Sõna kirjapilt võib olla ühesugune, kuid viis selle väljaütlemisel võib muuta selle tähendust. Võime öelda, et hääletoonis peitub sõna jõud. Homonüümid on sõnad, mida kirjutatatakse ühtemoodi, kuid tähendus on erinev, seega võime ühe sõna välja hääldamisel mõelda erinevatele asjadele. Ilma teisiti mõistmiseta poleks avastatud tänapäeval olemas olevaid füüsika ja keemia teadmisi ning erinevaid esemeid, milleta me enda elu ette ei kujuta. Arvan, et mitmetimõistetavus on meid edasiviiv jõud, milleta me ühiskond ei saaks korralikult toimida.Võib öelda, et keele mitmetimõistetavus on paratamatus, millel näeme tihti ka pahatahtliku manipulatsiooni varju.
ajakirjandust nautivale persoonile loetavaks ning kirjutad juurde puuduvad kohad. Advokaatide ülesanne on sarnane, lugeda ridade vahelt seaduste kirjutamata tõlgendusi. Ja välja loetuga saata korda imesid, mis nii mõnelegi tundub üle kohtune. Seega võime järeldada, et poliitikud ja veel mõnede valdkondade esindajad kasutavad mitmetimõistetavust manipulatsioonina, mängides inimeste emotsioonidel nagu kassid lõngakeradega. Keele mitmetimõistetavus ei ole alati pahatahtlik manipulatsioon vaid osa meist, mis paratamatult meid kõiki iseloomustab ja eristab teistest. Ühiskonnas on kindalsti palju inimesi, kes soovivad meiega keeleliselt manipuleerida, aga kas me ka laseme, seda teab inimene ise. Eda Türi 10R
(EUR): Elektriliinide 13954 maksumus antud piirkonnas (EUR): Maksumus ühe 2108,5 majapidamise kohta (EUR) Reflektsioon: Töö koostamisel oli minu jaoks suurimaks komistuskiviks tööülesande mitmetimõistetavus kuid lõpuks otsustasin, et õige on loogilisim ja mugavaim viis ja toimisin nii. Arvutuste tegemine oli lihtsam võrreldes eelnevalt tehtud töödega. Arvan, et sain töö tegemisega edukalt hakkama.
Õigusteaduse õppekava ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID Essee Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa
....................12 6.4 Tegevused...........................................................................................................16 7 Nõuete määratlemine..............................................................................................19 7.1 Tarkvaranõuete määratlemine............................................................................19 7.2 Tarkvara testimist puudutavate nõudmiste määratlemine hanke koostamisel....20 8 Lisa 1 - Spetsifikatsiooni mitmetimõistetavus......................................................23 8.1 Vahemikud..........................................................................................................23 8.2 Vähemalt üks AND ja OR samas lauses............................................................23 8.3 Ebamäärased terminid........................................................................................23 8.4 Spetsiifilised mõisted.................................................................
küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma).
edastamine); poeetiline/viipeline (kujundid ja kõlamustrid). Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust - suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule - omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE
koondumine määrava mõtte ümber; kontrast, uudsus. Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus, sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline, rütmiline Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Värsisüsteemidele – rõhuline, välteline, vabavärss, silbiline(värssidel kindel arv silpe-haiku 5+7+5, tanka 31 silpi). Luule. Tuntuimad värsijalad
sõnakasutus] Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma)
Kes on kõige rohelisem? · Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Piaget ideed tänapäeval · Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt · Samuti leitud, et ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Kas laste mõtlemine on fundamentaalselt erinev täiskasvanute mõtlemisest? Carey · Kas lapsed esitavad informatsiooni teisiti kui täiskasvanud · Laste ja täiskasvanute alusmõisted teadmiste omandamiseks võivad olla erinevad · Lastel võivad puududa metatunnetuslikud teadmised mälu piirangud, terminite tähendus Kumb sõna on pikem, kas uss või röövik? Auto või rong?
Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Formaalsed operatsioonid tänapäeval Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Lev Võgotski (1896-1934) sotsio-kultuuriline käsitlus kirjeldab kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu.
Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. `tehtu', `loodu', `esile toodu', poiesis > `loov oskus', `kunst') tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K. `vagu', `(kirja)rida', Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire
Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. ‘tehtu’, ‘loodu’, ‘esile toodu’, poiesis > ‘loov oskus’, ‘kunst’) tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K. ‘vagu’, ‘(kirja)rida’, Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire
J.Wainright (keele nn. viipeline mõõde): Keele viipelisus ehk keele kõlalised, aistilised ja rütmilised omadused; Suulises kultuuris/rahvakultuuris on keele kõlalised, rütmilised ja muusikalised omadused olulised; Keele areng: Funktsionaalne ehk selgus, informatsiooni edastamine; Poeetiline/viipeline ehk kujundid ja kõlamustrid. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus, sõnamängud. Keele loov paindlikkus: keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus on ka igapäevaelus levinud. Luule Luule ehk poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Lüüle ei ole üldiselt jutustav, v.a mõni zanr
See mis strukturaalselt oluline info ühel tasandil võib olla lärm teisel tasandil. Just nimelt tasandite koosmõju on see mis kunstilise efekti tekstis tekitab. Lotman: üritab kaitsta teksti mitmetiloetavust ja ambivalentsuse teesi. erinevalt prantsuse strukturalistidest, elas Lotman keskkonnas kus sõnavabadus oli piiratud ja inimesel ei olnud mõttevabadust. kõikidel tekstitel pidi olema üks lubatud, partei lubatud tõlgendus ja õige viis tekstist aru saada. Tekstilise mitmetimõistetavus. Võimalikud struktuurid selles tekstis on olemas meist sõltumatult tema sees, et need aktualiseeruvad meie jaoks erinevates situatsioonid, mitte ei teki. Avas ukse teistele laiematele lähenemistele, mis järgnevatel aastatel tekstiteoorias mõjule pääsesid. Lugeja tekstis: Varem oli alati vaikne eeldus, et Teksti tähendus on enesesamane, tekstil on üks õige tähendus, mis võib olla
Küsimus: Kas nad ei saa aru järjestamisest või ei saa hakkama selle tegevusega? FORMAALSED OPERATSIOONID TÄNAPÄEVAL Ilmneb, et formaalsete operatsioonide järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane. Kaldume otsima kinnitust reeglile. Üks seletus on, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt. Samuti on leitud, et ka väga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. KAASAEGSED SOTSIO-KULTUURILISED KÄSITLUSED Kultuurinormid mõjutavad lapse igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi õppimiseks 19 Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt käitumist imiteerida, vaid mõista kavatsuse seost käitumisega.
annaabi.ee 
