meessuguorganid. Munevad nad tavaliselt kevadel või suvel, kui vesi on soe. Hoolimata sellest, et nad on mõlemasoolised nõuab paaritumine siiski alati kahte isendit, paaritumise käigus viljastab üks isend teist. Sellele järgneb munemine, tavaliselt munetakse ligikaudu 500 muna korraga. Mudateod kleebivad munad lintidena veetaimede, kivide ja mitmesuguste vee all leiduvate esemete külge. Igas munas areneb mudateo loode, mis näeb välja nagu täiskasvanud teo miniatuurne koopia tal on olemas isegi juba oma koda. Kohe pärast väljakoorumist alustavad pojad iseseisvat elu. Seisvates vetes sadestuvad ligunenud puutüvedele, kividele või rohule kärbunud orgaanilised ained ja mikroskoopilised organismid, mis aitavad neid lagundada. Suured mudateod söövadki just neid jäänuseid, väljaheiteid ja baktereid, alg -ja silmviburlasi ning lemmelt. Lisaks sellele võivad nad
jätketega. Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste väljaheidetega vette. Siin väljub munast ripslane ehk miratsiid, kes ujub vees ja ning tungib seejärel suurde mudateosse (Lymnea stagnalis). Vaheperemehe organismis moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse, moondudes seal järelhändlaseks ehk metatserkaariks. Erinevalt teistest imiussidest, Diplostomum´i metatserkaar ei ümmistu, vaid jääb kogu elu vältel liikuvaks. (lisa 7)
annaabi.ee 
