) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist. Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga. - Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees.
laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- à R - CH2 + Cl 7 Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na à H3C. + Na ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na à C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl àà R - CH - CH2 à R - CH = CH2 . . *Tekitada tsükleid CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl àà CH3-CH-CH2-CH2-CH2 àà CH3-CH-CH2-CH2-CH2 à à 2
vähem kui kaks korda Pikkused: Üksikside 154 pm , kaksikside 134 pm, kolmikside 126 pm Kaksiksideme homolüütilisel katkemisel ....tekib biradikaal ja edasi võivad kulgeda mitmesugused liitumisreaktsioonid. Radikaalreaktsioonid kulgevad paremini kõrgel temperatuuril (gaasides) ja mittepolaarses keskkonnas. Reaktsiooni esile kutsumiseks lisatakse mingeid aineid, millest tekivad radikaaalid, näiteks aktiivseid metalle või mingeid peroksiide ( R-O-O-R) või metalloorgaanilisi ühendeid (C2H5)4Pb jne. Hüdreerimine (vesiniku liitmine) . . H2C == CH2 H2C - CH2 ja edasi liitub H2 H2C == CH2 + H2 H3C - CH3 Analoogiliselt võib liituda ka halogeen, kuid vee juuresolekul (polaarne keskkond) on
Tahkete ainete lahustumine vees Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. · Tasakaaluline protsess Polaarne aine lahustub polaarses lahustis · lahustumise kiirus = sadenemise kiirus (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). 35 36 6 11.02.2018 Tasakaal e. bilanss
elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemiseleb(Klaasid / Keraamika · Kummid · Parafiin · Õhk) Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku (Distsilleeritud vesi · Piiritus)' Indutseeritud ja summaarne väli elektriku sees, dielektriline läbitavus. Indutseeritud laeng mittepolaarses dielektrikus tekib tänu neutraalsete molekulide polarisatsioonile (erinimelised molekuli osad nihkuvad erinevates suundades, osaliselt deformeerudes molekuli) ja nende järgenvale ümberorienteerumisele Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E 0. Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja
struktuuri. Ka pasta kõrge kolloidosakeste kontsentratsioon, aga sisemine struktuur puudub. Nt. Hambapasta. Emulisoon vedelas keskkonnas on kolloidosakestena säilinud vedelikud. Omavahel ei segune ja üksteist ei lahusta. Näiteks Õli vees või vesi õlis. Kui dispersioonseks keskkonnaks on vesi (õli vees) siis lahus juhib elektrit. Polaarsuse järgi jagatakse vedelikud: polaarsed (vesi) ja mittepolaarsed (vedelad süsivesinikud: õlid). Sarnane lahustub sarnases: mittepolaarne mittepolaarses ja polaarne polaarses. Emulsioonid: *vesi õlis *õli vees Et teada saada, kummaga on tegu, siis lakse üks emulsioonitilk kas vette või õlli. Kui emulsioonitilk ühineb veega, siis on tegemist veega õlis. Kolloidosakeste arv lahuses kontsentratsiooni järgi: * Lahjendatud- kolloidosakesi alla 0,1% ruumalast. Dispersiooni aste- kui aste on suur, siis osakesed hästi väikesed ja liikuvad, koagulatsioonivõimalused suured, stabiliseerimiseks vaja lisada stabiliseerijaid.
kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%),
22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23. Mis on lahus? Millest see koosneb? Kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 24. Lahustumise põhireeglid. Sarnane lahustub sarnases: Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C 3H8 benseenis C6H6) 25. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustunud aine omadus moodustada lahustika homogeenne lahus. Punkt, millest alates ei saa lahustatavat ainet lahuses lahustada. 26. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses. Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused
teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%),
· Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases. · Polaarne aine- lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). · Mittepolaarne aine- lahustub mittepolaarses lahustis (propaan, benseen). · Vee karedus- Ca 2+, Mg2+, Fe 2+ ioonide olemasolu vee ( Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: - Karbonaatne karedus- vee karedus, mis on pühjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi ühendite esinemisest vees. Selline vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel
süsteem. Millest see koosneb? Molaarsus e molekulaarne konsentratsioon; molaalsus e molaalne konsentratsioon; moolimurd; mooli protsent; ppm/ parts per million; ppb/ parts per billion; normaalsus e normaalne konsentratsioon. 15. Lahustumise põhireegel:sarnane lahustub sarnases. 16. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme lahuseid. Millest see koosneb? Polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis 17. Mis on lahuste konsentratsioon? Loetle erinevaid konsentratsiooni väljendusviise · Protsendiline sisaldus · Ruumalaprotsent · Molaarsus ehk molaarne kontsendratsioon · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon · Moolimurd · Mooliprotsent · Normaalsus ehk normaalne kontsentratsioon · Massikonsentratsioon e massitihedus · Ppm/ parts per million · Ppb/ parts per billion 18. Mis on puhverlahused
Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses
Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur
Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega
Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult. Kui sellises tahke ainega sarnanevas lahuses
, kus on punktlaeng, on punktlaengule mõjuv jõud. 6. Elektrivälja potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad (+ valem ja mõõtühik) 16.ELEKTRIVÄLI AINES 1.Juht,juht välises elektriväljas, indutseeritud laeng (+ joonis) Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses: Füüsikas: hea elektrijuhtivusega ehk väikese eritakistusega aine või materjal; Elektrotehnikas: elektri edastamiseks kasutatav toode, komponent või tarind. Indutseeritud laeng mittepolaarses dielektrikus tekib tänu neutraalsete molekulide polarisatsioonile (erinimelised molekuli osad nihkuvad erinevates suundades, osaliselt deformeerudes molekuli) ja nende järgenvale ümberorienteerumisele 2. Elektriväli juhi sees, elektrostaatiline ekraneerimine (+joonis) 3. Polaarne dielektrik välises elektriväljas (+ joonis) Kui polaarne dielektrik panna elektrivälja, siis hakkavad dipoolid orienteeruma välise välja sihis ja nõrgestavad k- 9*109 N*m2c2. 4
Elektrofiilne tsenter 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- à R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na à H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na à C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl àà R - CH - CH2 à R - CH = CH2 . .
Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl R - CH - CH2 R - CH = CH2 . . *Tekitada tsükleid CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl CH3-CH-CH2-CH2-CH2 2
Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: *gaas-gaas (õhk) *gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) *gaas-tahke (H2 pallaadiumis) *vedelik-vedelik (etanool vees) *tahke-vedelik (NaCl vees) *tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 33. Lahustumise põhireeglid? Sarnane lahustab sarnast: polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem.
Miks PAA kontsentratsioonidel, mis ületavad MMKK väärtuse, PAA lahuste pindpinevus ei muutu? Praktikas on olulisemad MMKK elektrijuhtivuse ja pindpinevuse mõõtmine. Mõnevõrra võib MMKK väärtus sõltuda ka kasutatud meetodist. 6. Millised tegurid mõjutavad MMKK väärtust? Miks ja kuidas mõjutab süsivesinikahela pikkus MMKK väärtust erineva polaarsusega lahustites? 7. Kuidas orienteeruvad PAA molekulid mitsellides, mis on moodustunud polaarses ja mittepolaarses keskkonnas? Millest sõltub mitselli kuju kolloidse PAA lahustes? 8. Kuidas mõjutab PAA polaarne rühm MMKK väärtust? Milline on elektrolüütide mõju MMKK väärtusele ionogeensete ja mitteionogeensete PAA-de korral? 9. Milles avaldub seos PAA pindaktiivsuse ja mitsellimoodustumisvõime vahel? 10. Millist nähtust nimetatakse solubilisatsiooniks? Millest on see tingitud? Kus seda nähtust praktiliselt kasutatakse? 11
*Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav", mittepolaarsed ühendid (benseen, metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- * Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees *Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). Vee karedus ...Ca2+, Mg2+, Fe2+ ioonide olemasolu vees (Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus (mööduv karedus) on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi 2- - ühendite (CO3 ja HCO3 ) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult.
adsorbendi vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe
vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe
Kvantmehhaanikast tuleneb, et elektronide korrelatsiooni tõttu on molekulidel energeetiliselt soodsam olla teineteise lähedal. See korrelatsioon põhjustabki dispersioonitoimet, mis esineb ka dipoolmomenti mitteomavate osakeste vahel, põhjustades nende üleminekut vedelasse ja tahkesse olekusse (vedel heelium 4,2 K). Induktsioonijõud Induktsioonijõud esinevad polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Polaarne molekul tekitab mittepolaarses molekulis indutseeritud dipoolmomendi. Indutseeritud dipool tõmbub püsiva dipooli suunas, polaarse molekuli dipoolmoment suureneb. Induktsioonitoime temperatuurist praktiliselt ei sõltu. Ta on seda suurem, mida suuremad on molekuli dipoolmoment (µ) ja polariseeritavus () ning mida väiksem on kaugus molekulide (dipoolide) vahel (r). Vesinikside Vesinikside on dipool-dipool tüüpi vastasmõju, mis esineb polaarse sidemgga seotud H
annaabi.ee 
