kool nimi klass MORFIIN Referaat Juhendaja: aasta Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... 3 2. Morfiin ............................................................................................ 4 3. Kokkuvõte .... .................................................................................... 6 4. Lisa ................................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, -
.................................................................................... 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Mis on oopimum? Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium (üks opiaatidest) sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Pilt nr.1: Unimagun ja sellel tardunud piimjas mahl. Kasutamine
Tallinna Muusikakeskkool XXXXXXXX 7.klass Narkootikumid: Opiaadid Referaat Opiaadid Sisukord Opiaadide ajalugu Mis on oopium Morfiin Heroiin Kodeiin Fentanüülid Disainitud opioodid Muud sünteetilides opiaadid Tootjad Tarvitamis viisid Opiaaditde mõju Kahjustused Sõltuvus Ajalugu Oopiumimooni ehk unimagunat on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kahe riigi ainuõiguslik seisund
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini
t. mitte narkootilise aine saamiseks) ning seda reguleerib Vabariigi Valitsuse 28. novembri 1997.a. määrus nr. 230 (RT I, 1997, 84, 2534). UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID Unimagun (Papaver somniferum L.) kasvab väga erinevates pinnase ja kliima tingimustes ning tulenevalt laiast levikuareaalist on väga polümorfne. Näiteks võivad selle liigi õied olla valget, punast, violetset või muud värvi. Juba ammustest aegadest on unimagunat kasvatatud nii õli kui ka oopiumi saamiseks. Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka. Narkootilised opiaadid jagunevad: - looduslikud: morfiin, kodeiin, tebaiin, oopium (on tegelikult opiaatide segu) jne. ja - poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on
..................................................................................... ......... 2 1. Mis on opiaadid? .......................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................. .........3 3. Erinevad opiaadid..........................................................................................4 · Oopium.................................................................................... ...... 4 · Morfiin.................................................................................... .........4 · Heroiin.................................................................................... .........4 · Kodeiin....................................................................................
,,Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka." (Leisalu, 4) Narkootilised opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, tebaiin) ja pooslünteetilisteks (heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5) Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi
............................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt...................................................................................................................8 2.3 Opiaadid.....................................................................................................................................8 2.3.1 Oopium.............................................................................................................................10 2.3.2 Morfiin.............................................................................................................................10 2.3.3 Heroiin..............................................................................................................................11 3.SÕLTUVUS ..................................................................
mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse.
kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse.
VÕIB TEKKIDA MITMESUGUSEID KEHA JA HINGEHAIGUSI NING VIGASTUSI JA HÄIREID. Opiaadid Oopium. Unimagun on üheaastane taim, mis võib kasvada 70-100cm kõrguseks. Selle õied on valged, roosad või violetsed. Toores kupar on peaaegu ümmargune, mõnikord piklik, selle tipu ümber on sakiline pärg ning kupra all varre küljes väike esileulatuv ringike. Kupra diameeter on 1-5 cm. Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem morfiini. Oopiumi morfiinisisaldus on 5-20%. Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suus kaudu ning süstitakse. Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Morfiin. Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Lähteaine morfiinisisaldus on tavaliselt 60- 90%
tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. 5 OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse.
kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik
Õlu- Odraviljast Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis Muinasajast kuni 19. sajandini - hüpoteetiliselt kasutati samanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas) transsi langemiseks 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin, uinutid (barbituraadid) Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hasisisuitsetamine · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias Profülaktoorium- alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager Eesti Vabariik
probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga. Narkootikumide kontrolli strateegia toimimiseks on oluline vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks, et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
