Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3) Dm- mullalasuvus tihedus g/cm3 M- absoluutkuiva mulla mass silindris g V- silindri maht cm3 Tasakaaluline lasuvustihedus igal mullal on oma iseloomulik lauvustihedus milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema Mulla kõvadus kg/cm-2 10 kg cm-2 = 1 Mpa Penetromeeter Põllukultuuride optimaalseks lasuvustiheduseks on 1
neeldunud metallide katioonidest.. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2 eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee
tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2
· kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid) · ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline). 9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2 10. Mulla poorsus, poorsuse liigid. POORSUS · Üldpoorsus 40-60% Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, < 0,01 mm Pmk Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni 11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhureziimile. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv vesi ja seega tihenenud muldadel ei ole taimedel mitte ainult õhupuudus, vaid kuivadel perioodidel ka niiskuse puudus. 12
· kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid) · ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline). 9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2 10. Mulla poorsus, poorsuse liigid. POORSUS · Üldpoorsus 40-60% Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, < 0,01 mm Pmk Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni 11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhureziimile. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv vesi ja seega tihenenud muldadel ei ole taimedel mitte ainult õhupuudus, vaid kuivadel perioodidel ka niiskuse puudus. 12
Lasuvustihedus sõltub maaharimisest Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel. Üldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides. Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Seotud veega täidetud poorsus- Liikumatu-, raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus- Aeratsioonipoorsus-on mulla õhumahutavus. Eripind-Eripinna all mõistetakse 1g kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Eripinnaindeks-
1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind 33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 34. Mullavee liigid Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa.
31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33. kapillaarne poorsus - mulla poorsuse osa, mis esineb kapillaarsete õõntena, kus kapillaarjõudude toimel hoitakse mullas kinni vett. 34. mittekapillaarne poorsus - tavaliselt hoiavad ainult õhku, sest vesi gravitatsioonijõul valgub minema. 35. seotud veega täidetud poorsus; • liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus - leitakse kapillaarsidemete katkemise veemahutuvuse ja taimede närbumisniiskuse põhjal. • raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - taimede bioproduktsiooni seisukohalt tähtis, sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille
Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%. Sügavamates tihenenud kihtides võib lasuvustihedus langeda 30 või isegi alla selle %. Poorsus jaguneb: Kapillaarne poorsus ebakorrapärased peened käigud. Seal toimivad kapillaarjõud Mittekapillaarne poorsus moodustavad suuremad käigud (nt vihmaussikäigud) Tänu kapillaarjõududele hoitakse peentes õõnsates käikudes vett kinni. Mittekapillaarsetes käikudes on alati õhk. Vesi võib mullas olla tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Veevaru allikaks on sademed. Mullas eristatakse sõltuvalt vee liikuvusest, omastatavusest ja muudest näitajatest terve rida vee vorme, liike ja kategooriaid. Keemiliselt soetud vesi mullas kuulub kas savimineraalide või huumuse koostisse ja
Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1. kapillaarne poorsus poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. See osa mullaveest vastab kapillaarsele veemahutavusele. 2. mittekapillaarne poorsus on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Taoline jaotus (veega või õhuga täidetud poorid) on äärmiselt tinglik, sest see ei sõltu ainult pooride läbimõõdust vaid ka niiskumise iseloomust ja kõrgusest kapillaarvöötmes. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus (90...97% Pü-st) ja liivades mittekapillaarne poorsus (ca 70% Pü-st).
vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas. 39. Mulla eripind
vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st. Mullaharimise, väetamise (eriti org väet), lupjamise, liblikõieliste kultuuride kasvatamisega ja teiste võtetega, mis parandavad mulla struktuursust, on võimalik muuta kapillaarse ja mittekapillaarse poorsuse vahekorda mullas
2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) 9 3) Üldine boorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne boorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne boorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind. Vesi mullas ja vee omadused Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas
mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga 38. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest. 39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne.
Alumine kiht struktuuriagregaatidega muld Ebaühtlane sügav juurestatus Vähesed, mittevertikaalsed makropoorid 12. Struktuursuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile, veeläbilaskvusele, erosioonile, mullakooriku tekkimisele,puhverdusvõimele, taimede toitumisele, pestitsiidide järelmõjule, mikrobioloogilisele tegevusele,) 13. Mulla poorsus, poorsuse liigid. Mulla üldpoorsus on 40-60%. Kapillaarne (väga väikesed, mullasõmerate sees) ja mittekapillaarne poorsus. Nende suhe peaks olema 1:1. Kapillaarsed on täidetud mulla niiskumisel veega, mittekapillaarsed on täiedetud õhuga, need on suuremad. Poorides asub mulla vesi ja õhk, mis on vajalik taimede kasvuks ja organismide elutegevuseks. Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40%, ekstreemsetel tingimustel isegi kuni 30%. 14. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Tugeva mulla tihenemisega väheneb suuremate ja keskmiste pooride tähtsus. Suureneb
Optimaalne mulla kõvadus teraviljadele vegetatsiooniperioodi alguses on 0.5-0.8 Mpa ja perioodi keskel 2.0-2.5 Mpa. Olulisel määral mõjutab mulla kõvadus ka mullaelustiku tegevust. Mulla kõvadus kuni 3.0 Mpa ei mõjuta vihmausside käikude moodustumist. Kõvadust määratakse penetromeetriga! * Poorsus. Üldpoorsus 40-60%. Pü = (De-Dm/De)*100 Pü = Pk + Pmk, kus Pk kapillaarne poorsus 40-60%; <0.01mm Pmk mittekapillaarne poorsus 40-60%; >0.01mm Makropoorid Palja silmaga nähtavad Biopoorid (vihmaussikäigud) Laiemad jämepoorid >50 m Kiiresti filtreeruvad Kitsamad poorid 50-10 m Aeglasemalt filtreeruvad Keskmised poorid 10-0.2 m Taimedele kättesaadav Peenpoorid <0
annaabi.ee 
