oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo jutustaja, kes on saanud surma. · Roosa, Mikaeli tüdruksõber. · Sirkku, Mikaeli ema. · Matti, Mikaeli isa. · Jape, Mikaeli parem sõber.
''Kallis Mikael'' Maarja-Leena Tiainen Mikael oli rikas Soome poiss, kes elas tavalist teismelise elu. Tal oli oma bänd, palju sõpru ja oma tüdruk, kes oli talle tohutult tähtis. Mikaelist tuleb rääkida aga mineviku vormis, sest ta hukkus traagilises ratta õnnetuses jättes endast maha tüdruksõbra Roosa, kes ootas peale kõige veel Mikaeli last. Kui Roosa oli avastanud, et ta ootab last, tahtis ta loomulikult lapsest vabaneda, sest ta oli alles noor, viieteistkümne aastane koolinoor. Ühel päeval otsustaski Roosa minna naistearsti juurde, et arutada abordi võimalusi. Tema nõustajaks osutus aga surnud Mikaeli tädi, kes arsti eetika reegleid rikkudes rääkis Mikaeli vanematele, et nende poja tüdruk jõudis rasestuda enne, kui Mikael suri. Mikaeli pere oli uudisest teada saades tohutult õnnelik ja tegid kõik
Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest teada saades, mõtles Roosa teha aborti, kuid Mikaeli vanemad hakkasid teda meelitama, andsid talle raha ja korteri ning lubasid tema eest hoolitseda. Algul paistis see Roosale siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid, tundus see tüdrukule hoopis tagamõttega plaaniks osutuvat. Lõpuks jäi siiski laps Miia Mikaela Roosale ja kõik lahenes õnnelikult. Peategelaseks võib nimetada raamatus Mikaelit, kes on küll surnud, kuid kelle ümber jutustus kaudselt käib
KALLIS MIKAEL MARJA LEENA TIAINEN Mari-Liisa Belohvostova 8b klass Gustav Adolfi Gümnaasium 05.11.2013 TEOSE TEGELASED Mikael- Loo peategelane. Ta ei õppinud koolis hästi. Ta tarvitas alkoholi , narkootikume ja suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase
reise välismaale, kuid ka head kooli. Mikaelil oli ka vend Toumas, kes erines temast täielikult. Tal olid püstitstud eesmärgid ning ta õppis nende nimel kooli hästi. Mikael aga elas kiiret ja teguderohket elu ning tema lemmik ajaviide oli sõpradeseltsis olemine. Oma vanemate suure rahakoti pärast ei jäänud tal ka proovimata narkootikumid. Mikael jõudis ka veel lapse teha oma tüdrukule Roosale. Kes ei jõudnud veel enne Mikaeli surma sündida. Roosat hakkavad toetama üllatuslikult hoopis Mikaeli vanemad ning vahepeal tundub, et Roosa on rohkem isegi nende laps, kui Roosa pärisema oma. Marja-Leena Tiaininen jutustab seda lugu nii, et lugejale jääb õigus otsustada ning langetada igas asjas oma arvamus. Raamat on selgesti arusaadav ning seda on hea lugeda. Oskab kirjutada erapooletult. Sander Püüa 10B
Raamatukaart Tegevuskoht: Rootsis Stockholmis, Hedestadis ning Hedeby saarel. 2 Tegelased: Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist, häkkerist gooti tüdruk Lisbeth Salander, Vangerite suguvõsa liikmed - Henrik Vanger, Harriet Vanger, Anita Vanger, Cecilia Vanger, Martin Vanger, Harald Vanger, Isabella Vanger, Birger Vanger, Gerda ning tema poeg Alexander Vanger, Henriku advokaat ning lähim sõber Dirch Frode, Millenniumi väljaande kaasosanik ning Mikaeli occasional lover Erika Berger, Millenniumis disainerina töötav Christer Malm, ärimees Hans-Erik Wennerström, Mikaeli tütar Pernilla Blomkvist. Tegevuse toimumise aeg: 21.sajand, tegevus toimub ühe aasta jooksul. Autori eesmärk/teema: Larsson on kirjutanud kaasakiskuva kriminaalromaani, rääkides ajakirjanike tööeetikast ning elukutsega seonduvatest probleemidest ja samal ajal keskendudes naiste vastu suunatud vägivalla probleemile. Kuna autor oli ise ajakirjanik, mõjub see
Olin just enne seda võtnud ületoosi narkootikumi. Ma sõitsin pea laiali otsas ja nii ma sõitingi vastu parkimisautomaati. Siis viidi mind haiglasse aga arstid ei suutnud enam midagi teha. 10.-14. ptk. Roosa oksendab päris tihti. Ta otsustab, et teeb igaks juhuks rasedustesti. Rasedustest näitab positiivset. Ta räägib sellest oma emale. Emale ei meeldi see. Ema käseb Roosal sellest Mikke vanematele rääkida kuna Roosa ema ei ole nõus teda toetama. Roosa räägib Mikke vanematele. Mikaeli vanemad on jahmunud. Nad ei usu alguses, et Roosa rase on. Aga vanemad on nõus teda igatepidi aitama. Roosa ema ei usu seda väga aga lepib sellega kuna ta ise ei saa teda mitme lapse kõrvalt aidata. Roosa ema käskis Roosal aborti teha. Roosa ei tahtnud sellega väga rahul olla. Roosa rääkis Mikke vanematele. Mikaeli vanemad ei luba Roosal aborti teha. Roosa ema ütles: "Ma ei luba sul siin elada kui sa aborti ei tee". Roosa rääkis seda Mikke vanematele
tulega" ja ,,Purustatud õhuloss" Enne oma surma oli Stieg Larsson plaaninud teha Millennium seeria 10 raamatuliseks, aga peale kolmanda raamatu valimist lõppes kahjuks ta elutee. Aga ta oli valmis jõudnud neljandast raamatust enamus, ja märkmeid oli tal tehtud veel kahele raamatule. Ta jõudis kirjutada valmis kolm raamatut. Need on saanud ülemaailmselt kuulsaks. Lühikokkuvõte raamatust Raamat algas kahte liini pidi, kus tutvustati Lisbethi ja Mikaeli eraldi kui võõraid inimesi, sel hetkel olidki nad võõrad alles. Lisbeth töötab firmas kus tema tööks on teha inimeste taustauuringuid. Üheks ülesandeks on tal välja uurida kõik Mikael Blomkvisti kohta. Tööd soovis tuntud ärihai Henrik Vanger. Samal ajal mõistetakse Mikael Blomkvisti kohtus süüdi ühe avaliku tegelase laimamises. Mikael Blomkvist on laostumise äärel ning temaga võtab ühendust Henrik Vanger, kes palub Mikaeli abi perekonnamüsteeriumi lahendamisel
Tema minevik oli väga hämar - teda peetakse tihtipeale alaarenenuks, kuigi ta lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ja on treeninud ennast igas mõttes ellujääjaks. Tema tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme. Kiidusõnad autorile, kes on välja mõelnud tõsiselt huvitava ja laheda tegelaskuju, kelle kohta peale esmamulje saamist tahaks kohe rohkem teada saada. Samuti oli väga huvitav jälgida Lisbethi ja Mikaeli suhte arengut, ning mõrvaloo uurimiskäik on samuti väga põnev, ehkki vajab süvenemist. Tänu headele kirjeldustele loob autor kõigest väga elava kujutluspildi. Teos pani mind veenduma selles, kui palju on valelikkust ühiskonnas, kuidas ühegi inimese üle ei saa nii-öelda kaane järgi otsustada ning kuidas võivad sinu jaoks kõige kallimad inimesed sulle haiget teha. Jäin raamatuga äärmiselt rahule. See oli tõesti huvitav ja
Tema tahtiski teada saada, mis Harrietiga juhtunud oli. Ta meeldis mulle, sest ta ei andnud alla pärast 40 aastat otsimist leidis ta ikka veel endas jõudu teha veel üks katse saamaks teada mis ta lemmiktüdrukuga siiski juhtus. Ta oli küll vana, kuid mõistus lõikas hästi. Ta oskas inimestega manipuleerida, et oma tahtmist saada, teadis täpselt, mida Mikaelile pakkuda, et ta Vangeri suguvõsa kroonikat uuriks. Erika Berger Erika oli Mikaeli armuke ning kolleeg ja Milleniumi üks juhte. Neil oli tegelikult selline ilma kohustusteta vabameelne suhe. Selle vabaduse pärast, arvan, et see suhe saigi toimida. Mõnikord ei puutunud nad tihti kokku, kuid kui vaja, olid nad alati üksteisel olemas. Cecilia Vanger Elas Hedeby saarel, Henriku vennatütar. Ta oli Mikaeliga suhtes. Oli abielus, kuid mees elas kuskil kaugel. Martin Vanger Henriku venna, Haraldi, poeg. Üks Vangeri kontserni juhtidest, raamatu lõpus tuleb välja, et
Ohrdrufi lütseum oli üks nendest üleminekuaja üldhariduslikest linnakoolidest, kus kodaniku ajastu uued puhangud elasid veel rahulikult koos feodaalse haridussüsteemi üldise vaimuga. Ka muusikale oli eraldatud auväärne koht 5 tundi nädalas. Kuid ei tohi unustada, et see oli erandlikult vaimulik muusika; see oli eelkõige noortes religioossete tunnete ja moraalse alandlkusse kasvatamine. Sama tendents, võib-olla veelgi eredamal kujul, oli iseloomulik ka Püha Mikaeli kiriku koolile Lüneburgis, kuhu Bach koos klassivenna Erdemanniga 1700. aastal üle viidi. Siin sai Bach juba vanema koolilauljana palka. Georg Böhm (1661- 1733), organist ja helilooja, kuulus nende saksa 16. ja 17. sajandi tagasihoidlike muusikute hulka, kes omandasid ja töötasid ümber Itaalia, Flaami ning osalt Prantsuse instrumentaal- ja vokaalkunsti loomingulisi kogemusi ning valmistasid oma kodumaal
valguskuma. Hästi mõjusad tööd ,,Krahv Oragzi matus", ,,Püha Martin ja kerjus", ,,Karjaste kummardamine", ,,Kristuse vangistamine", ,,Maarja taevaminek". Tööde üldmulje oli sünge. Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549). Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud). Lemmikmotiiviks kujunes anfilaad uksed asuvad kohakuti, üks ruum järgneb teisele. · Madalmaad moodustab omaette peatüki. Madalmaade areng oli teistsugune, rõhk kaubandusega tegelevatel isikutel, kes oli rohkem pragmaatilised. Olid sügavalt
ehk maamajad ehk villad, lodzad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Ajastu ehitismälestisi: San Marco raamatukogu Villa la Rotonda (A.Palladio) Santa Maria del Fiore kuppel Veneetsias, 16.saj (arh. J.Sansovino) 15. saj. Hartenfelssi loss, Saksamaa Püha Mikaeli kirik, Münhen Palazzo Strozzi, Firenze Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid.
viie kupliline kirik, ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel alatel kaa puitu. Kiievi Sofia kiriku kuplite arv on erakorndne- 13. Kiriku, seinad, võlvid, kuppel ja apsiid on kaetud mosaiikide ja freskodega. Pildid paigutati Bütsantsis väljakujunenud skeemi järgi. Kupli kujutati Kristust valitsejana. Tambuuril kujutati apostleid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema. Selle all stseene krstuse ja apostlitega. Kahel pool apsiidi pea ingleid Gabrieli ja Mikaeli. Külgseintel 12 pilti kristuse elust. Lääne küljel viimse päeva kohtu stseen. 12 sajandil kaotas Kiiev juhtiva koha Vene Vürstiriikide hulgas. Lõpliku löögi andsid Mongoli tatarlased , kes aastal 1240 tungisid kiievisse ja muutsid õitsva linna varameteks. Vladimir-Suzdali vüstiriik asub Ülem Volga metsaaladel. Kirikusse tuli skulptuur. Kaunistavad kirikuid puuskulptuuridega. Kõrgel tasemel on metallitöö ja ikoonimaal. Kirikuid ehitati loodukaunisse kohta, tegu on romaani stiiliga
Rudolf suri mõned aastad hiljem ootamatult, taas tõusis Heinrich IV võimule, ent enam ei tunnustanud paavst teda Saksa-Rooma keisrina. Heinrich IV kuulutas seepeale paavstile sõja. Gregorius oli sunnitud sõja hirmus Roomast põgenema ning ta veetis elu lõpu hüljatuna Salernos. Humbertus di Silva Candida oli prantsuse benediktiini abt ja hiljem kardinal. 1054. aastal oli just tema see, kes paavsti legaadina arvas katoliku kogudusest välja Konstantinoopoli patriarhi Mikaeli ja põhjustas sellega Suure Kirikulõhe tekke. Benediktlastest sai 11. sajandil alguse uus ordu tsistertslased. Ordu rajati 1098. aastal Prantsusmaal Citeaux's eesotsas Robertiga Molesme'ist. Nad ei olnud rahul senise eluga rahul, rändasid Burgundiasse ja rajasid seal uue kloostri. Prooviti elada nagu benediktiinid algselt, pöörduti tagasi füüsilise, eriti põllutöö juurde. Loobuti jumalateenistuse lisaelementidest, mida benediktlased olid sajandite jooksul
1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster. 1251 Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool). 1260–61 Saarlaste teine ülestõus. Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi 1263 Pärnust Haapsallu. 1279 Haapsalu sai linna õigused. Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja 1283 Viljandi Hansa liikmeks. 1291 Paide sai linna õigused.
annaabi.ee 
