kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt Üldiselt Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ateena kool Parnass St Catherine Ansidei madonna
Lapsepõlv Kölnis 1589 naasis Antwerpenisse Haridus ladina koolis 1594. aastal Otto Veniuse ateljees 1600. aastal Vincenzo Gonzaga teenistusse Elukäik 1609 abiellus Isabella Brandt'iga 1621-1630 viibis palju välismaal 1630 loobus maalimisest, sõitis Inglismaale läbirääkimisi pidama 1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega Kristuse ristilt mahavõtmine 1612 Samson ja Delilah 1609 Helena Fourmenti portree 1630 Isabella Brandt'i portree 1620
skulptuuris kaua. Boheemlus Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlusisikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn. normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Maalikunst Inglismaal Johann Heinrich Füssli (17411825aastaarvud pole pähe õppimiseks vaid, et sul oleks ülevaade olemas ). Eeskuju võttis ta Michelangelolt (vt. renessanss) Llisas juurde salapärase heletumeduse Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") William Blake (1757 1827) * Võttis oma teoste aineks fantaasiad * Ühendas Piibli ja kaasaja tegelasi * Tema teosed on raskesti mõistetavad * Joonistused on tugevate kontuuridega, * Ta püüdis tõestada, et fantaasia on olulisem kui kogemuslik maailmapilt William Turner (1775 1851) * Tähtsaim inglise romantik ja kõigi aegade suurim meremaalija
jne. Raffaello Sanzio (14831520) sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile
ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kunsti õppis ta oma isa Giovanni Santi juures, kes oli kuulus õukonnamaalija. Õppis Urbinos, hiljem Perugias maalikunstistuudios. Raffael töötas Firenzes, seejärel Roomas. Firenzes õppis ta kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Roomas töötas ta Julius II heaks. Kaunistas näiteks freskodega Vatikani lossi. Tema esimesed teosed, näiteks "Maarja laulatus" ja "Madonna Conestabile", mis ta tegi veel Perugias õppides, olid õpetaja tasemest paremad. Tema loomingut on oluliselt mõjutanud Firenze kunst. Madonna piltide kinnine püramiidjas ülesehitus juhindub Leonardo da Vinci eeskujust. Tema pilte iseloomustavad sujuvad kontuurid ja plastilised vormid
Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese) El Greco El Greco elas oma elu esimese poole Itaalias, mistõttu on tema looming tugevalt Itaalia tolleaegsetest meistritest mõjustatud, rohkem teatakse teda siiski Hispaania kunstnikuna. El Greco küpset stiili iseloomustab paljude erijoonte sulam kokkupuuted Bütsantsi kunstiga Kreetal ja Veneetsias, manerismi pikalevenitatud figuurid ja teravad värvid, elemendid Michelangelolt. El Greco El Greco hilisem stiil on tugevalt usulistest meeleoludest kantud, kuid originaalne ja kohati klaustrofoobiline väljenduslaad sokeeris alguses kirikumehi. El Greco kunst oli väga isiklik, mis väljendub hästi ka tema emotsionaalsetes ja hingelistes portreedes. El Greco kirglik maalimisviis on avaldanud mõju uuemaaja kunstnikele, näiteks El Greco Üks kõige kuulsamatest maalidest on ,,Kristuse
Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioon, kui inimkeha füüsis, jõud ja liikumine see oligi tema sümbol! See maal kuulub umbes 17.sajandi algusesse, kui oli baroki aeg. Talle on iseloomulik see, et figuuride liikumine muutus järjest hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem ja üha enam pääses mõjule Rubensi barokiline stiil, millega näidata jõudu ja kirge, mida on ta sellegi maalil näidanud. Eeskuju on ta võtnud Michelangelolt. Selle maali valisin ma just sellepärast, et kui võtsin ette lehekülje, kus olid erinevad Rubensi maalid, oli see esimene, mis köitis mind esimesena, see tundus nii siiras. Maali suurus on 86x130 cm ja seda hoitakse Hermitage muuseumis. Elen Uuk 11 klass
Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavaid võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivise raiutud lauluga. · A.L.BARYE , maalilisema pinnatöötlusega looming, mis kujutab peamiselt loomi (animalist). Barye eelistan kujutada loomi liikumises ja võitluses. 7. Nimeta 3 Inglise maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. · J.H.FÜSSLI. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid (´´Luupainaja´´) või stseene kirjandusklassikast. · W.BLAKE toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. · W.TURNER, tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste(meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18
Sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki
Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. William Blake Muistsed Ajad 3 Romantism Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli(1741- 1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18
aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas. Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Isa oli õuekunstnik ja ema suri, kui Raffael oli väike. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo).
skulptuuride voolimisega. 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor. Ta oli 17 aastat vana ja töötas võimuka patrooni alluvuses. 1494. aastal kogunes Prantsuse kuninga Charles VIII juhitud armee linnamüüride taha ja ähvardas linna vallutada. Paljud inimesed, nende hulgas ka Michelangelo, põgenesid Firenzest. Michelangelo läks Venetsiasse. 1497 aastal tellis Prantsuse saadik kardinal Jean Bilheres de Lagraulas Michelangelolt uue öö, mis pidi kujutama Neitsi Maarjat, kes hoiab kätel surnud Kristust; selline kujutis oli tuntud kui Pieta. Michelangelol kulus kaks aastat enne kui ta Pieta valmis sai ja see ´skulptuur tegi Michelangelo nime kuulsaks. . aastal otsustas Julius II, et algselt Sixtuse kabeli lage kaunistanud kuldtähed tuleks üle maalida stseenidega Piiblist. Vaatamata selle, et Michelangelol maalimise kogemust polnud, valis Julius just tema lage tegema
vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu. Tema hingejõud peegeldub südamekujulistes silmaterades. Vaimset meelekindlust ja keskendatust rõhutab kulmukibrutus. Taaveti füüsiline tugevus väljendub kätes. Kuidas? Taaveti käsi on Michelangelo kujutanud liiga suurtena. Hiiglaslikel kämmaldel on näha vihast paisunud veresooni. Võimsad käed tõestavad Taaveti maagilist võimu Koljati üle. 1503. aastal sai Rooma paavstiks Julius II, kes valitses kümme aastat ja tellis Michelangelolt endale hauamonumendi. Paavst Julius II hauamonumendi kavand oli suurejooneliselt võimukas: monument pidi olema kahekordne ja koosnema rohkem kui 40 figuurist, igaüks üle elusuuruse. 3 Michelangelo asus Rooma elama. Ta otsis Carrara mägedest monumendi jaoks marmorit, töötas palehigis, ent jõudis valmis teha vaid üksikud figuurid. Üks neist oli vitaalse iisraeli rahva juhi Moosese figuur
tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida ta maalis selili 4 aastat (1508 1512). See maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ning illusoorsed sambad. Michelangelol on dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (hülgab maalides usuteema, tema looming on pigem romantiline ja lüüriline, jääb truuks valgusele ja varjule. Tema maali "Äike" peetakse maastikumaali eelkäijaks.), Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid
kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väljendades kasutab erinevaid stiile. Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johan Heinrich Füssli (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Nii romantism kui klassitsism olid suured hiilgeperioodid nii kunstnikele kui muusikutele, andes elu uutele muusika- ja kunstivooludele. Kokkuvõte
juures ta ju ei elanud. Raffael oli juba väiksena väga andekas. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures. Giorgio Vasari märgib Raffaeli eluloos, et isal oli temast suurt abi. Ta töötas seal ka pärast isa surma, Kaheksa aastaselt asus Raffael ise õppima ühe itaalia juhtiva kunstniku Perugioni juurde. Alates 1504. aastast läks ta elama Firenzesse. Seal ta õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Hiljem tulevikus töötasid kolm kunstnikku koos Sixtuse kabeli kujundamisel. 1508. aastal kutsus paavst Julius II teda esimest korda Rooma, et kaunistada paavsti eluruumid. Projekt insprireeris Raffaeli niivõrd, et tulemuseks olid geniaalsed tööd ning sellest alates ostis paavstiriik kõik tema teosed. Ta näiteks täitis Julius II suurtellimuse maalides Vatikani lossis freskosid. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema
kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa (Caspar David Friedrich) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`""Meduse`i" parv". Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix, romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste. Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18
Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Esimese impulsi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal. Kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko täielik vastand Rubensi käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal ,,Simsoni vangistamine vilistide poolt". Siin on näha üht Rubensi lemmikvõtet naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. Perioodi 1621-1630 suurim ettevõtmine oli kahekümne ühest kolossaalsest
BARYE (1796-1875) looming, mis kujutab peamiselt loomi. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. 6. Maalikunst 6.1. Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on
polnud reaalsusue kujutamine vaid nende ülesanne oli elutõe otsimine. Neil olid lemmiktegelasteks naised. Kahte moodi: 1. puhas, vooruslik, idealiseeritud ja 2. saatuslik naine, kes võrgutab, hukutab mehi. Pikkade mustade juustega,ja küüntega. Kujud väljavenitatud ja taustad ebareaalsed. Andsid edasi väärtusi ja eetikat. 4.Skulptuur sajandivahetusel. Auguste Rodin + looming. Avastas enda jaoks maalimise 15.aastaselt. Ei käinud üheski kunstikoolis õppimas. Sai inspiratsiooni Michelangelolt. Muuseumi võeti vastu tema skulptuuridest "Pronksiaeg" ja "Ristija Johannes". Valmisas tulevasele dekoratiivkunsti muuseumi ukse, millega ta tegeles 20 aastat. Kujutatud oli palju erinevaid tegelasi ka Noa laevalt. Talle meeldis modelleerida üksikuid detaile (käsi, jalgu). Tuntud teos "Calais kodanikud"- vabasurma läinud vabamüürlastest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumise tunnet. 5
Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Esimese impulsi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal. Kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko täielik vastand Rubensi käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal ,,Simsoni vangistamine vilistide poolt". Siin on näha üht Rubensi lemmikvõtet naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. Raldi grupi selle perioodi loomingus moodustab jahi, lahingute, bakhanaalide ja
laenatud aineid. Romantikutel ei olnud ses suhtes mingeid kindlaid nõudeid; märgatav on siiski nende suur armastus keskaja ja Idamaade vastu. Oma kaasaegse elu vastu tundsid romantikud võrdlemisi vähe huvi. Parimaid näiteid romantismi ajaloos on maastikumaal, mis klassitsismiperioodil oli praktiliselt unustatud. MAALIKUNST INGLISMAAL JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825) Sveitsist pärit esimesi Inglise romantikuid. Oma maalide vormis võttis ta eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare'i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend. WILLIAM TURNER (1775-1851) Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavat
Maalilisema pinnatöötlusega on ANTOINE LOUIS BARYE looming, mis kujutab peamiselt loomi. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. Jean-Antoine Houdon Francois Rude Toolil istuva Voltaire'i skulptuur. Sõttamineku laul e. Marseljees. 1792 1781, marmor. Ermitaaz, Sankt Peterburg. MAALIKUNST INGLISMAAL Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner, tema on üks kõigi aegade suurimaid meremaalijaid. Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem
aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Maalid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige "Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (1618–20). Ajendi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal, kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko vastand: Rubensi käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal "Simson ja Delila". Siin on näha üht Rubensi lemmikvõtet: naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. Eraldi tuleb mainida jahti, lahinguid, bakhanaale ja röövimisstseene kujutavaid maale
Kuulsaim oli Aadama loomine. enne maalimist töötas ta maalid hoolikalt läbi. · "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Kujutatud on vihast kristust. · Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus: "Mooses", "Küürutav poiss" · Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. · "Pieta" tõlkes vabadus, kannatus. Maarja süles surnud Jeesus. · Püha Peetri kiriku kupli lõpetamine · Sisekujundus Laurenziuse kloostri raamatukogu · töötas alati üksi, ka elus oli üksildane Raffael (1483 1520) · on tuntud eelkõige maalijana. · Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt
mai 1808" 1814); William Blake (ingl) 1757-1827 sõltumatu kunstnik ja poeet, ehe romantik, inspiratsioon Piiblist ja seesmistest häältest ning piltidest, originaalsed kujundid, tehnika ja sümbolid, spirituaalsus ja maagia, raskesti mõistetav, eluajal eirati (,,Muistsed ajad"1794, ,,Punane draakon ja päikesega riietatud naine" 1805); Heinrich Füssli / Henry Fuseli (sveits/ingl) 1741-1825 päritolult sveitslane, ekstsentrik, inspiratsioon Michelangelolt, Shakespeare´ilt ja Miltonilt, dramaatiline tõlgendaja, näoilmed ja kehakeel ülepakutud, lemmikteemasid luupainajad, maalitehnika puudulik mitmed tööd hävinud, joonistused imelised (,,Luupainaja"1781 ja 1791); Joseph Mallord William Turner (ingl) 1775-1851 esmaklassiline romantiline maastiku- ja meremaalija, töödes kujutab oskuslikult loodusnähtusi muutumises, neis avaldub ka tema teadusehuvi ja isiklik sügav suhe loodusesse, inspiratsioon eri
väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. 2. Inglise kunst 17.-18sajand MAALIKUNST INGLISMAAL Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on WILLIAM TURNER-**-* (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18
annaabi.ee 
