Ajaliselt on püsivam see valitsus, kus on suurem ministrite voolavus. Alternatiivhüpotees, aga väidab, et ministrite voolavus väljendab poliitilist ebastabiilsust ja ministrite võimet mitte teha koostööd. Selle hüpoteesi kohaselt peegeldab ministrite voolavus valitsusesiseseid vastuolusid. Vaadeldes erinevate riikide ministrite voolavust, saame kindlaks teha kumb hüpotees peab paika. Ministrite voolavuse juures mängib olulist rolli ametist lahkunud ministrite tegevusvaldkond. Kuna ministrikohtade kaudu teostavad parteid oma poliitilisi eesmärke, eelistatakse mõningaid ministrikohti rohkem. Näiteks agraarparteid väärtustavad kõrgelt põllumajandusministri, sotsiaaldemokraatlikud parteid sotsiaalministri ametikohta. Lääne- Euroopa põhjal võime eeldada, et ministrite voolavus on ministeeriumidepõhine, kusjuures suuremat voolavust on näha kõrgemalt hinnatud ministeeriumides. Võrreldes Ida- Euroopaga on Lääne-Euroopa riikide ministrite ametisoleku aeg pikem. Seega saame
Peaministri meeskond-saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Kolatsioonivalitsus-mitme erakonna esindajad koos . Moodustatakse parteicaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga , mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada . Valitsuse püsimise põhjused-valitsemise põhiseaduslik ülesehitus , parlamendi erakondlik jaotus , parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Enamusvallitsus-kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Eesti erakonnad-Rohelised ,Isamaa ja Res Publica Liit ,Keskerakond Rahvaliit ,Reformierakond ,Sotsiaaldemokraatlik Erakond
ülekaalukat enamust, jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. (nt Itaalia, Portugal). Üldiselt on presidendi roll formaalne peaministrikandidaadi nimetamisel Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimis, mida juhib värske peaminister. Valitsuste elueast See kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispekri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhtes määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus vüi vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis.
Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressurside haldamist.ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille eesotsas riigsekretär.valitsuse kestus-kui kaua valitsus püsib, sõltub valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest, parlamendi erakondlikust jaotusest, parteispektri iseloomust ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlmendis(st need kohad kuuluvad valitsuspartei saadikutele). Enamjaolt on enamusvalitsusel vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees.
Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.
6. Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 7. Valitsus annab parlamendi ees ametivande Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. Valitsused Enamusvalitsus Vähemusvalitsus JOONIS - ÕPIK, lk 113 Valitsuse eluiga 1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest 2. Parlamendi erakondlikust jaotusest 3. Ministrikohtade jaotusest erakondade vahel 4. Kas enamus- või vähemusvalitsus? 5. Opositsiooniparteide koostööst 6. Vaatame tabelit õpik, lk 114 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA 1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad protsessid. 2. Kuid ilma bürokraatiata ei ole võimalik saada 3. Bürokraatia tekkis seadustele tuginev võimuideaal, heaoluriik, ametnikkond 4
9. Kantsleri roll: Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. 10. Täidesaatev võim on viimasel ajal tugevnenud, sest on olnud enamusvalitsus, kellel on suur toetus parlamendi poolt. Valitsuse eluiga mõjutab: sõltub mitmest tegurist , nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus(enamus-vähemusvalitsus), parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel 11. Enamusvalitus on valitsus, mis moodustatud erakondadest, kes on parlamendis enamuses. Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses. Parlamendi enamuse toetuse olulisus: Valitsus saab kesta ja normaalselt toimida, kui tal on parlamendis enamuse toetus. 12. Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.
Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale. Valitsuse eluigasõltub: · valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest · parlamendi erakondlikust jaotusest (enamus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti) · parteispektri iseloomust · ministrikohtade jaotus erakondade vahel 9. EV peaministrid 1990-2009 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister Jaanus Tamkivi - keskkonna minister Laine Jänes - kultuuriminister J
Peamiseks eesmärgiks on taodelda häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Parim võimalus on üheparteiline enamusvalitsus. See pole aga võimalik ning tuleb moodustada koalitsioonivalitsus. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga. Valitsuse püsimine sõltub: · valitsemise põhiseaduslik ülesehitus · parlamendi erakondlik jaotus · parteispektri iseloom · ministrikohtade jaotus erakondade vahel Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Eestis on olnud kõik enamusvalitsused. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kellel pole parlamendi enamuse toetust , edukalt oma poliitikat ajada. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. Avalik haldus ja bürokraatia Ükski riik ei saa hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata. Ametnikkond tegeleb avaliku haldusega ehk riigivõimu otsuste elluviimisega
peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus on erinevad ka selles osas. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, kehtib nõue, et ministriks oleku ajaks tuleb saadikumandaadist loobuda. 8 Valitsuste elueast See, kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhted määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kel pole parlamendi enamuse toetust, edukalt oma poliitikat ajada. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatial on enamiku inimeste jaoks negatiivne tähendus
Teeb ministrite vahetumise ajal ära töö, mida on vaja ära teha. Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Riigikantselei täitevvõimu organ, mille ülesandeks on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse eluea määrab: · Parlamendi erakondlik jaotus (mis valitsus luuakse) · Põhiseaduslik ülesehitus · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel Koalitsioonivalitsus mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi e koalitsioonileppe alusel. Enamusvalitsus napp häälte ülekaal opositsiooni ees Opositsioonivalitsus puudub parlamendi enamuse toetus Riigipea EV 4 presidenti (tunda ära sõnas ja pildis): Konstantin Päts Lennart Meri Arnold Rüütel Toomas Hendrik Ilves Nõuded EV presidendile:
Teeb ministrite vahetumise ajal ära töö, mida on vaja ära teha. Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Riigikantselei – täitevvõimu organ, mille ülesandeks on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse eluea määrab: Parlamendi erakondlik jaotus (mis valitsus luuakse) Põhiseaduslik ülesehitus Ministrikohtade jaotus erakondade vahel Koalitsioonivalitsus – mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi e koalitsioonileppe alusel. Enamusvalitsus – napp häälte ülekaal opositsiooni ees Opositsioonivalitsus – puudub parlamendi enamuse toetus Riigipea EV 4 presidenti (tunda ära sõnas ja pildis): Konstantin Päts Lennart Meri Arnold Rüütel Toomas Hendrik Ilves Nõuded EV presidendile:
aasta kohalikel valimistel. Kuid eilne tulemus oli fenomenaalne seni 200-liikmelises Eduskunnas viit saadikukohta omanud erakond kerkis olulisimate tegijate hulka. Selge valimisvõit teisiti on seda raske nimetada, sest kõik teised erakonnad kaotasid kohti tõstab Põlissoomlaste võimalusi valitsusse pääseda. Põlissoomlastega tahavad kõik koostööd teha, väitis erakonna esimees Soini laupäevases Postimehes ilmunud intervjuus. Vaatlejad on aga ennustanud, et ministrikohtade hinnaks saab teravamatest loosungitest taandumine. Valitsuse tuumiku võivad aga moodustada senised partnerid Kokoomus ja Keskusta. Eilsed tulemused sunnivad Keskustat aga andma valitsusjuhi koha üle Kokoomusele. See tähendab, et Mari Kiviniemi asemel saab peaministriks Kokoomuse liider, praegune rahandusminister Jyrki Katainen. Mida Soome valimised üldisemas plaanis näitavad? Euroopa võlakriisi taustal jõudis
Valitsuse moodustamine Eestis- President peab 14 päeva peale valitsuse tagasiastumist esitama riigikogule uue peaministri kandidaadi nime. Pärast seda, kui peaminister on parlamendi poolt tööle hääletatud, on peaministril õigus kasutada seitset päeva uue valitsuse moodustamiseks. Tavaliselt on Eesti Vabariigis minister poliitiline isik. Ministeeriumi sisulise tööga tegeleb kantsler. Valitsuse eluiga sõltub suuresti valitsuskoalitsiooni tegevusest parlamendis, ministrikohtade jaotusest erakondade vahel, aga ka ministritest kui inimestest. 3. Islam Islam tähendab andusmust jumalale. Ta on kompromissitu, monoteistlik õpetus, mis rõhutab allahi kui ainujumala kõikvõimsust. Islami püharaamat on koraan, ususeisukohast on veel olulised Sunna, šariaat, mis toetub Araabia tavaõigusele, koraanile ja sunnale. Islamiusk toetub nn. viiele sambale: 1. Maailmas on ainult üks jumal-Allah 2. Kõik moslemid peavad tähistama ramadani-ühe kuu pikkune paast 3
o Nt. hääletada saame läbi interneti- ei pea personaalselt kohale minema Organisatsiooni innovatsioon on uue/märkimisväärselt parendatud meetodi kasutusele võtmine avaliku sektori organisatsiooni juhtimises Mingi uus meetod/mõtteviis avaliku sektori korraldamisel/juhtimisel o Nt. tulemusjuhtimine- võetakse mingid teised indikaatorid. Päästeamet o Nt. uute ministrikohtade loomine o Nt. valdade ühinemine o Nt. strateegilises juhtimises programmitasand. Siseturvalisuse valdkonna loomine 23 o Nt. Sos lasteküla- sotsiaalteenuse mõtteviisi muutus- ei ole lihtsalt, et sotstöötaja tegeleb lapsega, vaid luuakse toetav peremudel, kuhu mitu last pannakse kokku ühe hooldaja alla. 4
Teisal (nt Taanis, Soomes, Eestis) kinnitab ministrid ametisse riigipea ning parlamendihääletust ei toimugi. Sel juhul on parteidevaheliste läbirääkimiste roll suurem ning valitsuse komplekteerimise protsess seetõttu etteaimamatum. 4.3 Valitsuste elueast See, kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhted määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis (st need kohad kuuluvad valitsusparteide saadikutele). Enamjaolt on enamusvalitsusel vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees, mis tähendab, et koalitsioonipartnerid peavad kindlalt kokku hoidma. Juba väikestest erimeelsustest tingitud
volitused valitsust moodustada või mitte. Selleks esitatakse Rkogu juhatajale vastava otsuse eelnõu. See eelnõu tuleb võtta Rkogu täiskogu päevakorda väljaspool päevakorrapunkte. Selle päevakorrapunkti alguses kuulatakse ära peaministrikandidaadi kuni 20-minutiline ettekanne valitsuse moodustamise alustest. See ettekanne peaks puudutama seda, misssugused poliitilised jõud valitsusse lähevad. Konkreetset valitsuse programmi ja ministrikohtade jaotust esitama ei pea. Pärast ettekannet võib iga Rkogu liige esitada kandidaadile kuni 2 sisulist küsimust. Mingeid läbirääkimisi Rkogus pärast seda ei peeta. Kohe järgneb hääletus, kus peaministrikandidaat peab valitsuse moodustamiseks saama Rkogus poolthäälte enamuse. Valitsuse moodustamise ülesande saanud peaministrikandidaadil on presidendile valitsuse koosseisu esitamiseks 7 päeva aega
Tema tuntus kaitseadvokaadina kasvas kiiresti, kutsuti osalema mitmetes organisatsioonides, 1912 valiti esseeride varinimekirjas riigiduuma liikmeks, seal tõusis nn trudovike fraktsiooni etteotsa (kõik tollases Riigiduumas olnud vasakpoolsed saadikud). Sai näidata oma kõnemehe andmeid ka Riigiduumas kritiseerides valitsust ja esitades nõudmisi jne. I ms aastatel tema kuulsus levis plahvatuslikult. Veebruarirevol puhkedes sai Kerenski karjäär veelgi kiirema lennu. Läbi mitmete ministrikohtade sai lõpuks peaministriks. Tema viga/häda lähtus ennekõike oraatorivõimetest. Tema peaministrina selgelt eelistas asju ajada miitingukõnelejana, mitte kindlakäelise valitsusjuhina. Pidi arvestama ka kuulajaskonnaga. Võis rääkida hommikul ühe seltskonna ees erinevamat juttu kui õhtul teise seltskonna ees. Otsused kippusid olema ka kergesti muudetavad. Eelistas kindlatele otsustele ebakindlat ilukõnet. Kerenski pos peaministrina polnud
annaabi.ee 
