ptk). 26.03.2014 Riigikogu ees ametivande andnud Taavi Rõivase valitsus on 14. Taasiseseivunud EV valitsus, 2-parteiline koalitsioonivalitsus, 14-liikmeline, sh 5 naist. Vabariigi Valitusus §87 Filosoofia Teema: Moraalselt õige käitumise probleem Näidisküsimus: Kas pooldad moraaliabsolutismi või moraalirelativismi? Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: õpik lk 310-312 Pooldan moraaliabsolutismi, sest see on arusaam, mille kohaselt igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. N: kristlik eetika on Piibli autoriteedile tuginedes absolutistlik
See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud. Põhiväärtused Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt Moraaliobjektivism Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades. Eetilised Absolutistid ütlevad, et on kindlad printsiibid, mida ei tohi eirata. Moraaliobjektivistid näevad aga ka erandite võimalust. Eetiliste Absolutistide arvates on igale moraaliprobleemile ainult 1 õige lahendus ja vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus e. Loomulik seadus Stoikud ütlesid, et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Aquino Thomas- ütles et kõigel on mingi otsatarve, loomus, funktsioon. Inimese funkts- elada mõistuse elu. Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse Topelttagajärje doktriin:
ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. III Moraaliobjektivism- Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Moraaliobjektivism- on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. Eetiline absolutism- Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. TTD- topelttagajärje doktriin- on teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge- hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. William Ross (mõõdukas objektivist)- prima facie printsiibid= on kehtivad tegutsemisreeglid,
Eetiline absolutism Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, Teooria, mis ütleb, et siduvad kõigile. igale moraaliprobleemile on Meie ühiskond on need ainult üks õige lahendus ja et absoluutsed väärtused vastus ei sõltu kultuurist. avastanud ja neile ehitunud. Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. A Free sample background from www.awesomebackgrounds
awesomebackgrounds.com Slide 15 Slide 16 Reeglideontoloogia Absolutism ja objektivism Õige tegu on see, mis vastab Absolutism - igale moraaliprobleemile universaalsele (kõigile sarnastes oludes on olemas ainult üks õige vastus. kehtivale) reeglile. Objektivist David Ross eristas prima Reegliintuitsionism  intuitsioon facie printsiipe: on palju
mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. MORAALIOBJEKTIVISM Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. · Usub et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Eetiline absolutism  igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastu ei sõltu kultuurist. · Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata. · Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Loomuseadus ehk loomulik seadus: · Stoikud uskusid et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab neil avastada
tagajärgi. Kohustuste e. vahendite eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Reklaamieetika – reklaamitööstuses osalevate indiviidide eetiliste standardite koostoimes kujunev süsteem Kant: “Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism
enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija Relativism erineb sekptitsismist  moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Eetiline absolutism  igale moraaliprobleemile ainult üks korrektne lahendus ja ei sõltu kultuurist. Absolutist usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas sellised printsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Loomuõigus Absolutismi esindab ehedalt loomuõiguse teooria: Moraalne kord on looduse poolt antud. Loomuõiguse idee  universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid positiivseid seadusi (jus gentium).
! Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe? Ideaalne vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud. 26. Mis (vahe) on eetiline absolutism? Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud. 27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas).
Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Moraaliobjektivism: Olemas on muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks ühiskonnas. Eetiline absolutist usub, et on olemas moraaliprintsiibid, mida ei tohi kunagi eirata. Moraaliobjektivist näeb ka erandite võimalust. Eetiline absolutism ei arvesta kultuuri. Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Alati on väär teha halb tegu, et tuua häid tagajärgi, aga vahel on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. (topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba.
Ja loomuseadused on universaalsed ja muutumatud, ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete seadusete hindamiseks. 28.Mis on eetiline absolutism ? Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja ehitanud neile üles oma poliitilise süsteemi. Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline absolutist usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata.Absolutism on diametraalselt vastupidine eetilisele relativismile. Eetilise absolutismi vormid : Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: Moraalne kord on looduse poolt antud. Inimolendid on loomult ratsionaalsed olendid,
Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust. Absolutistid väidavad: · Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile. · Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga.
Õnne on raske mõõta, Nt: Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgpalli või see kes just koges kunstiteost, või see kes sooritas just soodsa äritehingu?õigustab ebamoraalseid tegusid- Olete arst, kelle viiel patsiendil vaja: 1süda, 1kops, 1maks, 2neeru. Teeksite head, kui surmate vaktsineerimisele tulnud terve noormehe ja kasutate tema organeid viie inimese elu päästmiseks. 6. Selgitage eetilise absolutismi ja eetilise relativismi erinevust! eetiline absolutismArusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Eetiline relativismarusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip
· REKLAAMIEETIKA Kas eetika (ja moraal) sõltub kultuurist? · Eetiline subjektivism: Moraalihinnangvon igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). · Eetiline relativism: Teooria, mis ütleb, et see, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. · Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. · Eetiline objektivism: Teooria, mille järgi moraali-printsiipide kehtivus ei sõltu sellest, kas inimesed neid õigeks tunnistavad. Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. · Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
annaabi.ee 
