Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma seintega absoluutselt elastsed-muutub aainult kiiruse suund, molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. 6. Milline on mkt teooria põhivõrrand, rõhu ja keskmise kineetilise energia seos, tähised valemis? p=m0nv2/3 p-rõhk, n-konts, v2-kiiruste ruutude keskmine p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js
5. Massiühik SI süsteemis kilogramm (kg) 1l puhta vee mass 4oC juures ( on suurim) etalon tehti. 6. Võnkumise liigitus: vabavõnkumised süsteemisiseste jõududega; sundvõnkumised välise jõu mõjul. II RÜHM 1. Kiirendus näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. tähis a valem a vektor = v vektor/ t , ühik 1m/s 2. Raskusjõud 3. Kineetiline energia 4. Impulsimoment 5. MKT põhiväited Aine koosneb osakestest; Osakesed on pidevas kaootilises liikumises; Osakeste vahel on vastastikmõju. 6. Isoprotsessid Protsessid, kus üks makroparameeter ei muutu. Jaguneb: isotermne, isotoopiline, ... 7. Võimsuse ühik 8. Newtoni I seadus 9. Gaasid MKT põhjal 10. Ülesanded 3.16 Antud: F=150N; s=20m; =60°
FAO Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg'-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl
masinistid. 9 4. Töökeskkonna parandamine Monotoonne korduvliigutustega töö terviseriskide üldisel hindamisel tuleb üksteisega seostaga järgmised tegurid ja neid ühtlaselt hinnata: töötsükli kestus, samade liigutustega töötsüklite protsent või sarnaste liigutuskombinatsioonide koguarv minutis, MKT rütm ja kestus ning raskendavad tegurid. Põhielemendid on korduvliigutuste koguarv ajaühiku kohta ning raskendavate tegurite kestus ja olemasolu: Tööd hinnatakse töötsükli, sama liigutust nõudva töötsükli proportsiooni või minutis tehtavate korduvliigutuste koguarvu alusel, mis pingutavad samu lihasgruppe. Töö sisaldab terviseriski, kui tööülesannet korratakse enam kui 3-4 tunni jooksul päevas. Samuti võib ka vähem sisaldada terviseriski.
9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT - jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg?-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained ERINEVUS Krabi valgel ja pruunil lihal Toitaineline koostis Tänan Tähelepanu eest!
FÜÜSIKA I KONTROLLTÖÖ (II KURSUS) 1) Mis on molekulmass, tema tähis ja ühik? Molekulmass on ühe molekuli mass. Tähis m0 Ühik 1 kg 2) Mis on mool, tema tähis? 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Tähis 1 mol 3) Ainehulga mõiste, tähis ja ühik? Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis (nüü) Ühik 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis M Ühik kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA 5) Molekulide konstruktsioon, tema definitsiooni valem ja ühik. Molekulide konstruktsioon näitab 1 m³ olevate molekulide arvu. Tähis n Ühik 1/m³ n = N:V 6) Mis on mikroparameetrid? Too näiteid nende kohta. Ikroparameetrid on molekuli iseloomustavad parameetrid. Näited: M molaarmass; m - 1 molekuli mass; n molekulide konstruktsioon jne... 7) Mikroparameetrite seos ma...
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide k...
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K) (joonis) MKT põhipostulaadid 1) Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulide läbimõõdust 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane o MKT põhivõrrand (+ valem) ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga 1 ruumalaühikus. p= nm v 2 3 p=2/3nUk o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.
seega kui P = ATR > AVC, siis edasi toota või jätkata tootmist tingimusel kahjum < TFC Sulgemishind on turuhind, mis katab täpselt muutuvkulud AVC, kuid mitte rohkem. Firma vaatevinklist ükskõik, kas jätkata tootmist või ei majanduskahjum = püsikulu TFC kogukulu TR = (kogu)muutuvkulu (T)VC sulemishind Psulgemis=AVC LR-s perioodil on kasumi saamise tingimused MKF ja TKF jaoks ühesugused. Kuna sisenemisbarjäärid ei takista uute firmade tulekut turule, mis MKT tingimustes võivad uued turule tulnud firmad tõmmata ära olemasolevate firmade tarbijaid ning selliselt vähendada iga MKF nõudlust. See toimub seni, kuni majanduskasum saab LR tasakaalupunktis võrdeks nulliga. LR toodab monopolistliku konkurentsi firma MKF tasuvuspunktis e kasumilävel, kus majanduskasum = 0 ning saadetakse ainult normaalkasumit MKF ei tooda minimaalse keskmise kogukuluga (P = ATR = ATC, kuid P ei võrdu ATCmin) Pikal perioodil LR
- vedeliku voolukiirus - vedeliku viskoossus Vooluhulga andurid. Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool- on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest(aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid), molaarmass on ühe mooli mass Tähis: M, Ühik: g/mol o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukulug...
ülekandumises ühest süsteemi osast teise. Need toimuvad molekulide soojusliikumise ja moleulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Ülekandenähtused on pöördumatud protsessid, mille käigus toimud süsteemi eri osade parameetrite ühtlustumine. Protsessid toimuvad suurema tõenäosusega oleku suunas. Ülekandenähtused võimaldavad tõestada kaudselt MKT väiteid. PINDPINEVUS Pindpinevus on nähtus, mis väljendub pinna omadused kokku tõmbuda, st omandada minimaalset võimalikku pinda. Pindpinevus seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Jõudu, misa kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele nimetatakse pindpinevusjõuks. F = l F Pindpinevusjõud 1N
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v: ...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
Tehniline dokumentatsioon Viiruskaitsed Sisukord Ülevaade......................................................................................................................................2 Populaarsemad programmid................................................................................................... 2 AVG....................................................................................................................................2 ESET NOD32..................................................................................................................... 3 Avast! Antivirus..................................................................................................................3 Avira AntiVir Personal....................................................................................................... 4 Microsoft Security Essentials...................................................
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET...........................................................................................
voolava vedeliku joas. 7. Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: torustiku pikkus/ristlõige/pinnakaredus liidete arv torustikus vedeliku voolukiirus vedeliku viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. 11 SOOJUSFÜÜSIKA 12. MKT JA TERMODÜNAAMIKA 1. MKT kolm põhipostulaati Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulidelineaarmõõtmetest(läbimõõdust) 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane 2.Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud)
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täie...
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
