muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt
muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a
liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspoolt kirikut ning need said nimetuse motett. Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.
Teoseid iseloomustab vaoshoitus, korrastatus, tasakaalukus, selgekõlalisus. Tuntuim teos paavst Marcellus II'le pühendatud missa. 9.Millised on hilisrenessansi ilmalike laulude tüübid Itaalias? 1)Frottola homofoonilste tunnustega, kordub refrään 2) Villanella matkib talupoegliku rahvamuusika stiili. 3) Balleto tantsulaul 4) Madrigan arenes Itaalia karjaselaulust 10.Milline oli pr. ilmaliku laulu üldnimetus? Sansoon neljahäälne, sarnane motetile. 11.Miks ja kuidas hakkas eralduma vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? Otsiti kõlavärve , nende otsingud soodustasid instrumentaalmuusika tekkimist. Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard 3-osaline tants. 12.Millised olid renessansiajastu instrumentaalmuusika zanrid? Canzon, sonata 13.Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Pille hakati ehitama perekonniti (plokkflöödi pere.) 16. saj
· II pk tegevuaeg 1460-1490, peale Burgundia riigi lagunemist, suurenesid prantsuse mõjud. Kompositsioon muutus keerukamaks.Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul
ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda o kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba) o hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks Prantsuse sansoon valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi: sentimentaalne ja meloodiline või kiire ja lõbus. Kuulsaim esindaja Clément Janequin ,,Lindude laul", ,,Naiste loba" Itaalia ilmalikud lauluvormid: o Frottola 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles o Villanella 3-häälne, rõhutatult algelise kõlaga. o Balletto villanella alaliik, ülipopulaarne tantsulaul. Iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid.
4 hulk uusi mitmehäälsuse vorme. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada, lauldi teda gregooriuse koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse 'motett'. Peagi lisandus motetile veel hääli, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mille ühes hääles põhimeloodiana gregooriuse laul. Ka rütmipilt muutus tihedamaks. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus ilmaliku sisu pärast, aga ka kompositsiooni keerukuse tõttu. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett kirikusse tagasi, kõikides häältes ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst
Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4. Zanrid Need samad mis kujunesid eelmisel perioodil, kuid varem domineerinud ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motetile. *** 1. Kolmas põlvkond. (Meistrid sündinud 1440.1460.aastatel, tegevusaeg 14901520) 2. Heliloojad Varasemaid meistreid hollandlane Jacob Obrecht, kõrgrenessansi suurim helilooja Josquin Desprez, Heinrich Isaac, Loyset Compere, Pierre de la Rue, Jean Mouton. 3. Muusika iseloomustus Kompositsioonis eelistati pala selgelt liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, sellest lähtub tasakaalustatud, sageli ka sümmeetriline ülesehitus
Kompositsioon muutus taas mõistusepärasemaks, keerukamaks (gooti). Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Ajajärku võib kirjeldada neogooti reaktsioonina vararenessanssile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muus.s täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm
Tähtsaimaks kirjastajaks oli Pierre Attaignant, kes elas Pariisis ja trükkis üle 50 kogumiku umbes 1500 lauluga. Väljaannete tiitlites leidub enamasti märge "laulmiseks või mängimiseks", mis viitab suurele varieerimisvõimalusele esituskoosseisudes. Prantsuse Sansoon on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. See oli 16.saj. tuntud suures osas Lääne-Euroopast. Algul oli Sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Enamasti olid need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. Üks kuulsaimaid sansoonizanri heliloojaid on Clement Janequin. Keskajal toimus Euroopas üleminek feodalühiskonnale, kus väga suur võim oli kirikul. Tähtsamaiks raamatuks kuulutati Piibel. Jumalasõna levitamiseks ehitati kõige kaunemaid hooneid kirikuid. Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis
koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli. 6 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse sansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Valdavalt 4 häälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad, enamasti on need armastuslaulud. Üks kuulsamaid Clement Janequin (1485-1558) ,,Lindude laul","Sõda","Pariisi hõiked". Frottola- rahvaliku laulutüübi nimetus, puhtalt õukondlik laulutüüp. Lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään. Sai alguse karnevali pidudest. Hilisem oli poeetilisem ja lihvitum, siit sai alguse madrigal
keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse motett. Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.
Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490.Alustasid tegevust Burgundia riigi langusajal. 15.saj. I poolt iseloomustab "renssanslikulu" lihtne meelelisus, siis II poolel muutus kompositsioon taas "gootilikumaks"- mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis
A. Gabrieli-Markuse kiriku organist ja helilooja. G. Gabrieli-Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja. Inglise kirikumuusika-16.saj I poole silmapaistev helilooja oli John Taverner. Sajandi keskel viidi sisse uus liturgia. Omapärane anglikaani kirikumuusika hakkas juurduma Elisabeth I valitsuse all, seda iseloomustavad lihtne akordiline stiil, mille keskpunktiks inglisekeelne tekst. Anglikaani kirikumuusika 2 põhilist vormi on service(kindlad osad)ja anthem(vastab ladina motetile) Full anthem-tervikune polüfoonilises stiilis kooriteos ja verse anthem-loodud ühele või mitmele soolohäälele ja sellele lisatakse lühikesed koorilõigud. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil 16.sajandil trükiti kunstmuusikat väga palju ning seda võidi a. kõiki hääli laulda b. kõiki hääli mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav c. hääli võis vabalt jagada mängijate ja lauljate vahel d. kõiki hääli võidi laulda ja neid pillidel dubleerida.
Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon (pr k chanson-laul)- see on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16.saj algul oli sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud sarnaselt motetile. Võib eristada kahte laulutüüpi: a)ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning b) kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti armastuslaulud. Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Clément Janequin sansoonizanri kuulsaim helilooja. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon
annaabi.ee 
