liitumine Markovnikovi reegli järgi vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga. Hüperkonjugatsioon · Hüperkonjugatsioon on resonantsi üks vorme. · Toodud hüperkonjugatsioon, kus osaleb katioon, kannab positiivse hüperkonjugatsiooni nime ja on oluline ennekõike karbokatioonide osalusel toimuvates reaktsioonides. · Tuntakse ka negatiivset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb negatiivse laenguga ioon ja mittepolaarset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb radikaal. 10 Hüperkonjugatsioon H H H C H+ H C H C C C C
oksüdeerimisreaktsioone. Benseeni sp2-hübridisatsioonis süsinikkude p-orbitaalid kattuvad ja mittepolaarse konjugatsiooni tõttu moodustuvad ühtse -elektronsüsteemi. Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4 Aromaatsed on ka heterotsüklid, millede p-orbitaalil asuv mittesiduv elektronpaar võib anda oma elektronpaari või mitte anda -elektronsüsteemi ja nii täita Hückeli kriteeriumi. Pürrool n=?, elektrondie arv 6
Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne. Mida polaarsem seda suurem interaaktsioon. 2x kaugemal interaktsioon 8x nõrgem. Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on ka dipool-dipool interaktsioonid veelgi nõrgemad: osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsalt. 2x eemal 64x nõrgem. Dipool-indutseeritud polaarne molekul indutseerib mittepolaarset molekuli. Vesinikside koosneb H aatomist kahe väikeste mõõtmete ja suure elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37. Selgitage, millest sõltub ioon-dipool ja dipool-dipool vastastikmõju suhteline tugevus. Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks
Vedelik+lahustumatu gaas (seebivesi+õhk). Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Elektrolüüt aine, mis lahuses (või sulas olekus) on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest(dipoolsetest) molekulidest koosnev aine. Ioonilised aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine. Elektrolüüdi lahus ioone sisaldav lahus. Lahuse elektrijuhtivus on tingitud lahuses olevate ioonide suunalisest liikumisest elektriväljas. Hape liitaine, mis koosneb vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happed on ühendid, mis loovutavad
üksikut molekuli. Tahkes ja vedelas olekus, ioonilise sidemega ainetes, molekule ei eksisteeri. Gaasilises olekus on molekulid mõeldavad, kuid ioonikristallid on kõik väga kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist. Kovalentne side side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad elektronpaari. H* *H H:H Kovalentses sidemes eristatakse polaarset ja mittepolaarset sidet. 7 Polaarne kovalentne side. Kumbki aatom loovutab ühe elektroni ühisesse elektronpaari. Ühine elektronpaar nihkub suurema elektronnegatiivsusega (mittemetalsema) elemendi aatomi poole, näit. H :Cl Polaarne kovalentne side esineb üksteisest mitte järsult erinevate omadustega aatomite vahel, näit. HCl, H2S, H2O, CH4. Polaarne aine koosneb dipoolsetest molekulidest, s.t. molekulides
49) Propanaal ja propanoon on omavahel isomeerid Nad erinevad teineteisest karboksüülrühma poolest 50) Metaani põlemisvõrrandis on metaan ...oksüdeerija. (oksüdeerija/ redutseerija), sest süsinik liidab elektrone st liidab elektrone. ning hapnik on redutseerija., sest loovutab oksüdeerudes elektrone 51) Aatomite rühmad COOH ja CHO kannavad üldnimetust karbonüülrühmad. Need rühmad määravad ära ühendi nimetuse 52) Toodud keemilise sideme täppskeem väljendab mis liiki mittepolaarset kovalentset sidet: :N :: N: kovalentne side :O::O: kovalentne side, H:H...vesinikside
51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega 52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga 53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad. 54)Elektrolüütiline dissotsiatsioon on hüdratiseeritud ioonide moodustumine lahuses. 55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit. 56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel. 57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet. 58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O) 59)Ioonilised ained omavad ioonilist sidet. (näiteks NaCl) 60)Lahuse elektrijuhtivus on võime juhtida elektrit. 61)Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO) 63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole . (HNO3, HCl, H2SO4)
enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall - mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL n= m n= V = V
enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall - mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL n= m n= V = V
enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall mittemetall). Näiteks: Na + Cl . Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na + Cl ). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL m n= n= V = V
Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi.
Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus kontsentratsioon. Valguse neeldumine: Lambert-Beeri seadus In=I0e- püsivuse. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil
molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi. DIFUSIOONIKONSTANDI AVALDISE TULETAMINE: Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx)
Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi.
Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. · Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vahendada pinna vabaenergiat. Pindaktiivsus · Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. · Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. · Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus
suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. (Vikipeedia, 2013) 2. SEEP Seebid on rasvhapete soolad, mille molekulis on kuni 20 süsiniku aatomit. Seebi molekulis võib eristada hüdrofoobset ehk mittepolaarset süsivesinikahelat ja hüdrofiilset ehk polaarset karboksüülrühma. Seebina käsitletakse peamiselt rasvhappe naatriumsooli üldvalemiga RCOONa, kus R on süsivesinik ahel, mis koosneb 7-20 süsiniku aatomist, mida ümbritsevad vesiniku aatomid ning -COO - on karboksüülhappe jääk. Naatriumi asemel saab ka kasutada kaaliumit, sest sarnaselt naatriumile lahustuvad ka kaaliumi soolad vees hästi (Karik, 1997). Naatriumsooladest tehakse tahkeid ning
tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi. Seepide olek lahuses
5 elektronidele aga elektrivälja sihile vastupidises suunas. Seetõttu venitatakse aatomite elektronkatted välja, nende negatiivsete laengute keskmed ei ühti enam tuumade positiivsete laengukeskmetega ja molekulid omandavad nullist erineva dipoolmomendi. dipoolmomendi. Eelnev joonis kujutab üheaatomilist, seega ka mittepolaarset molekuli elektrivälja puudumisel ja selle olemasolul. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omanda omandavad vad selle dielektriku molekulid. Mainime ka seda, et kui välise elektrivälja tugevus kasvab väga suureks, rebitakse osa elektrone
Tsütoplasmamembraan ei lase läbi laenguga ioone või aineid, mis on raskemad kui 100 Da. Näiteks H+, OH-, K+ ja Na+ ioonide difundeerumine läbi tsütoplasmamembraani on takistatud. Bakteri membraan koosneb tavaliselt 40% ulatuses fosfolipiididest ja 60% ulatuses valkudest. Fosfolipiidid on amfoteersed molekulid (vastavalt tingimustele, käituvad kas happena või alusena), millel on polaarne hüdrofiilne ,,pea" ning estersidemetega seotud kaks mittepolaarset ehk hüdrofoobset rasvhappejääki. Tsütoplasmamembraan on veekeskkonnas kahekihilisena nii, et polaarsed pead jäävad membraani väliskülgedele ning hüdrofoobsed rasvhapped membraani keskele. Valgud võivad olla erineval moel membraani sukeldunud või ainult seotud membraani pinnaga sõltuvalt valgust. Lipoproteiinidel on lipiidne saba, mille abil valk kinnitub membraanile, ise membraani sukeldumata. Tsütoplasmamembraan on voolav ning sellest johtuvalt saavad valgud
annaabi.ee 
