Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu
toota. Jaak Oks 10R 25.12.2012 TAASTUVENERGIA Biokütus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tagajärjel on ökosüsteemis hiljuti moodustunud. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka.See võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.Seda toodetakse näiteks küttepuust, õlgedest, heinast ja sõnnikust.Töödeldud biokütused on tuntud biodiislikütusena, bioetanoolina ja puiduhakkena.. Biokütuse toorainet võib saada metsaraie, võsaraie, heinateo, roolõikamisega energiavõsa ja energiaheina, õlitaimede põllumajanduslikul kasvatamisel Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse teisi aineid juurde
Bakter põhjustab tõsist hingamisteede haigust legionelloosi. Riskigruppi kuuluvad krooniliselt haiged, vanurid ning suitsetajad. 2013. aastal registreeriti Saksamaal 922 legionelloosi haigestunud inimest, mida on ülemöödunud aastaga võrreldes 41 protsenti rohkem. Kus leidub? Levib pinnavetes – järvedes, jõgedes, ojades, ka soojendatud majapidamisvees. Kuidas ennetada? Selleks, et olla veenunud, et joogivee kaudu ei satuks organismi mikroobset saastet, tuleks vett enne joomist kuumutada vähemalt 60 kraadini. Enterohemorraagiline E-coli (EHEC) See bakter esineb veiste ja teiste mäletsejate soolestikus. Levivad kehva hügieeni tõttu ning võivad põhjustada vereeritusega kõhulahtisust. Neerupuudulikkuse korral võib bakterisse nakatumine lõppeda surmaga. 2013. aastal registreeriti 1612 haigusjuhtu. Kus levib? Mõningatel juhtudel toores kapsas, aga ka veiselihas ja toorpiimas. Kuidas ennetada?
Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde
nakatumine: 1) saastunud toit 2) haiged inimesed 3) tervenenud ja mittehaigestunud mikroobikandjad haigused: 1) tüüfus 2) düsenteeria 3) tuberkuloos 4) listerioos Mürgistus: saab: 1) toidu säilitamisest valel temperatuuril 2) mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe sisaldav toiduaine 3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 4) haiged toidukäitlejad 5) hügieenireeglite rikkumine haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore piima (udarapõletik) kaudu Botulism: anaeroob, moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini Mikroorganismide paljunemise takistamine:
Kuumutamisel üle 60°C vadakuvalgud denatureeruvad ja seonduvad kaseiinidega, muutes mitselli struktuuri ja suurendades tema veesidumisvõimet. See on soovitav näiteks jogurti valmistamisel (tugevam geel ja väiksem sünerees, kuid vastunäidustatud juustu tootmisel (nõrk kalgend). Peamine kaseiini kalgendav ensüüm on kümosiin (renniin). Kümosiini eraldatakse vasika libemaost (tekib prokümosiinist happelises keskkonnas). Toodetakse ka mikroobset ja taimset ensüümi. Kümosiini optimaalne temperatuur on 40°C piires, juustuvalmistamisel kasutatakse 30 °C, et paremini protsessi kontrollida. Vasika kasvades kümosiini sisaldus maos väheneb ja pepsiini sisaldus tõuseb Kümosiin hüdrolüüsib valke suurteks peptiidideks. Kaseiini geeli teke pH 6.7 juures toimub kahes etapis: k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP Parakaseiini sadenemine kaltsiumi ioonide juuresolekul. Laabikalgend: 1) k-kaseiini lõikamine kümosiini poolt
miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas. Biokütused energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Energiakriis kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates
Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink
Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink
ammendatud. Mida oleks meil siis pakkuda järeltulevatele põlvedele. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustuseg alinnades. Vee uhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem. Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata, küll aga klooritakse seda mõnedes asulates( peamiselt Põha- ja Lääne- Eestis), kus esineb mikroobset saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem. Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile epamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati flouri kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus. Mitmete piirkondade on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema
Primaarsetest ja sekundaarsetest mikroobidest valmistatakse eraldi juuretised. 27. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Laap on ensüüm, traditsioonilist laapi toodetakse piimavasikate libedikest. Laabis sisalduvad kaseiini kalgendavad ensüümid, millest kõige olulisem on kümosiin. Laapi saab toota ka teiste loomade magudest, aga saab kasutada ka taimset või mikroobset laapi. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga , mis näitab kui palju ühe grammi laabiga saab kalgendada 35 ºC juures 41 min jooksul piima. Laabi aktiivsust mõjutab piima happesus mida kõrgem, seda aktiivsemalt toimib laap. Kui väheneb kaltsiumioonide sisaldus, langeb ka laabi aktiivsus. 28. Kirjeldada kalgendi moodustumise protsessi. Esmalt lisatakse piimale juuretis, CaCl2, salpeetrid ja muud, kõige
Nikli tähtsus taimedele, bakteritele, arhedele ja üherakulistele loomadele on hästi dokumenteeritud, nendes organismides on nikkel tähtis katalüsaator erinevatele bioloogilistele reaktsioonidele tänu oma mitmekülgse kordinatsiooniga geomeetriale, mis muudab metallid üleüldse olulisteks osadeks igas elussüsteemis. Nikkel on vajalik element mitmetes essentsiaalsetes metalli-ensüümide aktiivtsentrites bakteritele ja madalamatele-eukarüootidele. Avastatud on 8 mikroobset niklit sisaldavat ensüümi: ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas, atsetüül-CoA süntaas, metüül- CoM reduktaas, Ni-superoksiidi dimutaas, happereduktsiooni dioksügenaas ja glüoksalaas I, lisaks on neid veel avastamisel. Taimedel on kindlaks tehtud niklit vajavaks ureaas, mõned taimed on arenenud ka hüperakumuleerima nikli ioone, luues komplekseid süsteeme metalli mürgisuse vähendamiseks ja homöostaasiks, mis on uurimise all, et kunagi kasutada reostuste puhastamiseks.
et bakterid mõjutavad otseselt piima riknemist ning viitavad tõsiasjale, et piima tootmisel järgitavad hügieeninõuded ei ole piisavad. • Euroopa Liidus ja Eestis kehtestatud inimtoiduks mõeldud toorpiima bakterite piirmääraks on 100 000 kolooniat/ml- s kahe viimase kuu keskmisena, kui kuus on võetud vähemalt kaks proovi. • Pastöriseeritud piima säilivuse pikendamiseks oleks vaja: • parandada toorpiima kvaliteeti, • vältida sekundaarset mikroobset saastumist pärast pastöriseerimist, • kasutada puhtaid ja desinfitseeritud villimismasinaid ning taarat, • säilitada piima madalatel temperatuuridel ja tagada külmketi pidevus tööstusest tarbijani. TOORPIIM PEAB OLEMA SAADUD LOOMADELT: • kellel ei ole tundemärke nakkushaigustest, mis võivad piima kaudu nakatada inimest; • kellel ei ole haigusi, mis muudavad piima organoleptilisi omadusi; • kellel pole piima kahjustada võivaid udarahaavu;
....... 22 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 23 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 24 Sissejuhatus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. [2] Käesolev referaat kajastabki biokütuseid, ressursse kust neid saada ja kuidas neid kasutatakse ja mida on üldse mõistlik biokütust toota ja potentsiaalist Eestis. Tööle on lähenetud ressursside poolt, see tähendab, et käsitletakse erinevaid kultuure ja materjale,
· linnud 4 · putukad · tolm · toit (toores) 3. LOENG TOIDUAINETE KAUDU LEVIVAD HAIGUSED: TOIDUINFEKTSIOONID (nakkushaigused) nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu või ka vahetul kokkupuutel haigega või terve mikroobikandjaga NB toiduinfektsioon levib eeskätt ......õhu ja toorpiima ...kaudu TOIDUMÜRGISTUSED Toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe Toidus on muu (mittemikrobiaalse päritoluga mürgiseid ühendeid) HELMINTOOSID (usstõved) Tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel Areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: ...patogeensed.. · Kasutatakse toiduainete valmistamisel · Esinevad soolestikus loomulikus mikroflooras ......mitte patogeensed....
Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Tööstusliku ja kodumajapidamise heitvee puhastamiseks kasutatakse tihti aktiivmuda protsesse, see töödati välja aastatel 1912-1914. Antud protsessi korral lisatakse eelnevalt juba osaliselt puhastatud heitveele õhku või puhast hapnikku ja mikroobset biomassi, et vähendada orgaaniliste ühendite sisaldust puhastatavas vees. Täpsemalt on aktiivmudal põhinev heitvee puhastamise seade jagatud järgmisteks osadeks: a) Aeratsioonimahuti reovesi segatakse aktiivmudaga ja segu õhutatakse. Oluline on suur biomassi osakaal, et säilitada mikroorganisme, kes on kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Aereerimise eesmärgiks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega.
Vatsa bakterid kasutavad enda kehavalgu sünteesiks põhiliselt ammoniaaki, vähesel määral ka aminohappeid. Algloomad kasutavad oma kehavalgu sünteesiks aminohappeid ja polüpeptiide. Mikroorganismi eluiga on lühike, ta satub koos söödaga soolkanali alaosadesse, kus ta seedub kui lihtmaolisel loomal. Kuna mikroorganismid sisaldavad kuivainest 60% valku, moodustab mikroobi valk põhilise osa mäletsejaliste proteiinitarbest. Mäletsejalistel tekib kuni 2 kilo mikroobset proteiini päevas. Selle arvelt saab hea lüpsilehm lüpsta kuni 20 kilo piima päevas. Proteiini seede mäletsejalistel. Mikroobse proteiini süntees vatsas sõltub: · Proteiini hulgast söödaratsioonist · Proteiini lõhustuvusest eesmagudes · Mikroorganismidele kättesaadava energia hulgast Mikroorganismide proteolüütiline aktiivsus on suur, nad lagundavad proteiine sada korda enam kui tarbivad
elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidunakkuse arenemiseks organismis on vaja saada piisav annus mikroobe (nakkusdoos). See oleneb mikroobi nakatamisvõimest ja inimese east, toitumusest, tervislikust seisundist jm. Ohustatud rühmad on väikelapsed, vanurid, jt., kelle vastupanuvõime on langenud. 2. TOIDUMÜRGISTUSED; Toit sisaldab mikroobset toksiini ja /või toksiini tootvaid mikroobe; Selle puhul bakterid paljunevad toidus ja produtseerivad seal toksiini. Kui sellist toitu on söödud, siis just selles olnud toksiinid (mitte bakterid) põhjustavad haigestumise. Peiteperiood on lühike (2-3 tundi), sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Toidus on muu (mittemikrobioloogilise päritoluga mürgised ühendid) 3. HELMINTOOSID (usstõved).
tihedust. Ka raisakotkas ei tapa, kuigi eeldused on olemas. Tohutult vähe erandeid: nt nekrotroofsed parasiisis – seened. Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast edasi. HOOGHÄNNALISED – meie kliimas olulised. Mikroobsed lagundajad saavad kasu suurematelt lagundajatelt enne neid – kakandite kohalolu kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu. Mikro- meso- ja makrofauna aktiivsus laguahelas eri bioomides. Allpool toodud ribade Laius märgib varies lagunemise
Kodusigade ja metssigade rümbad.Sõõrikujuline tervisemärk - ülaosas maakond, keskel tapamaja tunnusnumber, alaosas suurte tähtedega VETKONTROLL (30 mm). Tempel igal rümbatükil.Lisaks templijäljend K igale rümbatükile Toidukõlbmatu rümp Nelinurkne tempel 40 x 60 mm tekstigaUTIIL. Tempel küigile rümbatükkidele, lisaks lidale ristikujulised sisselõiked. 9.Liha ja tapasaaduste külmtöötlemine. Liha ja enamik tapasaadusi riknevad kiiresti. Nende mikroobset riknemist tuleb takistada ka siis, kui neid ei ole vaja säilitada pikka aega. See saavutatakse liha külmtöötlemisega: jahutamise või külmutamisega. Olenevalt külmtöötlemise viisist jaotatakse liha järgmiselt: · tapasoe (hot) liha vahetult pärast tapmist ja algtöötlemist, liha sisetemperatuur on vähemalt 35 °C; · jahtunud* (cooled) liha sisetemperatuur on langenud ümbritseva keskkonna temperatuurini, 12 °C;
Ohtlikud jäätmed 0,1 0 0 1,1 0 0,2 0,2 Keskmine 41,1% põlevjäätmete sisaldus olmejäätmetes 3. BIOKÜTUSED Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde.
annaabi.ee 
