Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F Marinetti, Itaalia futurismi manifest. Futurism sai alguse Itaalias, peavooluks kujunes ta Venemaal. (Venemaal 1913.V.Majakovski, vene futurismi manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus. Futurism kujutab: 1) eitab traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust 2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud.
kompromissitut luulet. Alles neljas luulekogu ("Saatja aadress") näitab luuletaja sisulisuse ja vormilisuse arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati Tervikuna ilmus see 1989. aastal Selles kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Minimalistlik Oluline teksti paigutus, sõnade ruumisuhted paberil Kompositsiooni on kavandatud sihikindla analüütilise hoiakuga ja see puudutab nii füüsilist vormi kui ka sisu Analüütilisus tuleb ilmsiks niisiis ka ruumipeegeldustes, omaette teemaks saavad sellised suhted nagu "pealall", "pealsees", "paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev mittepidev" jne
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub
kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid
"olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre. Kirjandusteadlane Rein Veidermann on kirjutanud: "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele
FUTURISM 20.saj oli esimeseks modernistlikuks kirjandusvooluks futurism, mis kujunes välja Itaalias enne I MS. Futuristid eirasid mineviku traditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Loobuti kirjavahemärkidest, kasutati sageli ainult üht liiki sõnu. Futurism leidis laia kõlapinda Venemaal, eriti Majakoski kirjanduses. Futurism kirjandusvooluna hääbus 1924.aastal. KUBISM sai alguse prantsuse maalikunstist 20.saj. alguses ja jõudis sealt ka kirjandusse. Seda kirjandusvoolu iseloomustab selguse taotlus, esemete ja olendite kujutamise taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Sisult oli teise järguline tähtsus, rohkem rõhutati vormi. Voolule pani aluse prantsuse luuletaja Apollinaire, kes püüdis kõigele oma luuletustele anda geomeetrilist vormi, ka loobus ta kirjavahemärkidest. DADAISM kirjandusvool mis oli sürrealismi eelkäija, sai alguse 1916. aastal Sveitsis. Kirjandusvool sai oma nime prantsuse keelest, kus ,,d...
hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast I Maailmasõda ta edasi ei arenenud Muusika Muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. muusika on värske, värviküllane Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Avardusid muusika tämbrilised võimalused Helilooja maalib helidega Claude Debussy (18621918) Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Kirjutas programmilist muusikat eriti klaveripalu Click to edit Master text sty Muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, Second level helistikuline ja helikõrguslik vabadus Third level Teostes peegeldub tema eraelu Fourth level
on väljas vaid üks maal. Seda vaadates kaob ühtakki valgus ning maad võtab pilkane pimedus. Minategelane seisab algul paigal, arvates, et kohe tuleb valgus tagasi, kuid ta eksib. Vaikselt käsikaudu kobades leiab mees tee ühe toani, kus olev valgus tekitab temas suurt kergendust. Peale seda ei võta minategelane valgust enam nii iseenesestmõistetavalt ja hindab rohkem selle olemasolu. “Hingede ööd” on nimetatud eesti esimeseks modernistlikuks romaaniks. Seda iseloomustab unenäolisus, mis teeb teose ümberjutustamise pea võimatuks - kõiki seiku ja tube lihtsalt ei suuda mäletada. Raamat on hea näide sümbolistlikust kirjandusest, mis samuti avab ukse pagulase hingemaailma. Isiklikult pidasin raamatut küll veidi igavaks, kuid lugemine tasus end ära. Seal leiduvad mõtteterad ja ideed panevad rohkem hindama seda, mis mind ümbritseb - perekond, sõbrad, oma riik ja oma keel.
Dostojevski • H. De Balzac • W. Whitman NATURALISM (19.saj lõpp) • Täpne ja erapooletu kirjeldus kõigest: heast, halvast, ilusast, inetust, olulisest, ebaolulisest • Pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad tegurid • Kiretu fotograafiline objektsioon NATURALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • Ē.Zolá UUSROMANTISM JA MODERNISM (19.saj lõpp) Modernism on 19.saj teise poole ja 20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Põhimõtteliselt võib modernistlikuks nimetada iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonile. • Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust • Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega • Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale
Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit.
Järgmised kolm teost olid G.Caccini ,,Amarilli mia bella", F.Schuberti ,,Serenaad" kogumikust ,,Luigelaul" ja G.F.Händeli aaria ,,Ombra mai fù" ooperist ,,Xerxes". Giulio Caccini oli Itaalia päristoluga helilooja, õpetaja, laulja, pillimängija ja kirjanik. Ta oli üks ooperi rajajatest. Üheksas lugu kanti ette vaid harfil ja see oli C.Debussy ,,Arabesk". Claude Debussy oli prantsuse helilooja, keda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Kümnendana esitati M.-A.Charpentier'i ,,Panis angelicus". Marc-Antoine Charpentier oli barokiajastu prantsuse helilooja, kes kirjutas tuntud teoseid erinevatest zanritest. Eelviimaseks oli valitud Eesti enda helilooja Arvo Pärti ,,Vater unser". Pärt, kes on sündinud siinsamas Paides, on rahvusvaheliselt tuntud helilooja. Ta on tuntud oma isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli-tehnika). Lõpetuseks C.Gounod'i ,,Ave Maria", mis põhines J.S.Bachi prelüüd nr
Viiulid mängisid kõrgeid partiisid, trompetid ja sarved olid vaigistatud. Kasutati palju harfi, trianglit, kellamängu ja ka celestat. Tähtsaimad impressionismi heliloojad olid C.Debussy, O.Respighi, E.Satie, P.Dukas, F.Delius ja ka K. Szymanowski. „Impressioon, tõusev päike“ (1872) C.Monet Claude Debussy (1862-1918) C.Debussy oli prantsuse helilooja ning kuulub ühtede tuntuimate heliloojate hulka. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli ka varajase 20.sajandi üks mõjukamaid heliloojaid, kelle esmakordne mittetraditsiooniliste heliredelite ja kromatismi kasutamine ka temale järgnevaid heliloojaid mõjutas. Debussy oli pere viiest lapsest vanim. Tema isa oli poeomanik ning ema õmbeja. Perekond kolis 1867 aastal Pariisi, kuid 1870.aastal põgenes lapseootel ema koos Claude’iga Saksa-Prantsuse sõja eest Cannes’i, kus elas isa õde. Debussy alustas seal 7-aastasena oma klaveriõpinguid, mille
...............5-6 4. Teosed......................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Debussy elu oli koondunud Pariisis, millest oli kiiresti kujunemas Euroopa kultuuri tulipunkt. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed-vannad sageli
K.Klimt-Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistev Viini juugendi esindaja ja üks maailma kuulsaimaid ja hinnatumaid kunstnikke.E.Munch-norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaksV.Kandinsky-vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik, keda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks P.Picasso-hispaania kunstnik, kubismi rajajaC. Debussy- prantsuse helilooja, keda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaksA.Schönberg- juudi soost Austria helilooja, keda võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõunaR.Strauss-saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi-aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kauduCh.Chaplin-oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent.Franz Ferdinand-Austria
· Orpheus (1947) · Agon (1957) 14 Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart- kvindi kooskõlasid
“mina” paljuneb, toimuvad metamorfoosid, muundu- mised; ilmuvad hiiglased, kääbused jms. Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad 6.Levinuim seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus, mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja mõistuslikkust. 7.Postmodernistlike kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post- modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi Uuem Eesti kirjandus Kirjandusmuutused 1990. Aastetel Ühiskondlikud muutused Tehnoloogilised muutused Kaanoni (kvaliteetsed/ tähtsad teosed) muutused Ühiskondlikud muutused NSVL lagunemine Iseseisvate rahvusriikide teke Kapitalistlik turumajandus
Seal taheti pommi ehitada. Seal on mini versioon Odessa treppidest, mis viib tee mereni. Individuaalelamud - Eestis on palju neid. Sõjajärgsel ajal olid arhitektidel hingetõmbepaus. Kõik oli kontrollitud, et mitu tuba ja ruutu võis olla. 45/47 moodustati Eesti arhitektide liit. Alguses kasutati palju Saksa stiili, kõrge kaldega katus ja kikkis katused, tõstetud räästad, otsaviiludel pole räästast üldse. Hiljem läksid majad suhteliselt modernistlikuks. Stiili rikkus oli päris suur. Üleöö võis stiil muutuda. Liialduste likvideerimine. modernismist sai 60ndatel valitsev stiil Eestis. Modernism - Alguspunktiks loetakse Tallinna Laululava. Hakkasid tekkima paneeliehitused, tüüpprojektid, mehhaniseerimine oli suuremas skaalas. Modernism vastandus Stalinismile. Täisnurksed hooned, head puhtad pinnad, suured planeeringud. Tüüpprojektidega suured projekteeritud alad. Teater "Vanemuine" August Volberg +... Teater "Endla"
sündmusi Eestis. Kogu see oli plaanitud järjekordse tiloogiana, aga see etteplaanimine ei jõudnud päris lõpuni kolmas romaan jääb tegemata isiklikel ja hingelistel põhjustel. 40ndatel tekib tal tõsisem kriis, mille käigus kirjutab ta nii lühiproosat kui ka luulet. Kriisiotsingute tulemus on lõpuks romaan ,,Hingede öö". See on romaan, mis annab põhjuse rääkida Ristikivist kui proosaesteetika peamisest teisendajast. Kas pidada seda esimeseks Eesti modernistlikuks romaaniks või ei pigem võiks. Seal on piisavalt palju märke, mis annavad põhjust seda modernistliku romaanina vaadata. See on väga selgelt teistsugune romaan, mis Eesti kirjanduses on ilmunud. Analoogid tulevad hästi välja Euroopalikust modernistlikust kirjandusest. Taustal on: Eliot, Kailas, Hesse, Carroll. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas (mudeldatud ruumis). Sisu antakse edasi peategelase otsingutena.
tollased kirjanikud ja kultuuritegelased. Need võiks samasse konteksti veel asetada. KV: Siin kindlasti mingile faktile lisatakse ilukirjanduslik kommentaar. Interpreteeriv suhtumine on siin väga jõuline. ,,KUUM" Süzee ühel kuumal suvepäeval kohtuvad mingi linna tühermaal kolm noort inimest Ruuben, Eneken ja Ing. Tärkab armastus ja teose alapealkirjaks ongi ,,Lugu noorest armastusest". Seda romaani võiks kutsuda modernistlikuks romaaniks. Siin on mitu tegevuslikku liini Ruubeni onunaisega seotud; onu Leemueliga seotud (see onu on vist mingisuguse aadlisuguvõsa vallaslaps). Ruuben üritab romaani käigus mõtestada tärganud noort, enneolematut armastust. Ta üritab nende õdedega kokku saada (armub Ingi). Kõik see püüdlemine ei vii tegelikult Ruubenit sihile, kuid kogu selle tegevuse käigus arutletakse väga intensiivselt selle üle, mis see armastus on. Proovitakse sellele tundele sisu anda. Ühelt poolt
Jooned, mis lubavad kahelda, mis annavad kahtlemise, kas tegemist on realistliku tekstiga. Kui 60ndate lõpul räägitakse eksistentsialismi mõjudest Eesti proosas, siis Undil need hästi näha.Partei kriitika jätab märkamata noorkriitika märkused. Unt kordab üht põhiskeemi ja armastuskolmnurk toetab seda, esteetiline plaan kogu aeg muutub. 60ndatel nii muutunud, et põhjust rääkida teises perioodis Undi loomingus. Võiks nimetada modernistlikuks Undiks. Selge, et 60ndate-70ndate looming ühtmoodi ja mis pärast tuleb, teistmoodi. Modernistlik Unt - esimesed muutused lühiproosas 66-68. Ka tekste, mis saavad eriliselt tuntuks. 60ndate lõpul "Helgi Sallo lahkumine". Sallo 13 lahkub ruumist. Sallo oli häiritud, et ta sinna sisse tiriti. 60ndate lõpus nii palju ei ole, aga autobiograafiline osa on juures
annaabi.ee 
