Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesot...
tänapäeva hindudki. Pooldajad "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Tänapäeval nimetatakse nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduismi tunnistajaid . Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Jumal, jumalad ja jumalannad Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monostid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas üks jumal Brahma, kes võib avalduda mitmel kujul. Jumal võib ilmuda näiteks kui imik, sober, kuningas, ema või armuke. Jumal võib avalduda mehe või naise kujul või üldse mitte võtta inimese kuju ning seetõttu võib kummardada kas vormitut või vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja)
1) Mida tähendab väljend "Aabrahamlik usund"? Mis neid iseloomustab? Nad kõik tunnistavad iidsetel aegadel elanud Aabrahami olemasolu, kes isiklikult kohtus jumalaga ning sõlmis temaga isiklikult lepingu. Kõigil aabrahamlikel usunditel on ühised tunnusjooned monoteistid usuvad ühte, kõikvõimsasse jumalasse, kes on loonud kogu maailma; Nende usk põhineb kirjutisel, mida peetakse pühaks kas siis Piiblil, Koraanil või Tooral; Nende usk põhineb hea ja halva vastandamisel hea on see, mida soovib jumal, halb on see, mis käib jumalale vastu. Nende müüdid kattuvad usutakse Aadamasse ja Eevasse, paradiisiaeda, Noa laeva, maailmalõppu jne. 2) Millal ja kuidas tekkis mormooni kirik? Kes oli selle rajaja?
vastukäivaid vastuseid. Judaism ütleb, et inimesed olid kummardanud Jahvet Aadama pojapoja asjast peale, kuid VI sajandil näib piibel mõista andvat, et iisraellased ei olnud Jahvest kunagi varem kuulnud, enne kui ta ilmus Moosese põlevas põõsas. Piibli järgi selgitab Jahve, et ta tõepoolest oli seesama Jumal, kes oli ka Aabrahami Jumal, otsekui oleks see üsnagi vaieldav."1 Siiski võib eeldada, et Iisraeli kolm partiarhi Aabraham, tema poeg Iisak ja tema pojapoeg Jaakob olid monoteistid, kes uskusid ainult ühte Jumalat. Judaismi eripäradest 1 Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" lk 32 Varrak 2007 Tänapäeva judaismi ei peeta mõnede teadlaste arvamuse kohaselt usuks, kuna see ei nõua vannet ega nõusolekut mingite põhimõtete uskumisel. Judaismi kohta on palju valearvamusi. Näiteks aravatakse, et sünagoog on nagu kristlastele kirik, kuid see ei ole nii. Sünagoog on koht, kus traditsiooni kohaselt toimub individuaalne õppimine, midagi raamatukogu taolist.
Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik flaamenid- väiksemate templite preestrid ! augurid- tuleviku ennustajad DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 10. Ristiusk tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma jumalatele ja jumalikustatud keisritele. Jeesus oli ristiusu rajaja. ! Apostlid- usu kuulutajad Ristiusu tähtsamad seisukohad: Kristlased olid ranged monoteistid. Oma usku pidasid ainuõigeks. Nende meelest olid teised jumlad põlastusväärsed. 11. Ristiusu levikule aitas kaasa: 1. Ristiusu põhimõtted, need läksid inimestele koheselt peale (nt kõik inimesed on jumala ees võrdsed olenemata maisest jõukusest, kõik võisid pääseda taevasse, kui õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1
Ka rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võib põhjustada rahva rahutusi; Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. Jeesuse pooldajad uskusid et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnust üles tõusnud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalriigi peatset saabumist kuulutanud; messias ehk Kristus; Kristluse levik Kristlus tekkis juutide usust; kristlased; Peetrus ja Paulus olid usukuulutajad; Kristlased ja Rooma riik Monoteistid; Rooma riigivõimu silmis oli Ristiusk ebasoovitav; Rooma riigi keelatud;
Kreekas. Kujunes tihe koguduste võrk.Kogudus valis endi seast juhi,piiskopi või presbüteri.Järk-järgult usk jumalariiki muutus. Pühakiri ja selle kujunemine:Pühakiri Piibel jaguneb Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks.Uus Testament:koosneb 4 evangeeliumist-lood Jeesuse elust ja õpetusest;evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal ristiusu legaliseeris,sai sellest kiiresti impeeriumi vlitsev religioon.Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalusi.Ivsaj.
Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika. Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna. Paljud hinduistlikud seisukohad ja traditsioonid võistlevad tänapäeval kogu maailmas, et kindlaks teha hinduismi algtõdesid. Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monistid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Kaks tähtsamat jumalat , keda hinduistid kõikjal kummardavad, on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega.Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma (korra, seaduse, õigluse) alalhoidmisega. Sivat ('heaendeline') kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana.Kõige rohkem
· 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti, et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale. · Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi. Keeldumises keisritele rituaalsest austust avaldada võis
· 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti, et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale. · Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi. Keeldumises keisritele rituaalsest austust avaldada võis
Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA
ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva. Vana Testament tõlgiti juba hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi
ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva. Vana Testament tõlgiti juba hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi
· See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist IV Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes · Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega
Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus. Jumalariigi viibimine tekitas mõnedes kahtlusi ja sundis üha enam mõistma Jeesuse kuulutust tõotusena usklikele osaks saavast igavesest elust pärast surma. Maailma lõpp koos Kristuse kohtumõistmisega kõigi surnute üle lükkus kristlaste ootustes üha kaugemasse tulevikku. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Tänu sellele polnud neil võimalik ohvreid tuua Rooma keisrite altaritele. Oma usku pidas kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda paganate hulgas levitada. Teiste jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Neid peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist olid valmis uskuma kõike halba. Ka Rooma riigi võimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, sest keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest
Enamik neid tekste on pärit I sajandist, mõned ka II sajandist, ning kõiki kokku hakati nimetama Uueks Testamendiks. Vana ja Uus Testament moodustavad kristliku pühakirja Piibli. Kristlaste uskumus Jeesuse surmajärgsesse ellu meenutas nii mõnegi teise jumala kohta räägitud müüti surmast ja taasärkamisest. Kristlased ei teinud endi hulka võtmisel vahet. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Nende meelest olid kõik muud jumalused põlastusväärt ebajumalad, kelle austamine oleks tähendanud oma usust lahtiütlemist. Oma usku pidasid kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda muu-usuliste ehk paganate hulgas levitada. 10 Usuti, et põlgus jumalate vastu toob kaasa taevaste karistuse, mis tabab mitte ainult kristlasi, vaid terveid piirkondi. Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist oldi valmis uskuma kõikke halba
Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid monoteistid ja seepärast ei nõutud neilt Rooma jumalate austamist. Kohalikel valitsejatel olid esialgu küllaltki suured õigused. Hiljem määras keiser Augustus Juudamaale asevalitseja prokuraatori. Juudid olid juba pikka aega oodanud messiat ehk Taaveti soost päästjat, kes taastab juutide muistse hiilguse ja lõpetab juutide hädad. 1.sajandil tegutses Palestiinas juudi rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas, et peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige
saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma
· See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist XVI Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes · Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega
loodust jälgides märkab taassündi kõikjal Mikrokosmos (elud, aastaajad, põlvkonnad) ja makrokosmos (kosmose loomine ja lagunemine, aeg) on seotud kõik universumis on omavahel seoses Põhjuslikkuse printsiip ehk karma seob iga sündmust sansaaraga; tsükli sündmused mõjutavad järgnevaid; igaühe tegudel on mingi mõju kogu universumile Tänapäeva hindud võivad olla monoteistid (Brahma, kes avaldub eri kujuna), polüteistid või monistid( kogu reaalsus on üks). Mõnikord usutakse jumalate kolmainsusesse: Visnu tema ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine; selleks kehastub avataarana, kes on üleloomulik loom, inimene või Buddha vms maa peal see on ümberkehastumine. Brahma kõige looja Siva teda seostatakse destruktiivse jõuga; tema hävitab teiste jumalate loodu, et saaks jätkata eluring
annaabi.ee 
