usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast, õiguskorrast jne, sest eelnimetatud kordade kujunemise aluseks on eriliigilised sotsiaalsed normid. Kordadest, mida iseloomustab samaaegselt ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus, sest suhted süsteemi sees on arvukad ja tugevad. (Vt Narits, 2004, lk 91-92.) Tava ja kõlbluse (moraali) paremaks mõistmiseks on asjakohane selgitada järgmist. Tava ja kõlbluse (moraali) struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk tava- ja
Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud. Terviklikkuse tagab, et elementide vahel on arvukamad ja tugevamad suhted, kui näiteks mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus on süsteemide puhul väga lähedal asuvad mõisted.
1. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! Ius non scriptum on kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu. Ius non scriptumile on omane nt veritasu reegel oli kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB! Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad Ius scriptum ei olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise regulaator teatud kindla riigi territooriumil; alguses olid ka sugukondliku korra iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist 1. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja
Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst
erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine, veritasu jms – need on õigusemõistmise tunnused, kuid nad puuduvad kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus polnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast. Õiguse ajalugu – kirjapandud õigus. Vanimateks õiguse allikateks on Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda. Need on uskumatult sarnased (kuigi riigid on üksteisest tohutult erinevad ning asuvad täiesti erinevates piirkondades)! Siiski ei tähenda kirjapandud õigus seda, et see oli ühtne ja universaalne kogu riigi territooriumil. Läks aega enne kui riik kui õiguse institutsioon hakkas korralikult töötama ning sekkuma õigusrikkumisega seotud asjaoludesse. 3
Liigendatus – mida rohkem elemente, seda liigendatum Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seeläbi saavutavad optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Ühiskonnas on palju sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme). Nende olemus (potentsiaalne seostatus) sõltub üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on normatiivne alus. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordades: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne – normatiivne reguleermine, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Ühtsus iseloomustab normatiivse reguleerimise sees asuvaid süsteeme, sest süsteemi elemendid on omavahel seotud ja seetõttu tajutakse neid ühtsena (nt avanormid). Terviklikkuse tagav see, et suhted antud süsteemi elementide vahel on arvukamad ja
Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal. Ajaloost on tuntud veritasu kui kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimise eest. Me ei leia ühiskonnast väljaheitmise ja veritasu reegleid kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad, primitiivsed. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero kirjutatud õigus kui väärtus, mille kohta kõigil võimalik teavet saada. Dipositiivsus oli iseloomulik kirjapandud õiguse alguses. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sh tabusid (omapärane tava). Tegemist on ühiskondliku keeluga. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja
teole õiguslikud tagajärjed. Vajalik on argumenteerimine ning tunnistajate ülekuulamine. 6. Kirjutatud õiguse kujunemine. Õiguse ajalugu võib jagada üldjoontes kaheks ius non scriptumi perioodiks ja ius scriptumi perioodiks – ehk kirjutatud ja kirjutamata õiguse periood (õiguse eelajalugu ja õiguse ajalugu). Enne kirjutatud õiguse kujunemist: sugukondlik õigus, õigus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad. Ius scriptumi näol on tegemist kirjapandud õiguse ajalooga, mis on seotud riigi kui institutsiooni tekkega. Huvitav on ius scriptumi juures see, et vanimad kirjapandud õiguse allikad eri regioonides on sisult sarnased. Esmased õiguse allikad sanktsioneerisid hulgaliselt tavasid ja ka tabusid. (seejuures tabu on üldkohustuslik keeld). Ius scriptum kujunes millekski väga oluliseks, sest ta on formaalselt
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist
institutsioonist. Ius non scriptum- on ajalooline tõsiaasi et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad, seda perioodi võibki nimetada ius non scriptum. Nt meiei leia veritasu reegleid krijapandud kujul, see oli ka algseks perioodiks, mis isel õiguse kujunemist iseseisvaks institutsiooniks, oli kirjutamata õiguse periood. Iseloomustas see et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normantiivsed yldistused olid lihtsad. 1. SOTSIAALNE NORM Sotsiaalsed normid väjendavad ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlike suteid, st inimeste käitumist yksteise suhtes. On käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamisekskogu yhiskonna või kogu sootsiumi huvides. Tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Põhitunnused: KÄITUMIST MOTIVEERIM TOIME- reguleerib inimeste toiminguid ning
N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud süsteem õiguses (Esser) Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Siia alla kuulub ka õiguskord - aluseks õigusnormid. Kontinentaalses õigussüsteemis paigutuvad õigusnormid kodifitseerimisideest tulenevalt tinglikult suletud süsteemi, millele vastandub case law avatud süsteem. Samas on ka iga suletud süsteem avatud kõrgema astme süsteemile (nt kaubandusõigus - eraõigus - õigus). Õiguse tõlgendamine eeldab õiguse mõistmist teatud tervikuna. Väärtusjurisprudentsi
ajalooks. Jaotus tuleneb kirjalike allikate olemasolust või nende puudumisest. Õigus eksisteeris enne kui ta kirja pandi. See periood on õiguse eelajalugu – ius non scriptum. Õigust mõisteti ka sugukondliku korra ajal. Õiguse püsivad väärtuslikud ideed evisid ammu enne kirjakunsti. Püsiv väärtus on siiski seotud aegruumiga. Õiguse eelajaloos polnud sotsiaalne kord eraldunud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid 41 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 209 42 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn. lihtsad. Hiljem eri elementide omandades domineeriva tähtsuse ning kirja panduna algab õiguse ajalugu – ius sciptum „tõeline õigus“. Kirja pandud kujul on õigus väärtus, mille kohta kõigil on võimalik teavet saada (Marcus Tulius Cicero)
usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast, õiguskorrast jne, sest eelnimetatud kordade kujunemise aluseks on eriliigilised sotsiaalsed normid. Kordadest, mida iseloomustab samaaegselt ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus, sest suhted süsteemi sees on arvukad ja tugevad. (Vt Narits, 2004, lk 91-92.) Tava ja kõlbluse (moraali) paremaks mõistmiseks on asjakohane selgitada järgmist. Tava ja kõlbluse (moraali) struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk tava- ja
tervitavad. Ka liiklemises ootab inspektori poolt peatatud sõiduki juht, et liikluspolitseinik esitleks ennast. Need tavad ei kuulu piltlikult öeldes mitte ainult üksikutele indiviididele. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Toodud näited räägivad inimestevaheliste suhete tegelikust korrastamisest sotsiaalse reguleerimise süsteemis üldiste ja üldkohustuslike reeglite poolt. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Siit järeldub, et ühelt poolt on õigusnormid tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks inimkäitumises
annaabi.ee 
