Meedia ja mõjutamine (0)
Meedia ja mõjutamine
Igapäevaselt vaatame telekat, loeme ajalehti või kuulame raadiot, siis tegelikult on levimas palju
valeinfot...või vähemalt serveeritakse uudiseid ette sedasi, et igal inimesel hakkab enda fantaasia
tööle ja teeb omasi järeldusi.
Alatasa on näiteks Delfis mingid uudised, kus on võimalik inimestel ka kommenteerida mingi isiku
lugu ning paljud on valinud selle tee, kus halvustatakse ja solvatakse, teadmata kogu tõde. Arvan, et
sellised inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad ise tunneksid, kui nende kohta
halbu sõnu öeldakse. Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui
meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta
positiivsusele.
Arvan, et meediat on ühiskonnas vaja. Mina ei kujutaks ette elu ilma meediata, kuna tänu sellele
olen kursis maailmas toimuvaga. Erinevaid lugusid lugedes analüüsin teksti ja ei mõtle, kas uudis
on vale või mitte, vaid usaldan enda vaistu ja arvamust.
Sotsiaalvõrgud on tänapäeval inimeste elus väga olulisel kohal. Nii olulisel kohal, et paljud
juba ei tea, kuidas nad elaksid, kui ei oleks Facebooki, Twitterit, Instagrami jne- seda võib isegi
nimetada juba haiguseks.
Hästi paljud inimesed ei suuda ka olla ilma postitamiseta- kunagi oli hästi populaarseks kohaks
Twitter, kus jagati mida inimene parasjagu teeb või kus ta on. Tuli meelde kohe üks artikkel, kus
üks välismaal elav tüdruk oli Twitterisse postitanud et peab sünnipäeva ja kuidagi oli see postitus
liikvele läinud ja lõpuks oli ta ukse taga sadu inimesi. Inimesed ei mõtle, kui nad midagi
postitavad... tegelikult see on väga vale, sest kui jagada liiga palju informatsiooni endast, enda
kodust või perest, siis keegi või seda väga kurjalt ära kasutada.
Meedia põhjustab sõltuvust....
Sotsiaalmeedia sõltuvus on isegi ohtlikum, kui suitsetamine või alkoholi tarbimine, sest näiteks
suitsetamise tagajärgedega on kõik kursis, internetisõltuvusega aga väga mitte.
Tänapäeval on juba üsna väikestel nutitelefonid, sealhulgas siis kaasnev facebooki konto, sest kui
ühel on, siis ei saa ju teistest halvem olla.
Lapsed googeldavad kõike- kui kunagi oli sedasi, et kui tahtsid teada milline näeb välja männikäbi,
siis sa läksid õue ja vaatasid... tänaseks oleme sellises keskkonnas kus lapsed googeldavad milline
näeb välja männikäbi. Seda kõike normaliseeritakse juba põhikoolis
Jah, palju on ka positiivset selle kõige juures- ka mina, kui täiskasvanud inimene, googeldan
vahepeal mingit retsepti või otsin infot mingi teatud inimese kohta. Pea ei ole prügikast ja me
paratamatult ei pea kõike meeles ega tea kõike.
Lisaks, kui lastel vaja koolitöid teha, siis ma aitan neid vahepeal ja just googeldades, sest mina
käisin koolis väga kaua aega tagasi ja ma lihtsalt ei mäleta kõike.
Paljud lapsevanemad ei teagi mida nende lapsed sotsiaalmeedias teevad, sest nad ei ole teadlikud
või neil ei ole aega kontrollida neid.
Seda kõike peetakse tänapäeva normaalsuseks- sotsiaalmeediakontosid saab teha juba noores eas,
esimese klassi lapsed kasutavad e-kooli, lapsed peavad algklassides internetist teavet otsima ja juba
sealt hakkab see kõik pahaaimamatult pihta.
Minu isiklik arvamus on see, et sotsiaalmeedias võiks olla natuke karmim kontroll, s.t et kui 10-
aastane teeb endale näiteks facebooki konto ja paneb enda vanuseks 16+, siis tehakse kontroll kas ta
ikka on nii vana.
Lihtne on teha kontosid sotsiaalmeediasse, aga kas ka nii noored oskavad piiri pidada?
Vaadates Tik-Toki videosid või pilte, siis kipun arvama, et paljud lapsevanemad ei teagi millega
nende lapsed tegelevad, tänapäeva emadel on ainult üks eesmärk- et peaasi nende võsuke oleks tasa
ja ei lärmaks, just see hetk antaksegi lapsele nutitelefon.
Arvan, et meedia on meie elus väga olulisel kohal.
Tänu meediale oleme kõik kursis sellega, mis toimub Eestis ja ka mujal maailmas.
Kui telekat ei ole aega vaadata, siis võib-olla olen lugemas ajalehti (digitaalne versioon) või olen
kursis raadiost kõlavate uudistega.
Kaks telesaadet, kus meediasuhtluse rollid on kergelt läbinähtavad:
''Kirgede torm''
Nagu ka kõigis armastussaadetes, on keerulised suhted kus inimesed ei saa koos olla, sest on n.ö
alamklassi naine ja rikas mees- tahavad koos olla, aga ei saa, sest on mingi naine kes on ''kogemata''
rasedaks jäänud ja siis vaja abielluda. Keegi vihkab kedai ja need rollid vahetuvad pidevalt...kõik
näitlejad on igat rolli kajastanud.
See saade räägib võimatust armastususest, raha pärast tapmisest, ülam- ja alamklassist.
Kõikide eestlaste pikaldane lemmik ''Kodus ja võõrsil''
See saade räägib ka armastusest, aga samas on ka palju kaklemist, valetamist, probleeme lastega
ning ka vihastest eksmeestest/ naistest.
Iga osa on keegi kellegi peale pahane ja keegi kakleb kellegagi.
Siin vahetuvad rollid samamoodi: kui üks kord on näitleja olnud see kellele valetatakse, siis teine
kord on see näitleja ise selles rollis kes valetab.
Tänapäeva saated on nii segadust tekitavad, et kui sa polegi mingit saadet algusest peale
vaadanus, siis ega tavainimene ei saagi sellest väga aru.
Meedia on meie elus väga tähtsalt kohal- olgu siis selleks sotsiaalmeedia või ajakirjandus.
Oleme sellises sajandis, kus enam ei saa minna isegi poodi ilma nutitelefonita, sest see on meie
loomuses.
See on meie loomuses, et isegi kui pood on lähedal, me ei lähe sinna jala ega rattaga, vaid
läheme sinna auto või taksoga....võib isegi öelda, et tänapäeva inimesed on mugavad.
Minu isiklik arvamus meedia osas on see, et artikklite kirjutaja võiks olla aus ja originaalsem
pealkirjade kirjutamisega, ehk siis- ma saan aru, et internetiavarustes loeb ''klikkide'' arv ja just
sellepärast tehakse pealkirjad reaalsest sisust palju erinev, aga see on inimeste petmine, sest artikkel
ostetakse pealkirja järgi, aga kui sisu on hoopis teine, siis see on lihtsalt raha raiskamine ja inimese
petmine kuna ta ei saa seda mida ta ootas et ta saab.
Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis võiksid olla ka karmimad kontrollid sotsiaalmeediates
(Facebook, Tik-Tok, Twitter jne), sest inimesed on erinevad ja minu arvates ei ole see
aktsepteeritav, et 7- aastane jagab facebookis enda pilte või teeb uues populaarses keskkonnas, Tik-
Tokis, endast tantsuvideosid.
Tänapäeval on kõik eelnev mainitu inimeste jaoks loomulik ja nad ei mõtle tagajärgedele.
Ka meedia kajastab igapäevaselt internetikasutuse normaalsust- mõeldakse välja väikestele lastele
internetilehtedel olevaid mänge, foorumeid, mõeldakse välja ja seejärel reklaamitakse mänguasju,
mis töötavad ainult telefoni alla laetava äpiga.
Tihedamini võiks olla koolides ka loenguid teemal ''Internet, selle mõju ja ohud''.
Sarnased õppematerjalid
21
docx
Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused
....................................... 19
Sissejuhatus
2
Loovtöö liigiks on uurimistöö. Teemaks on lühidalt sotsiaalmeedia tarbimisharjumused, kuid
töös käsitletakse peamiselt kolme sotsiaalvõrgustikku-Facebook, Instagram ning Twitter.
Teoreetilises osas tutvustatakse välja toodud allikate tausta- nende loomine ning kuidas ja mis
otstarbeks neid suhtlusvõrgustikke tänapäeval kasutatakse. Samuti kajastub töös meedia ja
suhtlusvõrgustike mõju inimesele ning selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Uurimuslikus osas
seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid
kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik
anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat.
Meedia
3
Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja
5
docx
Meedias osalejate rollid
ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk
on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead.
Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias-
Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja,
kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid,
filmikunst, telesaated jne.
Meediaeetika.
Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal. Ajalehed, televiisor ja muud
sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid
kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud
informatsioonist?
Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast
uudiseid, ammutame palju informatsiooni teadmata, kas inimestele antud info on
tõene või mitte. Kõige enim müüb selline info, kus on draamat ja negatiivsust.
30
docx
Uurimistöö - Sotsiaalmeedias postituste mõjumine ja selle mõju
raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
Suur aitäh läheb minu juhendaja Marjo Toomikule, kes andis mulle nõu ning suunas erinevate
allikateni. Tänaksin Kreete-Elis Kaldat, kes aitas videot monteerida ning sobivat pilti
postitamiseks teha. Veel tänaksin kõiki neid 6083 inimest, kes jagasid minu postitust.
2
1. SOTSIAALMEEDIA
Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes
kogukondades ja võrgustikes. Sotsiaalmeediat võib liigitada mitmeks erinevaks
sotsiaalmeediakanaliks: internetifoorum, blogi, mikroblogi, suhtlusportaal ning veebisait.
(Sotsiaalmeedia)
Sotsiaalmeedial on roll ka turunduses, mis kasvab jõudsalt. Kommunikatsioon ei ole enam
ühepoolne ehk siis enam ei räägita vaid ostetud reklaami abil oma toodetest ja teenustest, vaid
168
pdf
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede
8
ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata
sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni.
Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini
kasvavaid valdkondi.
―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist
võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja
väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut,
Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja
eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni
liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009)
1.2
11
doc
Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum
sünniriigiks RUS. naturalisatsiooni kaudu ja siis veel
puudega kodakondsuse, mis ei
võimalda isegi presidendiks
saamist.
Emotsionaalne mõjutamine Rõhutab,et Eesti rahvale on haiget Rõhutab väga seda,et vene
tehtud,et neid ei tunnustata kondakondusega inimestele on
Iseseisvuse ehk oma riigi eest! tehtud eestis ülekohut.
Valetamine ja tegelikkuse Puudub! Tema arvates on tehtud nii
moonutamine ülekohut,et neid ei olegi üldse
12
docx
Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: „Anname au!“
", mille käigus
kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti
Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Annetustena koguti ligi 56 000 eurot,
mille eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule uus kõnniabiseade.
Töö on jaotatud kolme suurde peatükki: teema kajastamine, lisamõjutajad ning juhtumi
analüüs. Lisaks, oleme töö lõppu jätnud kaks tabelit: üks meedia allikatega ning teine
lisaallikatega. Kogu töö vältel viitame numbritega st igale numbrile vastab üks allikas.
Teemat oli käsitletud kõikides meediakanalites (raadios, teles, online'is, trükimeedias), mis
tähendab, et kajastusi oli tegelikult palju. Valisime oma töö analüüsi jaoks välja 15 sobivamat.
Käsitlesime antud teemat suhtekorraldusliku juhtumina, sest suhtekorralduslike vahenditega
aidati kaasa kampaania läbiviimisele
13
doc
Meedia kui kasvatusprobleem
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM
Referaat kasvatusteadusest
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS...............................................................................................................3
1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4
1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4
1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6
2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9
KOKKUVÕTE.............
Internetipsühholoogia põhiprobleemid
24
doc
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
Referaat
Juhendaja: Jane Rätsep
Tallinn 2013
2
SISUKORD
3
1. SISSEJUHATUS
Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda.
Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad
samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia
avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub.
Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti
kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise
seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu
pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt
Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid