Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga keele risustam...
LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE Oma elu eesmärkide poole püüeldes seisame tihti ristteel, ning küsime endalt, millist teed mööda minna kas me peaksime pöörama pilgu teele, mida mööda kõndides võime leida iga nurga tagant ootamatusi ning mille lõppu varjavad tõusud ja langused või seada sammud teele, millel tunneme end kindalt ja kus iga samm viib lähemale kaugel seisvale lõpule? Pingutuste aluseks on eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmist alustatakse juba pisikesena, mil väikesed poisid tahavad saada astronaudiks, tüdrukud aga baleriiniks. Suuremaks sirgudes asenduvad need mõtted enamasti uutega, ainult väga vähesed jäävad oma lapsepõlveunistustele truuks. Reaalseid eesmärke hakatakse seadma noorukieas, mil õpitakse hindama oma võimeid ning oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad...
Minu linna tulevik Kunda linnas oleks vaja palju teha ümberkorraldusi. Kõige suuremaks probleemiks on politsei puudumine öisel ajal. Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesk...
Õppida või mitte õppida selles on küsimus Inimesed on erinevad ning igaüks teeb oma valiku, kas ta tahab teadmisi ja kui palju ta neid vajab. On neid, kes õpivad 25 aastat jutti enne tööle asumist, ja ka neid, kellele piisab 12 aastast. Eesti on määranud selle, et meil on üheksanda klassini kooliskäimine kohustuslik. Sel ajal tuleb kindlasti tegeleda õppimisega. Ei tohi lösutada koolis mitmeid aastaid tühja, sest tarkused, mida õpitakse põhikoolis on eluks vajalikud. Kindlasti kasutame pidevalt arvutusoskust, õigekirja, hindame asju füüsika abil ning püüame aru saada ajaloost. Ehk sellepärast alustasimegi esimesest klassist lihtsamate teadmistega ning seejärel liigume edasi keerulisemate asjade mõistmiseks. Õppimata jätmine võib tihti ette tulla siis, kui võrreldakse kaht või enamat tegevust, millega saaks hetkel tegeleda. Tõenäoliselt valib laps pigem arvutis jalgpalli- või tulistamismä...
Mida ma ootan riigilt Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on meie riigist saanud tugev demokraatlik riik, mis läheneb kiire hooga eesmärgile olla heaoluriik. Paraku on hiljuti toimunud mitmeid sündmusi, mis seab kahtluse alla kogu selle, mis toimub kõrgemas võimuladvikus. Selle tulemusena on langenud meie maine mitmete riikide silmis. Siiani püütakse aga kinnitada, et meie riik on selgelt demokraatlik riik. Me ei ole siiski veel rikkunud oma mainet terviklikult. Selle nimel, et meie maine säiliks ja me võiksime seda parandada, on vaja näha palju vaeva. Pärast 2012. avalikuks saanud Reformierakonna rahastamisskandaali ei suutnud teha rahva ootustest vajalikke järeldusi. Seetõttu loodi rahvakogu, mille eesmärgiks oli kindlustada Eesti demokraatia tulevik. Rahvakogu koosnes mitmetest aktiivsetest kodanikest, kuid nende tegevus sai mitmetelt inimestelt palju kriitikat. Rahvakogus seisid inimesed...
annaabi.ee 
