutseda väljaspool mugavustsooni; mõistvat suhtumist endast erinevate suhtes; ambitsiooni maailma muuta; vastutustunnet -saan hakkama, sest ise otsustan ja ise vastutan; eri riikide kultuuri- ja käitumisnormide tundmist; uudishimu, teotahet, pingetaluvust. Karjääriinfo vahendamise mudel ja selle rakendamise protsess http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Karjaariinfo_vahendamise_mudel_2014.pdf 1
annaabi.ee 
