PÕHJENDA! 7. Kuidas leitakse elemendi neutronite arvu? PÕHJENDA! 8. Kuidas muutuvad aatomiteraadiused liikudes perioodis ja rühmas? PÕHJENDA! 11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt siduda mingi elektronkiht? Ülesanded 1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele, aatomiraadiuste määramine. 3. Metalliliste ja mittemetalliliste elementide määramine. 4. Ruutskeemi, elektronvalemi, elektronskeemi järgi osakese määramine. 5. Elemendi max ja min oksüdatsiooniastme leidmine., oksüdeerija ja redutseerija määramine 6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine Tv lk 17 ül 6, lk 9 ül 6, lk 12 ül 3 * Al Br Be Cr
4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida 12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. 13) Mis on a) s-element b) p-element? a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s². b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6.
• halb soojus- ja elektrijuhtivus • rabedad • erinev värvus • st. väga erinev 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – -IV, IV, II (-4, +2, +4) CH4, CO2,CO VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6) Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega. 3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid. Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Isotoobid: prootium 1p,1e (aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga) deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2) triitium 1p,2n,1e (radioaktiivne, looduses vähe, aatommass u 3) Omadused: • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas
Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide mittemetalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. ÜLESANDED 1) Osata koostada aatomite elektronskeeme, elektronvõrrandeid, iooni elektronskeeme ja aatomi elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu. 4) Peab oskama võrrelda elementide aatomite raadiuseid ja neile vastavate ioonide raadiuseid 5) Peab suutma kindlaks teha millisel elemendil välja antud valikust on suuremad-
oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda. Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud. Kuidas moodustub vesinikside ? Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel. NB! Korrata elektronskeemi, elektronvalemit ja ruutskeemi, täppskeemi ning ainetes keemilise sideme liigi määramist, kristallvõre tüübi määramist.
mittemetallilised vähenevad. Rühmas ülevalt alla ja reas paremalt vasakule aatomi raadius suureneb. Rühmas ülevalt alla keemilise sideme pikkus suureneb. Harjutamiseks 1)Selgitada aatomi ehitust? Millest koosneb ja laengud? 2)Miks on aatomi enda laeng neutraalne? 3)Selgitada mõisted katioon ja anioon. 4)Teha elementide Br, Ca, Fe, S, elektronvalem, elektronskeem ja ruutskeem. 5) Selgitada ruutskeemi põhimõte, kuidas täitub alanivoo elektronidega? 6) Teha tabel ja kirjutada elementide Kaalium, Broom, Fosfor, Baarium elemendi sümbol, prootonite arv, neutronite arv, tuumalaeng, aatommass, elektronkihtide arv ja elektronide arv väliskihil. 7) Kuidas muutub perioodilisustabelis elektronegatiivsus, metallilised ja mittemetallilised omadused, aatomiraadius? 8) Milleks aatomiraadius just nii kasvab? Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
