selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15
endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. · Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on nt: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng
võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused mälu (mäletamine ja mäluteater, ajalugu sümbolid, toposed (autoriteedid) jt. matkimine mnemotehnilised vahendid, narratiiv. naer, iroonia nali (lollus, narrus, paroodia) ümberpööramine Mis on filosoofia? etümoloogiline vastus Pythagoras: · philós sõber, armuke · sophia tarkus Mis on tarkus? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ... teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A. Taevased asjad: kehalised asjad (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad (teoloogia,
MÄLU FUNKTSIONEERIMISE ALUSE KOLM PROTSESSI: 1) MEELDEJÄTMINE Uue informatsiooni viimine ja kinnistamine mälu uute teaveesinduste moodustamise ja uue teave varem omandatuga seostamine. Omandamise tulemuslikkus sõltub organismi üldisest aktiivsusseisundist, psüühilise aktiivsuse suunamisest meeldejätmisülesandele, omandatava infomaterjali või toimingu soorituse kordamisest, omandatava materjali iseloom ja hulk. mnemotehnilised abivõtted – meeldejätmise ning hilisema meenutamise täiuslikuks muutmine vahetu mälu maht – seostamata teabeühikute maksimaalne hulk mälus (7 +/- 2 kompa) mälus informatsiooni säilitamine on aktiivne protsess repressioon – liiga säga või intensiivne meenutamine on traumeeriv ja lükkab mälust välja asja, mida soovitatakse sinna talletada. (tugevasti ebameeldiv, isiksuse terviklikkust lõhkuv, positiivset minapilti ohustav) 2) SÄILITAMINE
noorukile iidol. Iseloomustavad: uue käitumisviisi omandamine, jäljendatakse siis kui tekib sobib võimalus, sõltub oodatatvatest tagajärgedest ( karistust kaasatoovaid käitumisi välditakse) 1. etapp:märkamine-märgatakse neid mis on huvitavad 2.etapp: meeldejätmine 3.etapp:taastamine- praktiseerimine 4.etapp:motivatsioon- siis kui kaasneb ka tasu jäljendamise eest. Perekriiside- ja konfliktide põhjused, nende ületamise võimalused. 21.Mäluprotsessid, mnemotehnilised võtted, mälu liigid, mäluhäired Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletus. Meeldejätmine on info omandamine, see sõltub paljustki. Näiteks tahtlikust meeldejätmisest(mateljal jääb ise meelde, nii omandatakse palju infot ning pikaks ajaks) ja tahtmatust( materjal on juhuslikku laadi, süsteemne, nõuab pinguutust ja tähelepanu, KORDAMIST) Kordamine- jääb meelde siis kui tehakse pause(luuletus mitme päeva peale)
8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina. Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi. e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused 1. Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu pole treenitav sarnaselt musklitega, kuid mälu saab muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Mnemotehniline võte on meeldejäetava informatsiooni lülitamine laiemasse konteksti. Meeldejäetav info grupeeritakse üldisemate kategooriate alla, esitatamine värssidena ja tähenduslikult kõlavate akronüümidena. Keerulisem mnemotehniline võte on paigutus-
! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Vahendatud tunnetus · Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. · Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? · Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid · Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. · Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng
pöörata), võidan- kaotan meetod (üks pooltest kasutab võimu), kaotan- kaotan meetod (eesmärk on teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita
asi(meloodia) 2. Meetodite küsimus Millised on need meetodid, millega on võimalik filosofeerida? Filosofeerimine on mõtlemine Võime/hingejõud Zanr/vorm Meetod Mõtlemine Arutlus Õiged arutluse reeglid Kujutlusvõime Kirjanduslik tekst/kõne Metafoorid ja kujundid Mälu(mäletamine ja Mäluteater, ajalugu Sümbolid, mnemotehnilised matkimine) vahendid(mälus saavad kujundid tervikuks), toposed(autoriteedid) Naer, iroonia Nali(lollus, narrus, paroodia) Ümberpööramine 3. Etümoloogiline vastus Pythagoras Philosophia: philos armuke, sõber, sophia tarkus Filosoofia on tarkuse sõber või armuke
juhendamise kogemuse kaudu Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng
Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam. kasut akronüüme (spekri värvid pere ootab kitselt raha sulane temalt liha) Tugisõnad kasut. taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase. (Üks ühine; kaks kahtlane intelligentsuse alapunktide meelde jätmine ühtne, kahtlane jne) Võtmesõnad soodustavad kahe sõna assotsiatiivse seose kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne
Sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ja reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud märgiliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse; mõlemad protsessid arenevad paralleelselt kogu elu. Sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid. Märgisüsteemid: keel; mnemotehnilised võtted, loendamise võtte; algebra sümbolid, kunst, kirjutamine; skeemid, diagrammid, kaardid, joonised; ja muud kokkulepitud märgid. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutatavad märgisüsteemid? Arengu allikaks ei ole laps ise ega kultuurilised vahendid, vaid interaktsioon lapse ja vahendite kasutamise vahel. Areng laps hakkab kasutama kultuurilisi vahendeid.
suuname oma õppimist). Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Paljudel õpilastel ei kujune ilma kõrvalise abita isegi oskust jälgida oma õppimist endale küsimuste esitamise ja neile vastamisega. 11. Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu ei ole treenitav sarnaselt musklitega. Ometi saab mälu muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Enamiku mnemotehniliste võtete kasutamine rajaneb meeldejäetava informatsiooni lülitamisel laiemasse konteksti. Lihtsamateks mnemotehnilisteks võteteks on meeldejäetava informatsiooni grupeerimine üldisemate kategooriate alla, esitamine värssidena ja
Sündmustega seotud ülesanded peavad olema seostatud kindla tunnusega (sündmusega). Ajaga seotud ülesanded peavad olema seotud teatud ajalise tunnusega. Sündmustega seotud tunnuste kasutamine prospektiivses mälus näib olevat hõlpsam kui nähtustega seotud tunnuste kasutamine (Einstein & McDaniel, 1996). Üldse on püstitatud oletusi, et prospektiivne ja retrospektiivne mälu võivad olla käsitletavad kui täiesti erinevad süsteemid. Mälutehnikad ehk mnemotehnilised võtted ehk mnemoonikad Ilma igasuguse kahtluseta allub mälu hästi õppimisele ja harjutamisele. Oma mälu on võimalik sihikindla harjutamisega parandada igas eas. Sõnalise materjali organiseerimiseks on soovitav kasutada selle riimimist. Selle seaduspärasuse mitteteadlik kasutamine rahvaluules on säilitanud meile tohutu koguse suulist pärimust kirjakeele eelsest ajast, mis muidu oleks päästmatult kadunud.
annaabi.ee 
