Kui üks kord TSD juba tehtud ja pidevalt makstakse sama tasu, siis saab Lisa 1 eelmised andmed aluseks võtta ja siis on TSD esitamine väga lihtne. Selleks tuleb minna kõigepealt e-maksuametisse, valida: deklaratsioonid- TSD-TSD eelistused ja seal kõigile kolmele kohale linnukesed lisada. Ja seejärel lisa 1 täitmisel valida "võta aluseks varasem lisa 1". Ülejäänud lisad muutusid vähem. Lisad 2 ja 3 on mitteresidentide kohta, neid läheb harvem vaja. Lisa 2 mitteresidentidele makstud tasude deklareerimine ja lisa 3 mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum. Lisa 4 seal tuleb deklareerida erisoodustused. Maksud arvutab programm ise, endal tuleb vaid õiged summad õigetesse lahtritesse panna. Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms tehtud annetustetarbeks, alumine pool esinduskulude deklareerimiseks. Päris
4500.0 Valitsussektorisisesed eraldised 220 000 220 000 0 0 0 0 220 000 Eesti Keele Instituut 220 000 220 000 0 0 0 0 220 000 4500.9 Mitteresidentidele 2 287 254 2 287 254 0 0 0 0 2 287 254 rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 2 287 254 2 287 254 0 0 0 0 2 287 254
maksuvaba miinimum, millest tulumaksu maha ei võeta. • Maksuvaba tulu 2015.a on 1848 eurot (154 eurot kuus) ning maksumäär 20%. • Eelnevatel aastatel oli maksumäär 21% • Praegu kehtib Eesti äriühingu kasumi maksustamisel kaks olulist printsiipi: esiteks ei maksustata äriühingu kasumit selle tekkimisel, vaid jaotamisel ning teiseks maksustatakse vaid seda osa kasumist, mis väljub Eesti ettevõtlusest, see tähendab mitteresidentidele ja residentidest füüsilistele isikutele makstud dividende. Kuna tulu asemel hakati maksustama väljaminekuid, võib uut tulumaksuseadust nimetada ka “kulumaksuseaduseks” 10 Eestis arvatakse tulumaks maha… • Palgatulult • Ettevõtlustulult • Kasu vara võõrandamiselt • Kindlustushüvitiselt ja • Rendi tulu ja litsentsitasud
investeering, mis moodustab investeeringuobjekti aktsia või osakapitalist vähemalt 10%. Portfelliinvesteering need on ivesteeringud, mis ei kuulu otseinvesteeringute määrakuse alla. Emaettevõte kokkuleppeliselt loetakse ühe firma osalust teises ettevõttes emaettevõtteks, kui tema osaluse määr on vähemalt 10%. Valitsussektor siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud valitsusasutused: keskpank, saatkonnad, riiklikud fondid jms. Välisaktiva residentide nõuded mitteresidentidele. Nt on välisaktivateks residentpankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jms tehingud. Välispassiva - on mitteresidentide nõuded residentidele, nt Eesti mitmesugused välisvõlad, samuti mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jm passivad. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida
igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus) 11. Investeerimine ja investeerimisjoon 12. Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal? a. 13. Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu? Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige
Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseid, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Impordis arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele. Puhas majanduslik heaolu - näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja ja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Negatiivsete välismõjude all peetakse silmas eelkõige keskkonna reostust ja ühiskondlikku ebastabiilsust.
Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseid, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Impordis arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele. Puhas majanduslik heaolu - näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja ja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Negatiivsete välismõjude all peetakse silmas eelkõige keskkonna reostust ja ühiskondlikku ebastabiilsust.
6.3. Ekspordihinnaindeks (%) 4,2 -3,7 6 9,8 1,8 -1,1 -2,6 -3,9 -0,5 5,5 6.4. Impordihinnaindeks (%) 5,8 -5,4 9,1 11,2 4 -1,6 -2,2 -3,8 -2,3 4,5 10 Turism ja majutus 10.1 . Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln eur) 807,7 780,2 809,3 897,4 1005 1226 1366 1310 1345 1436 10.2 . Reisiteenuste ost (import) mitteresidentidelt (mln eur) 550 433,1 477,7 579 620,1 797,2 884,9 917,6 1048 1086 10.3 . Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 3545 10.4
193, 188, 173, 171, 200, 207, 208, 9.1. Sõitjatevedu (mln sõitjat) 4 2 7 4 7 216 211 214 5 3 9.2. Kaubavedu (mln t) 89,6 67,7 79,1 81,1 78,1 78,7 75,1 66,2 65,4 55,2 10 Turism ja majutus 10. Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln 807, 780, 809, 897, 143 1. eur) 7 2 3 4 1005 1226 1366 1310 1345 6 10. 433, 477, 620, 797, 884, 917, 108 2
See näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri, aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega ning aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. Välisvarad (välisnõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nendeks nõueteks võivad olla näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. 3 Nüüd tuleks veel lahti seletada mõisted, mis puudutavad residentsust.
Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren. Intressid ja kohustistasud Muud kulud 15 maakonda: Hiiumaa Kärdla Saaremaa Kuressaare Harjumaa Tallinn Lääne-Virumaa Rakvere Ida-Virumaa Jõhvi Läänemaa Haapsalu Raplamaa Rapla Järvamaa Paide
· Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega. · Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing (v.a. ainult raha liikumine). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. Välisvarad (-nõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega. Vastandina on suletud majandus eelkõige siseturule orienteeritud
Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren. Intressid ja kohustistasud Muud kulud 15 maakonda: Hiiumaa – Kärdla Saaremaa – Kuressaare Harjumaa – Tallinn Lääne-Virumaa – Rakvere Ida-Virumaa – Jõhvi Läänemaa – Haapsalu Raplamaa – Rapla
Netoinvesteeringud mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Investeeringud aktsiatesse, võlakirjadesse, rahvamajanduse arvepidamise antud mõiste alla ei kuulu. EKSPORDIS arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseod, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Residendid on indiviidid või juriidilised isikud, kelle majandushuvid on antud majandusterritooriumiga seotud ühe aasta või pikema aja jooksul. IMPORDIS arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele. Rahvamajanduse seisukohalt pakub huvi just netoeksport, mis on kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. 1
lähtudes KAHEKORDSE KIRJENDAMISE PÕHIMÕTTEST ning TEKKEPÕHISEL ALUSEL. Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, s.t. netokirjetena. Maksebilansis kajastatakse välisaktivate suurenemine (k.a. reservid) "-" märgiga ning vähenemine "+" märgiga. Välispassivate suurenemine kajastub "+" märgiga ning vähenemine "-" märgiga. Välisaktiva (välisnõuded) residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Välispassiva (väliskohustused) mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. F.o.b. hind (ingl. free on board) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning
puudujääk. Impordi ülekaal ekspordi suhtes. Jooksevkonto kajastatakse kõigi kirjete deebet- ja kreeditkäibed eraldi. Kajastab kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning jooksevülekandeid. Koosneb väliskaubandusbilanss, teenuste bilanss, tulude bilanss ja ülekannete bilanss. Deebetkirje negatiivse märgiga, näitab ressursside kasutamist Kreeditkirje positiivse märgiga, näitab finantsressursside suurenemist Välisnõuded residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. Põhikaubanduse süsteem kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Otseinvesteeringud Eesti maksebilansis investeeringud, millega kaasneb investori oluline
5. Isiklik tulu E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja teenuste D turuväärtus, millest on maha arvatud ärakulutatud tootmisvahendite korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon). 6. Kasutatav tulu F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millele on liidetud nii netotulud välismaalt kui ka jooksvad netoülekanded välismaalt, see A on residentide poolt saadud ja mitteresidentidele makstud summade vahe Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk;
Mitteresidendi puhul on maksuobjektiks Eestis toimunud ettevõtlusest saadud tulu (TMS § 29,lg.3). 24 JI: Residendist ettevõtete (juriidilise isiku) tulu Eestis ei maksustata, kuid maksuobjektiks on ettevõtte poolt tehtavad erisoodustused, dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksed füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning mitteresidentidele, annetused ja kingitused, vastuvõtukulud (va lubatud piirides), ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 3.2.1. Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud FIE: Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Kulu loetakse ettevõtlusega seotuks, kui see on tehtud
mõõdavad investeerimis- ehk kapitalikaupadele lisandunud voogu. Makromajanduslikus mõttes tähendab investeerimine masinate ja seadmete soetamist, elamute ostu jne. ning kaubavarude soetamist. Aktsiate ja võlakirjade ostmine, mida sageli peetakse investeeringuks, rahvamajanduse arvepidamise antud mõiste alla ei kuulu. Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseod, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Residendid on indiviidid või juriidilised isikud, kelle majandushuvid on antud majandusterritooriumiga seotud ühe aasta või pikema aja jooksul. Impordis arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele. Rahvamajanduse seisukohalt pakub huvi just netoeksport, mis on kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. 1.39 Tulude kulude ringkäik majanduses.
korras. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine - Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi.
annaabi.ee 
