huvides." Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääs võimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatias positiivset on näiteks see, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, kui öeldi nende kohta midagi halba ja keegi
“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga hea ja vajalik. Näiteks teise maailma sõja ajal, kui oli Hitleri ja Stalini aeg, siis kui nende kohta öeldi
Muidugi laps on vait ja kannatab. Aga mis toimub nende inimeste peas, kes naudivad sellist asja ? Miks ei ole karistused nii ränkadele tegudele veel karmimad? Kas meie valitsus, et mõtle, et siit tekivadki meie noorsoo enesetapu mõttet, eluaegsed trauma ja viha üldse mingisuguse seksuaalsuse vastu. Sama kehtib ka vägistamise kohta, me kuuleme ju pidevalt, et kuskil keegi vägistati ära, kuskil liigub mingi pedofiil liputaja vägistaja ringi. Kui inimesed üldse peaks moraalsusest ja eetikast midagi teadma, ei ole mitte mingil juhul eetiline kasutada seksuaalselt ära inimest, kellele igasugune selline tegevus vastumeelt on. Sellised juhtumid omakorda tekitavad inimestes suuremat hirmu ja vastikustunnet. 4. Alaealised ja seks Praegusel ajal on eriti päevakorda tulnud teema alaealiste ja seksi kohapealt. Praegune Eesti Vabariigi seadus ütleb, et seksuaalvahekorras üle 14 aastasega, tema omal vabal tahtel, ei ole seaduse poolt karistatav
saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) 4 2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 2.1. Prekonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad kaks astet orientatsioon sõnakuulelikkusele ja orientatsioon hüvitusele. Lapsed on enamasti selles arengutasemes 0-7 a vanusena. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt käsul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalset hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on "hea halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad, soovides vastata samaga. Mida väiksem on laps, seda vähem on talle arusaadavad sõnalised märkused
lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalsetele hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on ,,hea või halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad, soovides vastata samaga. Mida väiksem on laps, seda vähem on talle arusaadavad sõnalised märkused
Raamatu nimega `'Vääriti mõõdetud inimene' kirjutas Stephen Jay Gould sellepärast ,et tuua välja ajaloo suured möödapanekud analüüsides , teooriate vead ja probleemid . Ja peale vigade väljatoomist ta analüüsib ise teadlaste uurimuste andmeid . Võib nimetada teda kui müüdimurdjaks , kes toob välja eelnevate teadlaste testide ja katsete õigsuse. Vääriti mõõdetud inimene ei ole teos ekslike bioloogiliste argumentide üldisest moraalsusest , nurjatusest ja alatusest sotsiaalsete ebatavaliste võimete inimeste käsitlemisest. Vaid see raamat käsitleb hoopis ühte konktreetselt kvantifitseeritud vormis argumenti inimgruppide järjestamisest; väiteid, et intelligentsust võib põhjendamatult mõnda tunnust mõtteliselt eraldada üheks arvuks, mille abil saab kõiki inimesi järjestada lineaarselt, neile olemasliku ja muutumatu vaimse väärtuse skaalal.
Ta leiab end olevad Ubermench teistest üleolev inimene. Näide: Raskolnikov on intellektuaal, külm, mitte ükski ta tegu pole spontaanne, kõik on läbimõeldud ja ettekavatsetud, samas on temas soe ja inimlik pool, kaastundlik ja kohati alandlik. Et rõhutada Raskolnikovi kahepalgelisust lõi Dostojevski 2 tegelast Sonja ja Svidrigailovi. Arkadi Svidrigailov on külm ja jäärapäine. Svidrigailov teostab oma toimungud selleks, et valmistada endale naudingut ja olla üle moraalsusest, ta ei lase üldisel moraalil või seadustel end takistada. Nii nagu Raskolnikov leiab oma mõrvale põhjenduseks mitmed teooriad, nii saab ka Svidrigailov vägistada 15-aastast tütarlast, leides selleks omad põhjused. Svidrigailovi elus on ainult 1 funktsioon rahuldada oma vajadusi (tänapäeval me ütleme selliste meeste kohta sitapead). Ta leiab end olevad Ubermench teistest üleolev inimene. Sageli kasutab ta enda kehtestamiseks imelikke viise ja vahendeid
Grupimõtlemise tunnused on järgmised: * enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab * ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid * võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine * ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu * stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine * illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele * surve teisitimõtlejatele * rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma kui ajutiselt kokku kutsutud töötajate koostöövorm
Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: 1. Enesetsesor- inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab 2. Ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid 3. Võimu pmava domineeriva isiku kõigutamise illusioon, tema arvamuste usaldamine 4. Ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu 5. Stereotüüpsus- kindlaks kujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine 6. Illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest, ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele 7. Surve teisitimõtlejatele 8. Rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks Oma kursis kinni olek on lähedalt seotud grupimõtlemisega. Selle puhul võivad rühmaliikmed jääda kindlaks mingi tegevuskursi kaitsmisel, hoolimata kindlatest tõenditest, et see võib ebaõnnestuda. Jagatud vastutus
mida rohkem neile vastu seistakse Grupimõtlemise tunnused: 1) Enesetsensor – inimene ei julge öelda seda mida ta mõtleb 2) Ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid 3) Võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuse usaldamine 4) Ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu 5) Stereotüüpsus – kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine 6) Illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest, ei mõelda oma otsuste võimelikele tagajärgedele 7) Surve teisitimõtlejatele – rühma mittekuulujaid peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Võib olla nii alalise (nõukogu, juhatus, komitee) kui ajutise (komisjon, koostöörühm) rühma koostöövorm. Eesmärgiks probleemide analüüs, tegevuse planeerimine, hindamine, läbirääkimine, infovahetus
Sellist allumist rühma survele nimetatakse konformismiks. Grupimõtlemise tunnused on: · enesetsensor inimene ei julge öelda seda, mida arvab. · Ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoidmine. · Võimu omava isiku arvamuste usaldamine · Ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu · Stereotüüpsus- kindlaks kujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine · Illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest, ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele. · Surve teisiti mõtlejatele · Rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks. Selline rühm nagu eksisteeriks väljaspool seadusi, ei eksi, teeskleb täielikku toetust kõigile oma tegevustele. Vastuvõetud otsused halvenevad ning nende rakendamisel esineb sageli ebaõnnestumisi. Grupimõtlemise vältimiseks kasutada: 1
Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: · enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab · ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid · võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine · ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu · stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine · illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele · surve teisitimõtlejatele · rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks Oma kursis kinniolek on lähedalt seotud grupimõtlemisega. Selle puhul võivad rühmaliikmed jääda kindlaks mingi tegevuskursi kaitsmisel, hoolimata kindlatest tõenditest, et see võib ebaõnnestuda.
Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele moraalsetele tagajärgedele surve teisitimõtlejatele rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks Oma kursis kinniolek on lähedalt seotud grupimõtlemisega. Selle puhul võivad rühmaliikmed jääda kindlaks mingi tegevuskursi kaitsmisel, hoolimata kindlatest tõenditest, et see võib ebaõnnestuda. Jagatud vastutus Polariseerumine
ndate aastateni (paljud inimesed olid juudid). Nende teooriates on koos Nietzche, Freud ja Marx. Hoekheimer, Adorno - 1947 "Valgustuse dialektika" viitab valgustuse konfliktile, probleemsusele. Valgustusega koos on tunud uued kontolli vormid ning valgustusest on saanud ahistus, see tõttu, et ta piirab meid mõistuse jõuga. Kant - valgustus aitab inimese välja lapselikust seisundist. Inimene julgeb kasutada oma mõistust. Söanda teada. Kõik otsused toetuvad moraalsusest. Me käitume õigesti siis, kui me käitume mõistusepäraselt (mitte emotsioonidele toetudes). Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne - inimene, kes teeb ise oma valikuid. Adorno väljendab umbusku Kantiliku teooria vastu. Autonoomsus sandistab inimese. Probleem, on see kuidas valgustus on arenenud. Mõistuse jõust tulenev autoriteet, teaduse loogika, mille järgi maailm on üles ehitatud. Inimese autonoomia on rüvetatud mõistuse jõuga
E.Durkheim (1858-1917) Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja - 'Sotsiaalne fakt' nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid - Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil. Durkheimi positivism Sotsiaalsete faktide uurimiseks on statistika, mis aitab kaotada inimeste individuaalsed põhjused ja olukorrad
annaabi.ee 
