Henri Becquerel (1852 - 1908) Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi
aatomiga on tegemist. Prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes.)) 14. Mida näitab tuuma massiarv ? nukleonide arv (massiarv) 15. Mis on isotoop? Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu poolest. Isotoobid jagatakse: stabiilsed ja radioaktiivsed 16. Kuidas tähistatakse aatomituuma? Tähis: A 17. Kes , millal ja kuidas avastas radioaktiivsuse? 1896a avastas BECQUEREL radioaktiivse kiirguse. Ta märkas, et uraanisool kiirgab tundmatut kiirgust. ((valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati uraanisoola)) 18. Kuidas uuris Rutherford radioaktiivset kiirgust ja mis tulemused ta sai? Ta lasi radioaktiivse kiire positiivse ja negatiivse languga kehade vahelt, ja märkas et vastavalt laengule muutus kiire suund. (Kui kiir läks positiivse laenguga keha suunas, siis sai järeldada, et mass oli sellel kiirel väiksem) Ta nimetas kiirt mis läks positiivse keha poole beta-kiireks,
annaabi.ee 
