Molübdeen Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi...
Molübdeen Tutvustus • Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass 95,94. • Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes sea...
annaabi.ee 
