Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moskva". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1081K C P 11 551 930 10 (125 ) 1091 ² , . (84,83 %) (2,44 %) (1,6 %) (1,2%) (0,92%) (0,8%) (0,6%) K -- , . . ( , . . ) . . -- . XVII . . !
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Funktsiooni uurimine Üliõpilane Matrikli nr. Õppejõud Rühm: Algus Lõpp Jaotisi 1 7 10 X F1 F2 F3 = F1+F2 1,00 -0,85 1,32 0,47 1,60 -1,54 -3,31 -4,85 2,20 -1,72 -5,16 -6,89 2,80 -0,80 -2,49 -3,29 3,40 1,10 -1,49 -0,39 4,00 2,85 -0,55 2,30 4,60 3,06 3,11 6,17 5,20 1,16 4,72 5,88 5,80 -1,91 2,86 0,94 6,40 -4,12 1,60 -2,52 7,00 -3,76 0,23 -3,53 Karakteristikud poskesk Integ F1 absmax F1 absmax asukoht F1 2,04 -4,83 -4,12 6,40 F2 2,31 0,88 -5,16 2,20 F3 3,15 8,00 6,00 4,00 2,00
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 42 19,61 44 19,56
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] P
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit. puud puud
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Jrk. Nr. f (Hz) =2f 1/s Ie mA Uce V Ule V R=0 1. 100 628,32 0,26 2,38 1,37 2. 200 1256,64 0,39 2,68 1,66 3. 300 1884,96 0,47 2,97 2,11 4. 400 2513,27 0,78 3,70 2,96 1,80 5. 500 3141,59 0,54 3,38 2,14 6. 600 3769,91 1,24 5,01 3,39 1,60 7. 650 4084,07 1,56 5,36 5,55 1,40 8. 700 4398,23 0,88 3,40 3,25 1,20 9. 750 4712,39 0,66 3,08 2,71 1,00 10. 800 5026,55 0,65 3,09 2,63 11. 850 5340,71
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu
OSA A Tabel1 Xi ni ni*xi ni*(xi)2 ni(xi-Xk)2 9 37 1 37 1369 263,74 15 54 3 162 26244 1,73 18 intervalli nr 94 2 188 35344 3322,76 19 1 32 1 32 1024,00 2809,00 30 2 19 1 19 361 1172,38 32 3 33 1 33 1089 409,66 33 4 69 1 69 4761 248,38 37 5 51 1 51 2601 5,02 41 89 1 89 7921 1278,78 43 43 2 86 7396 209,72 43 18 1 18 324 1241,86 49 9 88 1 88 7744 1208,26
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) 42 838 100,00%
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine xxxxxx ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: xxxxx Tallinn 2008 .....................................................................................................................................3 1 ........................... 5 2 ............................................................................ 9 2.1 ..................................................................9 2.2 , ............................................................................................................................. 10 2.3 ...........................................................................................12 2.4 , ....................................16 2.5 , .......................................
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) k
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud
Tabel 1. nxi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85
Ülesanne 3 Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk õpperühm aülikool stituut Tabelid õppemärkmik õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eral
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja ja
a b n h -0,5 4,5 24 0,21 x y -0,50 -3,17 -0,29 -3,15 y -0,08 -3,53 0,13 -3,79 2,00 0,34 -3,48 1,00 0,55 -2,50 0,00 0,76 -1,17 -1,00 0 5 10 15 20 25 30 y 0,97 -0,04 -2,00 1,18 0,47 -3,00 1,39 0,37 -4,00 1,60 0,06 -5,00 1,81 0,06 -6,00 2,02 -2,31 2,23 -3,93 2,44 -4,88 2,65 -4,84 2,86 -3,80 3,07 -2,11 3,28 -0,32 3,49 1,01 3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25 30 y Eesnimi Perenimi Isikukood Aad
Posti stabiilsus kontroll survele 2 ETAPP h= 150 b= 50 Nd = 28 Ly = 2000 Lz = 2000 Ristlõike inertsiraadius i y= A Iy bh3 = 12bh 12 h = 43,30 mm k mod =
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1. Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsus
Kondensaatori laadumine U= 20 V I01 = 85 µA I02 = 120 µA Jrk Aeg I (µA) I/I0 ln (I/I0) nr (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 0 85 120 1,00 1,00 0,00 0,00 1 5 80 106 0,94 0,88 -0,06 -0,12 2 10 73 94 0,86 0,78 -0,15 -0,24 3 15 67 84 0,79 0,70 -0,24 -0,36 4 20 62 75 0,73 0,63 -0,32 -0,47 5 25 58 67 0,68 0,56 -0,38 -0,58 6 30 54 61
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130. Punkti B kiirus leida anal
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 0 173,4 173,4 173,4 0,97585 0,857493 0,118357 0,138027 1 172,9 172,9 172,9 0,973036 0,855884 0,117152 0,136878 2 171,8 171,8 171,8 0,966845 0,850976 0,11587 0,136161 3 170,1 170,1 170,1 0,957278 0,842521 0,114757 0,136207 4 167,3 167,2 167,25 0,941239 0,830102 0,111137 0,133883 5 163,8 163,8 163,8 0,921823 0,813126 0,108698 0,133679 6 159,4 159,1 159,25 0,896217 0,790835 0,105382 0,133255 7 153,4 153,4 153,4 0,863295 0,762355 0,10094 0,132406 8 145,5 145,5 145,5 0,818836 0,726809 0,092027 0,126617 9 138,1 137,9 138 0,776628 0,683543 0,093085 0,13618 10 127,7 126,5 127,1 0,715285 0,632456 0,08283 0,130966 11 115,9 113,8 114,85 0,646346 0,574388 0,071958 0,125278
Andmed V,m3 qk õ.kordarv tarbijad elanikud töötajad t,arv,küte 63750 0,43 1,3 850 750 100 -22 Kute t,keskmine Qk Nk 1 -22,5 1,22 3,66 2 -17,5 1,08 73,63 tunnid Soojuskormuse graafik 3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386 7 7,5 0,40 337,86
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
Samm ±35Hz R= 0 R= 50 Jrk nr , Hz = 2, s¹Ie, mA Uce, V Ule, V Jrk nr 1 1608 10103,36 4,98 1,271 2,111 1 2 1573 9883,45 5,39 1,404 2,230 2 3 1538 9663,54 5,87 1,563 2,370 3 4 1503 9443,63 6,42 1,745 2,528 4 5 1468 9223,72 7,08 1,967 2,718 5 6 1433 9003,80 7,85 2,229 2,936 6 7 1398 8783,89 8,75 2,544 3,190 7 8 1363 8563,98 9,76 2,904 3,467 8 9 1328 8344,07 10,85 3,311 3,753 9 10 1293 8124,16 11,81 3,697 3,975 10 11 1258 7905,69 12,38 3,982 4,045 11
Tallinna Tehnika Ülikool Keemiatehnika instituut Reaktsiooni protsessid II "" Üliõpilased: Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 7.12.2005 Tallinn 2005 1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt: dc A Reaktsiooni kiirus = rA = = k cc A d kus CA on reagendi A
PÄRNUMAAKUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Marek Tamme KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2006 SISUKORD Menüü ........................................................................ 3 Menüüpõhjendus ....................................................... 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem ............................................................ 9 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid ....... 10 Tööplaan ................................................................... 11 Kaubatellimus ........................................................... 12 Toidu kalorsus........................................................... 14
annaabi.ee 
