Sisekaitseakadeemia MAKSUDEST HOIDUMINE oktoober 2014 Maksudest kõrvalehoidmine • Mis põhjusel hoiab isik maksudest kõrvale? • Miks on mittemaksmine kahjulik? • Kes on tüüpiline maksudest kõrvalehoiduja? Maksude laekumise olulisus • Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja kindlatel tähtaegadel. • Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2
Liivi sõda 1558-1583: Dominium maris Baltici Vana-Liivimaa nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan I-le Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad (40000 kassani sõdurit) 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 Pooleks aastaks vaherahu Paaniline liitlaste otsimine ordu annab end Poola kaitse alla, Saare-Lääne piiskop müüb oma maad Taani kuningale Vana Liivimaa lõpp: 1560 Ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha
sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Liivisõda 1558 – 1583 1) Sõja põhjused ja ajend: Vana-Liivima nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningate ustavusvande
kaotajad oleksid korteriomanikud. Kindlustusfirma ise võiks olla nii kaotaja kui ka võtja rollis, olenevalt, kuidas käituvad kliendid (korteriomanikud). Kui kindlustusfirma ei maksaks hüvitist, suunduksid kliendid võib-olla mõne muu firma poole ja nad n-ö kaotaksid. Kui aga maksaksid, ei kaotaks nad klienti ning võib-olla võidaksid ka mõne muu kliendi poolehoiu. Siinkohal tundub, et üldine kasu hüvitise makmisest on võib olla suurem kui selle mittemaksmine. Teleoloogiline printsiip. Kitsas egoistlik kaalutlus- kindlustusfirma peaks kindlasti hüvitise maksmisest keelduma, sest lõppkokkuvõttes ei olnud nende süü, et korteriomanike majahaldaja lumekoristuseks töömehi õigeaegselt ei palganud. Avar egoistlik kaalutlus- siinkohal peaks kindlustusfirma kaaluma pikaajalist ja lühiajalist kasu ning kahju. Peaks mõtlema sellele, kui kalliks läheks kliendi kaotus või kui palju võiks hüvitise tasumisega
Mitteformaalsed abijuhised: Ema-test tundub, et ema-test soovitaks ettevõttele kompensatsiooni maksmist, õpetaja küll rikkus sõidueeskirju ning jalutas sõitvas bussis, kuid lahtine videomakk oleks võinud järsu pidurduse korral ka mõnele istuvale lapsele pähe kukkuda. Kompensatsiooni maksmine näitaks sellisel juhul, et ettevõtte tunnistab ka enda süüd ning soovib tagada reisjate maksimaalse ohutuse. TV-test - ka tv-test soovitaks pigem kompensatsiooni maksta, kuna mittemaksmine tähendaks oma vea mitte tunnistamist ning kaoks igasugune usaldusväärsus konkreetse firma vastu. Maksmine aga näitaks, et ettevõte tunnistab eksimist ja see on pigem erand, et antud videomakk oli kinnitamata ning edaspidi tagatakse reisijate maksimaalne turvalisus. Mittemaksmise korral õpetaja ise tirib antud juhtumi meedia ette, ning suure tõenäosusega edaspidi konkreetse firma bussivedusid ei tellita.
püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omanikule langemise tingimused tuleks kokku leppida hoonestusõiguse seadmise lepingus (nt lisaks ehitise püstitamise tähtajale, maa kasutamine vastavalt hoonestusõiguse eesmärgile, ehitise mitteprojektikohane ehitamine, tasu mittemaksmine jne) (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. (21) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.
süüteokoosseisule vastavasse asjaolusse. Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega. 11. Tegevusetusdelikt ja selle olemus §13 Tegevusetusdelikt on kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Isik vastutab tegevusetuse eest üksnes siis, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. Ehtne tegevusetusdelikt seaduse tekstis kirjeldatakse tegu, mis väljendub tegevusetuses. Nt elatise mittemaksmine Mitteehtne tegevusetusdelikt tegu kirjeldatakse kui tegevust, aga seda pole võimalik toime panna tegevusetusega. Nt abi ja hoolitsust vajavad vanemad 12. Toimepanija §20 Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtja §22 Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole.
Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes. Statistika Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001. aastal (Pettai: 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001)
Kujunesid kaks erilist instituuti: Asiili (asüüli?) instituut- loodi eriline koht, kuhu süüteo sooritanu põgeneb ja kus teda ei tohi tabada. Põgenemise instituut- isikut, kes kuriteo sooritamise järel oli põgenenud ja seal teatud aja peidus oli olnud, ei tohtinud kodumaal hiljem surmata. Süüteod jagunesid kahte suurde liiki: · Avalik-õiguslikud- süüteod ühiskonna ja riigi vastu- mässu tõstmine ja riigi reetmine. Vähemtähtsad olid maksude mittemaksmine, käsu mittetäitmine, määruste rikkumine jt. · Eraõiguslikud. Jagunesid: a) süüteod isiku vastu- tapmine (oluline oli kas tapmine toimus salaja või avalikus võitluses), inimese organismi ja tervise vastu suunatud süüteod, nagu haavade löömine ja kehavigastuste tekitamine b) süüteod varanduse vastu- röövimine, vargus Karistuseks oli kas elu- ja ihukaristus või varandus 13. Võimukorraldus Poola-aegses Eestis. Seimi võimkond kasvas
Vilniuse maapäevale kutsuti kõik leedu haritlased. Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid esindatud liberaaldemokraadid, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades demokraatia, 3) Boikoteeritakse vaenulikke ettevõtmisi nagu sõjaväest kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja streigid, 4) Ametlik keel leedu keel. 5. Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd: I maailmasõja algus- Esimese maailmasõja käigus okupeerisid Saksa väed Leedut 1915. aastal. Lõppes 120 aastat kestnud tsaariaeg Leedus. Moodustati Vilniuse esindajate konverents, mis tunnistas Saksa ülemvõimu. Sõjal oli hävituslik mõju Leedule. Üle 0,5 miljoni Leedu elanikku põgenes või sunniviisiliselt evakueeriti itta. Leedu Põgenike Abistamise Komitee (1914)- 1914
Mitte omakäelised: vahendlik toimepanemine (kui ei ole nende vahel kokkulepet, kui on, siis see on organiseeritud kuritegevus). Delikti liigid: 1. Viiteline koosseis: osundatakse mingile teisele sättele KarSis. 2. Blanketne dispositsioon: osundatakse mingi teise õigusharu normatiivaktiga. Delikti liigid: 1. Suhtesüütegu: eeldatakse kurjategija ja kannatanu vahelist suhtlemist. Suhe võib olla kas vahetu (§ 141 vägistamine), vahendatud (§169 elatise mittemaksmine), mõlemad. 2. Ilma eelneva suhteta süütegu. Kui on 2 juristi, siis on 3 arvamust. Kui on tegemist kuritegudega, siis (loe kõik see). Karistuse kohaldamine, kas tegusid on 1 või mitu, eraldi kvalifikatsioon jne. tegu võib olla kas üksikaktiga või tegudekoguga. Tegu on konkurentsiga. Faktiline konkurents (siis, kui siis on toimu pandud sama liigilisi või erinevaid süütegu, aga ta ei ole veel karistatud ehk see on faktiline retsidiiv) või juriidiline konkurents
töötegemist oodata muul tema isikust mittetulenevatel põhjustel, siis TA peab maksma keskmist töötasu. § 42 Töötajal on õigus selleks nõuda vaba aega (n arsti juures, ametiasutuses käimine). Oluline antud sätte puhul on mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Vt ka teisi seadusi n Usaldusisiku seadus, Tööohutus – ja tervishoiu seadus. § 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist Kulud peavad olema mõistlikud, s
reostuse, abielulahutuste, õnnetusjuhtumite, avariide, loodusvarade kasutamise, kindlustusteenuste, kaitsekulutustega jne. seotud kulutused. Võetakse arvesse vaba aja suurenemine ning vähenemine. SKP kasvuga kaasneb looduskeskkonna allakäik ja kõrged majandusnäitajad ei kajasta alati inimkonna tegelikku heaolu. 5.Varimajandus Majandusnäitajatest on välja jäetud varimajandus ehk must majandus(narkootikumid, prostitutsioon, maksude mittemaksmine). See moodustab maailmamajandusest 6-20%. Eesti Statistikaameti aastaraamatus on öeldud, et makromajanduse puhul arvestatakse ka varjatud majandustegevust, kasutades otseseid ja kaudseid infoallikaid ning sensitiivanalüüsi. Vastavalt rahvusvahelistele reeglitele on Statistikaamet SKP arvutamisel varimajandust arvestanud kaubanduses, teeninduses, ehituses, hotellinduses ja restoranide puhul. Varimajanduse mahu hindamise meetoditest on kasutatavamad järgmised:
ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omanikule langemise tingimused tuleks kokku leppida hoonestusõiguse seadmise lepingus (nt lisaks ehitise püstitamise tähtajale, maa kasutamine vastavalt hoonestusõiguse eesmärgile, ehitise mitteprojektikohane ehitamine, tasu mittemaksmine jne) (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. (21) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.
lepingust taganemiseks tuleb teha lepingu poolele vastav tahteavaldus. /taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemise eeldused võivad tuleneva nii lepingust kui ka seadusest. Taganemisõigus võib lepinguliselt olla kokku lepitud kui õigus, mille kehtivus sõltub sellest, kas õigust omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse. Dispositiivsus- Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist. Lepingust taganemine jaguneb: Taganemine lepingust teatud järelemõtlemise aja jooksul. Taganemine kohustuste rikkumisel, ehk taganemine kui õiguskaitsevahend. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine)
Võlasuhte täitmist vaata eespoolt. Lepingust taganemine Lepingust taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemist vaata eespoolt. Taganemisõigus võib lepinguliselt olla kokku lepitud kui õigus, mille kehtivus sõltub sellest, kas õigust omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse. Põhimõtteliselt on taganemise õiguslikke tagajärgi reguleerivad sätted dispositiivsed. Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist. Kuid lepinguvabadus kehtib vaid ulatuses, millises puuduvad seaduses erisätted 68
Võlasuhte täitmist vaata eespoolt. Lepingust taganemine Lepingust taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemist vaata eespoolt. Taganemisõigus võib lepinguliselt olla kokku lepitud kui õigus, mille kehtivus sõltub sellest, kas õigust omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse. Põhimõtteliselt on taganemise õiguslikke tagajärgi reguleerivad sätted dispositiivsed. Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist. Kuid lepinguvabadus kehtib vaid ulatuses, millises puuduvad seaduses erisätted 68
Antud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks VÕS § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlik- kuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab tööta- jal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatu- ses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht. Kui töötaja aga pikema aja jooksul peab iga päev tööajast ühe tunni täitma perekond- likke kohustusi (hoolitsema vanema eest, käima lastel lasteaias järel) või käima meditsiini-
annaabi.ee 
