Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis
Michelangelo Buonarroti Referaat Koostaja:Marko Heinmets Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9
Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele.
............................................. 8 4. BOLOGNA.................................................................................................................................. 9 4.1 Ingel küünlajalaga.................................................................................................................. 9 4.2 Püha Proculus....................................................................................................................... 9 5. ESIMENE KÜLASKÄIK ROOMA............................................................................................... 10 5.1 Bachos................................................................................................................................. 10 5.2 Piet´a................................................................................................................................... 11 6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL.....................................................................
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
Ro mantilise maastikumaali suur meister oli Camille Corot. Ta kuulus maastiku maaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke.
........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli kardetava sõidu õnnelikult läbi teinud ja takistuseta Rooma jõudnud. Kuid kuigi ta sadamas oli, või õigemini, just sellepärast, et ta sadamas oli, ei saanud ta iialgi erutuseta meenutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
