4. Kuidas leida vesiniku aatomi ergastatud oleku energia kui on teada põhioleku energia E? eriseose energia = seoseenergija/ nukleonite arvuga 5. De Broglie hüpotees. Valem lainepikkuse kohta Püstitas hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta: oletas, et ka osakestel on laineomadused, mis on seotud osakese energia ja impulsiga VALEM: lanta = h/mv = h/p 6. De Broglie hüpoteesi ja Bohri II postulaadi(lubatud orbiidid) vaheline seos De broglie hüpooteesi järgi on osakestel laineomadus, mis tuleb välja bohri 2. postulaadil, kus on kirjas et kui elektron liigub suurema energiaga orbiidilt väiksema e.ga siis kiirgab aatom kvandi, ning kiirgamine on laineomadus 7. Milles seisneb Heisenbergi määramatuse printsiip? Heisenbergi järgi on võimatu korraga määrata elektroni või mõne muu osakese impulsi ja asukohta kui tahes suure täpsusega. 8. Kvantmehaaniline aatomimudel. Kvantarvud ja nende tähendus
Osalise keelutsoon e. keelupilu. hõivatusega tsoonid võivad tekkida ka tsoonide osalisel kattumisel (kristallide moodustumine) metallide korral. Poolikult täidetud tsoonide elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. Juhul B on kõrgemal hõivatud tasemel 2 elektroni. See vastab mittemetallidele. Kõrgeim tsoon on täis ja see vastab dielektrikutele ning pooljuhtidele. Laineomadus ei luba elektronil omandada energiaid,mis jäävad E vahemikku. See on keelutsoon. Keelutsoonile järgneb juhtivustsoon, mis on täitmata. Hõivatud tsooni nimetatakse valentstsooniks, kuna see täitub valentselektronidega . Juhtivuse ja mittejuhtivuse põhjused. Pooljuhte eristab mittejuhtidest keelutsooni laius. Kui see on suhteliselt kitsas (1eV), on tegu pooljuhiga, laia keelutsooni (5-
annaabi.ee 
