rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad
ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad
2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid neid on siiski vaja sest nad mõjutavad organismis toimuvaid protsesse ja tõstavad organismi kaitsevõimet. Juba kaua aega on C-vitamiini igapäevast tarvitamist seostatud hea tervisega. Mina vaatlen eraldi c vitamiini ja proovin selgeks teha selle ülesanded organismis, vajalikkuse, vaja minevad kogused, seda kuidas neid saakse ja kus neid leidub. Vitamiinid on väga argine teema eriti talvel, kus neid mujalt tuleb vähe ja peaks lisandina
................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist.
vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano- perhüdrofenantreen (seostunud 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steriidid - steroolide rasvhapetega estreid. Levinuim loomne sterool on kolesterool. Mitmetes taimeõlides (maisiõli, sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge, küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest)
Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Süsivesikud on organismi peamised energiaallikad, toiduenergiast peavad nad katma 55-60% (Vaasak jt 2006). 2.2.3 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, boiaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammides kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad 6 organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismis kaitsevõimet. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamiku vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ning seetõttu on neid vaja pidevalt toidust juurde saada. Kuigi organismis on teatud vitamiinide
koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Kolesteroolist saab toota ka sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt, mis erinevad kolesteroolist ja üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimeõlides (nt maisi- ja sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge ning küündib sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad taistavad kolesterooli imendumist. Ilona Juhanson, 123964YASB Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi
mikrofloora tegevus; vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni. Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust asendamatud toitained või asendamatud toidukomponendid. Tegelikult eksisteerib ka siin teatud suhtelisus. Kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides).
Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3-6-aastastel 1300 1700 ml 7-10-aastastel 1900 2200 ml 11-14-aastastel 1900 - 2600 ml 15-18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Joodava veena peaks organism seda saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml/kcal kohta. 1.5.Vitamiinid Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sh ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismi kaitsevõimet. Normaalseks arenemiseks ja elutegevuseks vajavad lapsed kindlasti iga päev eale vastavas koguses vitamiine. Täisväärtuslikus segatoidus on neid piisavalt. 7
Eriti mõjutavad nähtud vitamiinide reklaamid just naisi ja lapsi. Lapsed näevad värvilisi magusaid vitamiine, mida müüakse ilusates värvikirevates purkides,naised aga usuvad, et vitamiinide tarbimine aitab neil sälitada oma ilu ning ennetada vananamist. Kuid kas see ikka on nii? Vitamiinid on tõesti eluks vajalikud. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Ööpäevas vajab meie keha igapäev teatud kogus vitamiine. Kogused võivad ulatuda mikrogrammidest kuni milligrammideni. Kuid alati inimene ei suuda ennast varustada vaja 3 minevate vitamiinidega,sest meie toidulaud pole alati mitmekesine. Siis mõningatel juhtudel inimese organism ise sünteesib just vajaminevat vitamiini. Kuid kõigest sellest ning lähtudes ka ülaltoodud küsimustest ja ka muudest küsimustest püüab töö autor selles töös anda kokkuvõtliku ülevaate vitamiinidest.
............................................19 KOKKUVÕTE............................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................23 SISSEJUHATUS Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K- vitamiini, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad, vesilahustuvateks. Toon oma referaadis välja kuidas need jagunevad, mis toituainetest me saame
Nõgeselehtedest tehakse ka ohutut rohekat värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele. 19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID Vitamiinid Vitamiinid on organismile hädavajalikud orgaanilised ained, millised kuuluvad liitensüümide koosseisu ehituslik-funktsionaalsete osadena, olles seega asendamatud ensüümkatalüüsis. Vitamiine võib vaadelda kui mikrotoitaineid, sest vajalikud kogused on väga väikesed - mikrogrammidest kuni milligrammideni ööpäevas. Neid ei kasutata otseselt organismi ehitusmaterjalina ega ka energiaallikana, küll aga osalevad vitamiinid kõikides metaboolsetes protsessides biokeemiliste katalüsaatorite (ensüümide) koosseisus. Organism ise ei suuda vitamiinide molekule sünteesida, mistõttu nad kuuluvad asendamatute toitainete hulka ja tuleb hankida igal juhul seedekanali kaudu. Tänapaeval tuntakse üle 20 erineva vitamiini ja neid tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Vitamiin A
vitamiinide allikatena väga tagasihoidlikud. Vitamiinid on vajalikud: sest need osalevad ainevahetusprotsessis, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel, nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel, sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse mitmeid vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt alkoholism) füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või eakatel)
Jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks. Mineraalained Organismi funktsioneerimiseks asendamatud mikrotoitained, vajalikud väga väikestes kogustes; Vastavalt vajatavatele kogustele jaotatakse mako- ja mikromineraalideks; Makromineraale (näiteks kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, jt) vajab organism päevas milligrammidest grammideni, mikromineraale (näiteks raud, tsink, vask, räni, jt) reeglina mikrogrammidest milligrammideni. Seedesüsteemi omapära Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem. Iga 3-3,5 tunni tagant tõmbuvad kokku mao, sapipõie, kõhunäärme ja ka peensoole lihaskond. See kestab umbes 20-30 minutit. Sel ajal tekib tavaliselt näljatunne. Sel ajal süües on toidu omastamine kõige parem! Söögikordade vahe täiskasvanul võiks olla ka 3-4 tundi. Muul ajal süües katkestab söömine selle perioodika.
vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni. Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust asendamatud toitained või asendamatud toidukomponendid. Tegelikult eksisteerib ka siin teatud suhtelisus. Kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides).
südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks, on määravaks teguriks kolesterooli jaotumine nö aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel. Taimerakkude membraanides sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt erinevad kolesteroolist ja ka üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimeõlides (maisiõli, sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge, küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 26 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi
annaabi.ee 
