Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma seintega absoluutselt elastsed-muutub aainult kiiruse suund, molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. 6. Milline on mkt teooria põhivõrrand, rõhu ja keskmise kineetilise energia seos, tähised valemis? p=m0nv2/3 p-rõhk, n-konts, v2-kiiruste ruutude keskmine p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js
5. Massiühik SI süsteemis kilogramm (kg) 1l puhta vee mass 4oC juures ( on suurim) etalon tehti. 6. Võnkumise liigitus: vabavõnkumised süsteemisiseste jõududega; sundvõnkumised välise jõu mõjul. II RÜHM 1. Kiirendus näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. tähis a valem a vektor = v vektor/ t , ühik 1m/s 2. Raskusjõud 3. Kineetiline energia 4. Impulsimoment 5. MKT põhiväited Aine koosneb osakestest; Osakesed on pidevas kaootilises liikumises; Osakeste vahel on vastastikmõju. 6. Isoprotsessid Protsessid, kus üks makroparameeter ei muutu. Jaguneb: isotermne, isotoopiline, ... 7. Võimsuse ühik 8. Newtoni I seadus 9. Gaasid MKT põhjal 10. Ülesanded 3.16 Antud: F=150N; s=20m; =60°
FAO Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg'-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl
pikaajalist üksinda töötamist. Ohutegurid töökeskkonnas ohustavad töötaja tervist siis, kui ei ole võetud kasutusele meetmeid nende vältimiseks või vähendamiseks. Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui võime seda nimetada tõeliselt ergonoomiliseks töökohaks. 4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö Monotoonne korduvliigutustega töö (lüh MKT) sunnib töötajat ilma katkestuseta tegema üha uuesti ja uuesti samu liigutusi. Sellist tööd tehes on otsustusõigus oma töö üle vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime. Monotoonset korduvliigutustega tööd võib iseloomustada järgnevalt: Töö seondub konkreetse kohaga, halvemal juhul teostatakse liigutusi sundasendis. Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist kontsentreerumist. Tööd tehakse kiires rütmis.
9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT - jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg?-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl
Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid
Aineosakeste vahel on vastastikmõju. 10)Milline on ideaalse gaasi mudel? Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulid on punktmassid (molekuli mõõtmed puuduvad). Molekulide põrked vastu nõu seina on absoluutselt elastsed (põrkel kiirus ei muutu). Molekulide vastastikmõju puudub (tähtsusetult väike). 11) Millest on tingitud gaasi rõhk nõu seinale? Gaasi rõhk on molekulide löökidest nõu seinale tingitud jõud pinnaühiku kohta. 12)Kirjuta molekulaarkineetilise teoria (mkt) põhivõrrand, selgita selles olevate tähtede tähendusi. . p = 1/3 m0 n v ² p gaasi rõhk (Pa) m0 1 molekuli mass (kg) n molekulide konstruktsioon (1/m³) v 1 molekuli keskmine kiirus (m/s) 13)Mkt põhivõrrandi abil selgita, millest sõltub rõhk ja milline see sõltuvus on? Mida suurem on molekulide kiirus, seda suurem on rõhk. Selleks tuleb temperatuuri tõsta. 14)Millised on rõhu ühikud? Nende omavaheline seos.
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide k...
o Bernoull’i võrrand ja sellest järeldused (+ valem ja joonis)see on energia jäävuse seadus, Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus, Reservuaarist välja voolava vee kiirus on niisama suur, kui on lõppkiirus veetaseme ja väljavooluava kõrguste vahele vastavalt kõrguselt kukkumisel o Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika uurib soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Molaarmass on seega ühe mooli mass
kulgeb noolega näidatud suunas, on töö paisumisel (ülemine kõver) suurem kui töö kokkusurumisel (alumine kõver) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. pV =nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K) (joonis) MKT põhipostulaadid 1) Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulide läbimõõdust 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane o MKT põhivõrrand (+ valem)
vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on konkreetne turukoht (institutsioon), teatud ajal ja paigas toimub müüjate- ostjate vahetu või kaudne kohtumine kaupade ostuks ja müügiks. Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sellist turgu võib jagada nelja põhikatekooriasse: täieliku konkuretsi turg (TKT) monopolistliku konkuretsi turg (MKT) oligopol monopol (Tootmis)teguriturg, ressursiturg, (tootmis)sisendite turg on maa-, töö-, kapitaliturg. Teguriturgu iseloomustab müüjate suur arv. Tüüpilised turustruktuurid: täieliku konkurentsi turg (TKT) monopson oligopson muud juhud (bilateraalne monopol) Efektiivne turg on turg, kus hinnad peegeldavad täielikult ning viivitusteta nõudlust ning pakkumist, soodustades selliselt hüviste ja
- vedeliku viskoossus Vooluhulga andurid. Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool- on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest(aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid), molaarmass on ühe mooli mass Tähis: M, Ühik: g/mol o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid
•• torustiku pikkus / ristlõige / pinnakaredus •• liidete arv torustikus •• vedeliku voolukiirus •• vedeliku viskoossus Viskoossus – vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt). § Tekkepõhjuseks on molekulide vahelised jõud. Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted •Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika •(Üldine soojusõpetus) on ehitatud katselistest üldistatud tulemustest saadud seaduste peale Ei r • äägi aine siseehitusest Makroparameetrid temperatuur, • rõhk, mass, ruumala Rohkem • üldine
Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MR=MC ja p>minimaalne ATC 19
Tähis M, ühik 1 g/mol M = m0NA M molaarmass m0 molekuli mass, aatommass NA Avogadro arv SUHTELINE MOLEKULMASS Aine suhteline molekulmass on molekuli massi suhe aatommassiühikuga. See on ühikuta suurus. Tähis Mr Mr = mo Mr suhteline molekulmass ühikuta suurus u mo aatommass u - aatommassiühik MKT PÕHIVÄITED · aine koosneb osakestest · osakesed on pidevas kaootilises liikumises · osakeste vahel on vastastikmõju * ÜLEKANDENÄHTUSED Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise. Need toimuvad molekulide soojusliikumise ja moleulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre.
iü= 950/22=43,2 b)iü=ired*ikett=> ikett= iü/ ired=43,2/30=1,44 Väikesel hammasrattal soovitatav väjim hammaste arv on 17, võtan väikse hammasratta hammaste arvuks z1=21. 2. Leian pöördemomendid reduktori hammasrattastel ja Ketihammasrattastel: P=M=>M=P/ M-pöördemoment Mem=Pem/ em=2200/100=22 (Nm) Mred2= Mem* ired=22*30=660 (Nm) Mem= Mred1 Mred2=Mkett1 Mkt= Mkett2=Mred* ikett=950*1,44=950,4 (Nm) 3. Leian vedavale kettirattale mõjuva jõu: Fkett1=125 Mred2 Fkett1=125660=3211 (N) 3,2 (kN) 3 4. Valin reduktori võllid: a) Vedava võlli: D-sisse tulev võll=20 Dlaager=25 Laager-305 b) Veetav võll: Dhammasratas=40 Dlaager=35 Laager-307 Dkettirattas=32 Kettülekanne: 1
Kütuse põlemisel vabanevat soojushulka arvutan valemist Q=Km. Adrekaatolek : tahkis-osa. paiknevad tihedalt,korrapäraselt,vastastikm. Tugev,liiguvad võnkudes ümber mõttelise punkti,mida vahetavad karva. Vedel-os. paiknevad tihedalt,vastastikm, tugev,liiguvad võnkudes ümber mõttelise punkti,mida vahetavad sageli. gaas-os. piknevad hõredalt,korrapäratult,vastastikm, nõrk(ainult põrgetelt),osakesed korrapäratult,põrkest põrkeni mööda sirglõike. Aineehituse mudel MKT-s tugineb 3põhiväitel-aine koosneb osakestest;osakeste vahel on vastastikmõju(tõmbumine,tõukumine);osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. Sulamissoojus-näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine aulamiseks v tahkumiseks. Elektrilaeng-füüsikaline suurus,mis iseloomustab elektrilist vastastikmõju q=ne. Ühik-1C ! Elektrilaeng näitab,kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Laengute vastastikmõju seadus-Sama nim. tõukuvad,eri nim. tõmbuvad.
A = Fs cos ( F s ) v= V q t 1 A Fs K = m 0u 2 (MKT põhivõrrand) N = = = Fv v = R 2 I = (Ohmi seadus kogu vooluringi t t = 2 R +r 1 2 K = mv 2
Viimases üldtestis (veebruar 2009) saavutas Avira Advanced taseme, Advanced+ tase jäi saavutamata valetuvastuste tõttu. Viimases süsteemi ressursinõudlikkuse testis saavutas Avira Advanced+ taseme. · Programmi saab alla laadida aadressilt www.free-av.com. Allalaetud faili käivitamisel avaneb programmi paigaldamise ja esmase seadistamise võlur Microsoft Security Essentials (http://www.microsoft.com/security_essentials/support.aspx?mkt=en-us) · Microsoft Security Essentials pakub reaalajakaitset viiruste, troojate, usside, nuhkvara ja kõikvõimaliku muu pahavara eest. Programmi on ühendatud ka protsesside käitumist analüüsiv signatuuriteenus, mis otsib arvutist pahavarale sarnanevaid tegevusi ja kahtluse korral võtab ühendust Microsoft serveritega, et kinnitust saada, kas tegu on tõepoolest pahalasega või kõigest valehäirega (false positive). Ehkki
tegevusele Turustruktuur Ettevõtet Toodang Turule Mõjuvõim Toodangu e arv sisenemin hinna üle näited e TKT palju homogeenne kerge hinnavõtja põllumajandus väikseid e saadused MKT palju diferentseeritu kerge väike tesktiilitooted väikseid d Oligopol väike arv diferentseeritu raske hinnakujundaja arvutid, teras d Monopol üks unikaalne raske hinnategija veevarustus
kannatab ühiskonna tootlikkus; tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. 8 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ Monotoonne korduvliigutustega töö (lüh MKT) sunnib töötajat ilma katkestuseta tegema üha uuesti ja uuesti samu liigutusi Sellist tööd tehes on otsustusõigus oma töö üle vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime Monotoonset korduvliigutustega tööd võib iseloomustada järgnevalt: Töö seondub konkreetse kohaga, halvemal juhul teostatakse liigutusi sundasendis Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist kontsentreerumist Tööd tehakse kiires rütmis
voolava vedeliku joas. 7. Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: torustiku pikkus/ristlõige/pinnakaredus liidete arv torustikus vedeliku voolukiirus vedeliku viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. 11 SOOJUSFÜÜSIKA 12. MKT JA TERMODÜNAAMIKA 1. MKT kolm põhipostulaati Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulidelineaarmõõtmetest(läbimõõdust) 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane 2.Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud)
b. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest ja monopoli elemendid tulenevad madalatest sisenemisbarjääridest xxx c. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest firmade arvust turul ja monopoli elemendid tulenevad sellest, et firmad on hinnakujundajad d. täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest ja monopoli elemendid kõrgetest sisenemisbarjääridest ???20) Lühiperioodi tasakaal MKT-l, kus saadakse majanduskahjumit on kujutatud a. d) joonistel b ja c b. joonisel b c. joonisel c d. joonisel a 21) Kui mõned firmad tulevad MKT-le, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad a. jäävad paigale xxx b. nihkuvad vasakule c. murduvad punktis, kus tootmine annab maksimaalse kasumi d. nihkuvad paremale 22) Joonisel on toodud tootmisfunktsioon. Tehnilise progressi puhul: a. ei pruugi mingit nihet toimuda b
Gaasi rõhk p=2/3nEk 1Pa=1N*m2 ; 1at=9,81N*m2 ; 1mmHg Absoluutne temperatuur T=t+273 , t=T-273 0K=-2730C Molekulide kineetiline Ek=3/2kT Ek=1J ; T=K ; k=1,28*10-23J/K Energia ja temperatuur Tihedus Ruumala Mass Gaasi rõhk ja temperatuur Ideaalse gaasi pV=m/MRT olekuvõrrand Gaasi üleminek ühest p1V1/T1 =p1V1/T1 olekust teise Kilomoolid gaasi koguses pV/T=R 2.Seadused ja põhiprintsiibid: MKT võrrand ja alused- p=1/3*m0*n*v2 1)gaas koosneb molekulidest 2)molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3)molekulide vahel on vastastikmõju Ideaalse gaasi olekuvõrrand-pV=m/MRT Isoprotsessid- Isoprotsess on gaasi oleku muutus, kus üks olekuparameetritest p, V, T jääb muutmatuks, aga teised muutuvad Isoprotsesside tunnused, graafikud, valemid, seadused: ISOTERMILINE ISOBAARILINE ISOK(H)OORILINE
Monopolistlik konkurents Pikal perioodil saavad monopoolselt konkureerivad firmad üksnes normaalkasumit kuna konkurents sunnib neid tootma minimaalse keskmise kuluga. VALE MKF maksimeerib oma kasumi võrdsustades oma toodangu hinna piirkuluga. VALE (keskmise kuluga) Mkf saab majanduskasumit kuna pikal perioodil eksisteerivad monopolistliku konkurentsi turul (mkt) tugevad sisenemisbarjäärid. VALE Kui mkf on pika perioodi taskakaalupunktis ja tema keskmine kulu on 120 krooni peab tema toodangu hind olema samuti 120 krooni. ÕIGE Monopolistlik konkurents tähendab suurt arvu firmasid mis toodavad diferentseeritud toodangut. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste seda elastsem on MKFi toodangu nõudlus Kui MR on negatiivne, on nõudlus mitteelastne
keskmise muutuvkulu Monopolil ei ole pakkumiskõverat HINNADISKRIMINATSIOON: toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevustega HINNADISKRIMINATSIOONI LIIGID: 1. Täielik hinnadiskriminatsioon 2. Mittetäielik hinnadiskriminatsioon II MONOPOLISTLIK KONKURENTS MONOPOLISTLIK KONKURENTSITURU (MKT) TEOORIA ALUSEPANIJAD: EDWARD CHAMBERLIN (USA) JOAN ROBINSON (INGLISMAA) MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TUNNUSJOONED: 1. Paljude tootjate olemasolu 2. Diferentseeritud kauba tootmine 3. Madalad sisenemisbarjäärid MONOPOLISTLIKULT KONKUREERIV FIRMA (MKF) ON HINNAKUJUNDAJA MKF-I NÕUDLUSKÕVER on elastsem kui monopoli nõudluskõver, aga vähem elastsem kui TKF-i nõudluskõver KASUMIT MAKSIMEERIVA KOGUSE MR = MC
)) vastastikuse asendi tôttu. 1. Ep= m . g . h (J) 2. Ep= (k . x2) / 2, kus: h - on kôrgus alusest, mille suhtes energiat leitakse; k - on (vedru) jäikus (N/m); x - keha pikkuse muutus (m); g = 9,8 m/s2 70. Energiat ei teki ega kao, vaid ta muundub ühest liigist teise vôi läheb ühelt kehalt teisele. Vôimsus näitab, kui suurt tööd suudab masin teha ajaühikus. P = N = A / t (W); N = F . v Vôimsus on 1W(vatt), kui ühes sekundis tehakse 1J tööd. Aine ehitus MKT pôhiseisukohad: a) Ained koosnevad molekulidest, aatomitest, ioonidest - väikestest osakestest. b) Need osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. c) Osakesed môjuvad üksteisele tômbe- ja tôukejôududega. Iga aine vôib olla kas tahkes, vedelas vôi gaasilises (plasma) olekus. Aine agregaatolek sôltub tema temperatuurist ja välisrôhust. Tahkes olekus (pôhiliselt kristallilistes kehades) on molekulide paigutus korrapärane, vahekaugus vôrreldav
annaabi.ee 
