osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased
5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel 2-kihile tummamembraan. DNA ümber Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B. loomne rakk mitokondritega Päristuumne rakk + aeroobsed B taimne rakk mitok. Ja kolorplastidega Tõstab: 1. Ümbritsetud kahe membraaniga Oma ribosoomid ja seal toimub oma enda rakusüntees IV Hulkraksuse teke ~ 1 miljrd aastat tagasi I FS punavetikad, hiljem pruun-ja rohevetikad ~ 700 miljonit aastat tagasi I pehmete kestadega selgrootud loomad
2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid (umbes 540 milj. a. tagasi) - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad (umbes 1 mld. a. tagasi) →
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakkitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi) Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmeline
Praeguse seisuga on teda, et 95% mitokondriaalsest genoomist on esindatud ka tuumas (Weber, 1993). Milline ja kui suur oli aga algselt sisserännanud “mitokondri” genoom võrreldes “tuuma” genoomiga, pole võimalik määrata, sest ei mitokonder ega tuum ei eksisteeri enam iseseisvalt. Võrreldes teiste eukarüootidega on seene mitokondril rohkem funktsioone ja tal on säilinud suurem iseseisvus. Seentel leidub mitokondritega assotsieerunud mitmesuguste erifunktsioonidega plasmiide (esinevad nii lineaarsete kui suletud DNA-ahelatena), mis reguleerivad kasvu ja vananemist, hüpovirulentsust jm. Samuti esineb raku tsütoplasmas mitmesuguseid killer-faktoreid, mille abil mürgitatakse oma liigist või mõnest teisest liigist pärit konkurente. Hulgaliselt esineb ka viirusi, mis teatud viiruste omavahelises kombinatsioonis võivad osutuda seenele kahjulikuks (näiteks šampinjonikasvandustes)
13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja spoistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infi mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP) 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja
a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone → Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude → Pruun rasvkude, c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge rasvkude, d) Leptiini tootmiskoht → Valge rasvkude, e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude 45."Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse
Seega kloroplasti ribosoomid mängivad suhteliselt suuremat rolli valgu ainevahetuses kui mitokondri ribosoomid. Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA poolt, sünteesitakse tsütoplasmaatilistel ribosoomidel ning imporditakse organelli. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse
Seega kloroplasti ribosoomid mängivad suhteliselt suuremat rolli valgu ainevahetuses kui mitokondri ribosoomid. Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA poolt, sünteesitakse tsütoplasmaatilistel ribosoomidel ning imporditakse organelli. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse
jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid. Ühest spermatogoonist (2n) tekib meioosi tulemusena 4 spermatiidi. · spermatiidid moodustunud spermatogoonist ehk ürgsugurakust meioosi teel- haploidsed. Nendest küpsevad edasi spermatosoidid, kui omandavad transformatsiooniprotsessis liikuvuse. · Spermid küps/ väljaarenenud isassugurakk. Spermi ehitus: Keskosa on mitokondritega; saba on mikrotorukestest koosnev vibur. Akrosoom on Golgi päritolu. Tuum on tugevamini kokku pakitud kui som.rakkudes. Aksoneemi süntees algab tsentrioolist ja see on kõik 1 rakk. Tuum kaelaosa (tsentriool) keskosa (mitokondrid) saba lõpuosa Leydigi rakud toodavad testosterooni (seemnetorukeste vahel) Sertoli rakud tugirakud; ümbritsevad küpsevaid sperme; toidavad ja suunavad neid
Bakterid edukamad, leidub kõikjal (22 hõimkonda) 78. Päristuumsete ( Eukaryota ) ja hulkraksete teke: ligikaudne aeg, ja miks? Kolmest eluslooduse domeenist kõige hiljem tekkis päristuumsete ehk eukarüootide domeen (Eukaryota). 1,31,7 miljardi aasta eest, vanemas aguaegkonnas, kui keskkond oli juba aeroobne, tekkis elusolendite uus arengutase – päristuumsed rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Tõenäoliselt tekkisid kõik organellid järkjärgult fagotsütoosi teel: üks eeltuumne rakk (vist ürg) neelas teise raku, aga ei seedinud seda ära. Tekkis rakusisene sümbioos, kokkuvõttes mutualistlik. Tõendeid: tuumal, mitokondritel ja plastiididel on kahekordne membraan (rakul endal on ühekordne). 79. Looma, taime ja seeneriik, ja kas on veel riike? (2005. a ilmunud käsitluses on päristuumseid 7 riiki, aga ilmselt on osad rühmad koos kunstlikult
Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja sopistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP). Samuti osalevad mitokondrid signaaliülekandes ja raku surmas. 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan ja kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks
tsütoplasma kondenseerub, raku membraani muutused markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (rakk laguneb vesiikuliteks) 86. Iseloomustage kaspaase ja kaspaaside kaskaadi kaspaas - (spetsiifilised proteaasid) apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris asub tsüsteiin. Peptiidsidemed lagundatakse Asp jäägi kohalt. Kaspaase on palju - esmalt aktiveeritakse prokaspaas, mis oma korda aktiveerib järgmise kaspaasi -> aktiveerub kaspaaside kaskaad. 87. Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud) Mitokondrid osalevad rakusisesel apoptoosi rajal, mille käivitavad Bcl valgud. Kui rakk läheb apoptoosi, muutub mitokondri membraan õhemaks ja välja pääseb valk CytC ning seostub Apaf 1-ga, mis aktiveerib profaas-9, sealt eraldub jupp ning sama rada jätkub, kuni saabub raku surm. 88. Nimetage kasvufaktoreid (GF) (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises
mittenakatavasse/mittereplitseeruvasse vormi (G). Kui stress kõrvaldatakse, toimub retikulaatkehade diferentseerumine elementaarkehadeks ja saab alata uus nakatamistsükkel. Klamüüdiad ei suuda ise lagundada suhkruid ja sünteesida ATPd, mis teeb neist energeetilised parasiidid. Nad ei sünteesi tsütokroome ja teisi hingamisahela komponente. Ilmselt kasutavad nad peremeesraku ATPd. Klamüüdiaid on võrreldud pahupidi pööratud mitokondritega. Nad transpordivad peremeesrakust retikulaatkehasse ATPd ja vastasuunas sama transporteriga ADPd. Klamüüdiad kasutavad ka peremeesraku nukleotiide ja aminohappeid, kuigi ilmselt mõningaid aminohappeid saavad nad ka ise sünteesida. C. trachomatise inklusioonkehadesse koguneb glükogeen, mida retikulaatkehakesed sünteesivad. Joodiga värvuvad nad pruuniks ja neid saab joodiga värvides rakus tuvastada.
Kaspaasid on apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris on tsüsteiin. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub rakustruktuuride süstemaatiline purustamine, sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk hävitatakse kiiresti, 30-60min jooksul. Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud) Mitokondritest vabaneb tsütokroom c, mis seostub adaptervalguga Apaf1 (apoptotic protease activating factor). Apaf1 polümeriseerub rattasarnase heptameeri moodustumisega – apaptosoom. Aktiveerub prokaspaas 9 ning toimub kaspaaside kaskaad. Bcl 2 – anti-apoptootilised valgud, mis pidurdavad apoptoosi seesmist rada. Evolutsioonis konserveerunud. Pidurdavad tsütokroom c vabanemist mitokondritest.
Kaspaasid on apoptoosile iseloomulikud valke lagundavad ensüümid. Aktiivtsentris on tsüsteiin. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub rakustruktuuride süstemaatiline purustamine, sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk hävitatakse kiiresti, 30-60min jooksul. 12. Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud) Mitokondritest vabaneb tsütokroom c, mis seostub adaptervalguga Apaf1 (apoptotic protease activating factor). Apaf1 polümeriseerub rattasarnase heptameeri moodustumisega apaptosoom. Aktiveerub prokaspaas 9 ning toimub kaspaaside kaskaad. Bcl 2 anti-apoptootilised valgud, mis pidurdavad apoptoosi seesmist rada. Evolutsioonis konserveerunud. Pidurdavad tsütokroom c vabanemist mitokondritest. 13
14 on absoluutselt vajalik kaspaasile äratundmiseks. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad lõikama DNA-d. Nukleaas on rakus seotud inhibitoorse valguga, mille kaspaas lagundab ning seejärel toimubki nukleaasi aktiveerumine. 12.)Kirjeldage mitokondritega seotud apoptoosi (Apaf valgud, tsütokroom c, Bcl valgud): Cyt c vabaneb, kui Bcl valgud ei takista kanali teket mitok membraani ja seostub Apaf valgug a, mis aktiveerib kaspaasid tekib nn apaptosoom. Kaspaaside kaskaadi aktiveerumine- Seesmine aktiveeriv rada (rakusisesed signaalmolekulid mis tekivad stressiolukorras, seotud Bcl valkudega ja mitokondritest vabaneva tsütokroom c-ga). Bcl 2 - anti-apoptootilised valgud, pidurdavad apoptoosi seesmise raja. Evolutsioonis konserveerunud valgud.
annaabi.ee 
