Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõõtmestamine ja tolereerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tolerantste, võll, tolerantsid, geomtmete, lõtk, kaliibri, koost, istud, hälbed, pingdu, juhu, profiil, maalne, sirgjoon, karedus, tasapinna, liist, kaliibrite, normaal, sirgjoone, vektor, tasapind, radiaal, koonus, istude, kaliibrid, pinnakaredus, telg, määratletud, töötlemis, mittel, sulgev, viskumine, kere, joonel, liide.....................................3 02. Dra Saamine ...................................................................................................................................3 03. Ira leidmine ....................................................................................................................................3 04. Referentsi tabel ...............................................................................................................................4 05. Dra tolerantsid ................................................................................................................................4 06. Mõisted ...........................................................................................................................................5 07. Eskiis võllist: ..................................................................................................................................5 08. Kokkuvõte .............................................
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5
TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde GlH =250,000 mm GlS =249,986 mm Vähim piirmõõde Ülemine piirhälve ES= 0,020 mm es= 0 mm Alumine piirhälve EI= 0 mm ei= -0,014 mm T H =0,02 mm T S=0,014 mm Tolerantsid Fcmax =GuH -G lS =250,020-249,986=0,034 mm Suurim lõtk
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008
6.1 Lähteülesanne: Projekteerida kaliibrid antud istu liitepindade kontrollimiseks. 6.2 Lähtevariant: −0,017 P7 Ø42 h 6 ( ) −0,042 0 −0,016 6.3 Lahenduskäik: Leiame kaliibri ava ja võlli tolerantsi järgud tabelist 6 [1.3] Z = 3,5 Z1 = 3,5 H=4 H1 = 4 Y=3 Y1 = 3 HP = 1,5 Projekteerimisel kasutatavate tähistuste selgitus: H – töökaliibri valmistustolerants avale H1 – töökaliibri valmistustolerants võllile Hp – kontrollkaliibri valmistustolerants (kontrollkaliiber valmistatakse ainult võlli töökaliibri kontrolliks) Z – töökaliibri valmistustolerantsitsooni keskme koordinaat avale
0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud istus on lõtku T 65m Fc.max==14,6% ja HS 100% 65m 14.6% x x 9.49m 0.00949mm 1) Istu täielik arvutus Ava JS6 Võll h7 Nimimõõde N 122.62mm
.................................................................................................. 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus................................................................................... LISA A - VORMISTATUD JOONISED................................................................ 2.1 Lähteülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus, kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele kantakse. 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11. Ist nimimõõtmele 18 mm, koos vastavate tolerantsitsoonide tähistega: +0.033 H8 0 18 m7 0
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015
0, 2 liistusoone sügavus võllis d – t1 = 60 – 9,0 = 51 0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 60 + 5,4 = 65,4 8.4 Tähistused Antud valemites on d - antud istu nimimõõde (mm), t 1 ja t2 – liistusoone mõõtmed võllis ja rummus. Liistusoone sügavuse tolerantsid antakse suunaga materjali sisse, ehk rummu soonele hälbega „+“ ja 0 ning võlli soonele hälbega 0 ja „–„ . Lähtudes liistu kõrgusest h, võetakse hälve 2h6 6 h 18 järgmiselt: kui mm, siis on hälbeks 0,1 mm, kui mm, siis on hälbeks 0,2 mm. Antud juhul on seega liistusoone piirhälbeks 0,2 mm.
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Istu analüüs B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-31 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 13.10.12 Istu skeem: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 100 N 100 2
(seletuskirjas) b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga) Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4
Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi. 1.Istu tüüp AVAPÕHINE ist = ist, mille ava põhihälve on null (s.o. põhiava, H). SIIRDEist = ist, mille korral koostatud võlli ja ava liites võib olla nii lõtk kui ka ping Ist Ø40H7/m6 on avapõhine siirdeist. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Ist Ø40H7/m6 on eelisistude hulgas. 3.Ava ja võlli piirhälbed ja piirmõõtmed
funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ANDMED Standard - ISO286 d = D = 60 mm Ist H7 / p6 JOONIS ISTU ANALÜÜS 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)? Tegemist on avapõhise istuga, sest tolerantsiks on H7. H tüüpi tolerantsi põhihõlve on 0, mis määrab istu tüübi. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu saavad moodustada ava ja võll 3. Kas vaadeldav ist on ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast? Ist eksisteerib ISO 286 1 : 2010 tabelis 4. Leida istu tolerants. Määrata piirlõtkud või piirpingud. Järeldada mis tüüpi istuga on tegemist. Miks just sellist tüüpi istuga on tegemist, mida see peab tagama? ANDMED ISO286 PIIRHÄLVETE TABEL AVA H7 VÕLL p6
[email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D= 50mm Ist: H7/u6 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H7): ES = 25µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(u6): es = 86µm es ülemine piirhälve ei = 70µm ei alumine piirhälve
See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4. Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liiguvad. Istud liigitatakse liigitatakse: · Liikuvad e. garanteeritud lõtkuga istud;. · Liikumatud e garanteeritud pinguga istud 5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm-ides-, cmides või kraadides või kõikvõimalikes mõõdetes. Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga. 6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab? Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2. Nimetus Ava Võll
tolerantsitsoonide sümboltähised koos tolerantside arvväärtusega antakse kujul: +0,032 H6 ( ) 0 Ø300 m6 +0,052 +0,020 4.8 Kasutatud kirjandus ja viited: [4.1] http://ekool.tktk.ee/course/view.php?id=88 - Ülesanne 4 – Istude arvutus (pöördülesanne) [4.2] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [4.3] M. Purde. Ülesandediseseisvakstöökstolereerimisesjamõõtetehnikas. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2003. 93 lk. [4.4] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [4.5] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010.
Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe) Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT(international tolerance) koos järgneva numbriga 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde-elemendi suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbed. Tegelik mõõde tootevalmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde 39. Mis on mõõtme piirhälbed? Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. Piirmõõtmed- suurim ja vähim lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. 40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ava võllist suurem Lõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030
............................ 42 14. Keevisõmbluste tähistamine .................................................................................................................... 43 15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele ............................................................................. 45 Pinnakaredus .................................................................................................................................................... 45 Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel ....................................................................................... 46 16. Tööjoonised ............................................................................................................................................... 47 Detaili tööjoonis ............................................................................................................................................... 47 Koostejoonis.................................
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll
või. ekv III = 2 + 4 2 [ ] 40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Energeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui Istuks nimetatakse liite detailide liikuvuse astet, st kui hästi või kui halvasti nad deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, üksteise suhtes liiguvad. Istud liigitatakse: mille piirseisundiks on paksuse teke) - liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga, - liikumatud, ehk garanteeritud pinguga, - siirdeistud. alumiiniumsulamid). Vältides elektrokeemilist korrosiooni on soovitav, et needi
Liitele on lubatud ülekantavaks pöördemomendiks 773,6 N∙m . 4. Istu koostamine ilma pressimiseta Temperatuuri gradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆max = 0,050 mm. 4.1 Koostamiseks vajalik temperatuuri gradient ∆max 50 ∙10 −6 ∆T ≥ = =208,3 ≈ 209° C α ∙ d 12 ∙10−6 ∙ 0,05 4.2 Istu koostamise võimalused 1. võimalus: võll temperatuuril 20 °C, rumm kuumutada temperatuurini 229 °C. 2. võimalus: võll jahutada temperatuurini -70 °C, rumm kuumutada temperatuurile 139 °C. 5. Liite eskiis Materjal C60E 90 Materjal C60E Materjal C60E 105
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad
mm. . Paigal seisev võru (sisemine võru) peab olema vabamalt (lõtk või siirde ist). Sellest lähtuvalt tuleb võlli tolerantsiks valida IT5 tolerantsi järg g5 [4, lk114] mis tekitab võlli ja sisevõru vahel maksimaalse lõtku 0.014 mm ja maksimaalse pingu 0.002 mm. 0 Välisvõru Max. Ping Laagri Max lõtk -13 -17 pesa -24 Sele 1. 5 0 Sisevõru Max. Lõtk -6 Võll Max. ping -8 14
Lõtkuga ist tekib kui enne koostamist on ava mõõde võlli mõõtmest suurem. Pinguga ist tekib kui ava mõõde on enne koostamist võlli mõõtmest väiksem.Siirdeist tekib siis kui võlli ja ava tolerantsi asukohad kattuvad. 10.Kuidas tähistatakse tolerantse ja iste joonisel(näide)? Ava tolerantsivälja asukoha tähiseks on H,mille alumine piirhälve on 0. Ava Võlli Ist tolerantsiväli tolerantsiväli H a-h lõtk H js-n siirdeist H p-zc ping Võlli tolerantsivälja asukoha tähiseks on h,mille ülemine piirhälve on 0. 11.Mis on liide?Klassifikatsioon. Liide-kahe või enama masinaosa liikuv või liikumatu ühendus .1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite
4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võiimalik ilma pressimiseta? 6 Materjali temperatuurijoonpaisumise tegur: a=¿ 12* 10 max 5010-6 Temperatuuri gradient: T = =99,21 99 ° C ad 121060,042 Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm )
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Pressliite tugevusarvutus ja pingistu valik B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: KODUTÖÖ NR. 5 Pressliite tugevusarutus ja pingistu valik Valida istu pressliite moodustamiseks. Pressliite moodustavad detailid on tiguratas ja võll (vt joon. 1),( liistliidet pole vaja arvesse võtta). Koormused, liite (istu) nimimõõde (võlli läbimõõt) ja varuteguri väärtus valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 50 600 700 750 800 850 900 950
annaabi.ee 
